Kuldne käejälg säramas uksel, soe nagu sõbralik puudutus õlal. Olla võib tõeliselt väärtuslik kutse neile, kes endiselt ukse taga. Ava see uks, kui otsid valgust – südame, mis paneks särama! Ava see uks, kui lohutust vajad, murede koorem et jagatud saaks! Märgid me teel vahel säravalt kuldsed, teinekord vaevu neid näha sa saad. Avatud meel teeb lahti ka uksed, mis sulle on õiged, kuid sina ei tea … Daisy Lappard

Viljandi Jaani koguduse pühapäevakoolilaste jõulunäidend. Jaan Männik Sõbrad laulavad Alliksaare sõnu: «Kes sind on näinud, see on nii palju näind, vist õigem oleks öelda: näinud kõik; kes sinus käinud, on nii kaugel käind, kui inimmõte üldse käia võib.» Petlemma rajad hargnevad maa peal ja tõstavad taevasse. Koos lastega ja lastes näeme taevavalgust, kasvame koos evangeeliumi sõnade sees ja saame oma ellu kaasa igavese elu sõnad. Issand, kelle juurde me peaksime minema? ...

Väikestest seemnetest kasvavad suured puud. Hoolivatest tegudest märkavad inimesed. Mõnikord jääb asi katki, me murdume ja kogu olev vajub laiali. Siis tuleb alata otsast, hinge kuivades ja valust vääneldes. Jõudu kokku võttes ulatame ise või võtame vastu – selleks, et elada taas. Targa ja teadja südamega. Elu Hoidja ja Tervekstegija, me palume Sind – ole me juures elus ja surmas, ümbritse meid ja meie armsaid oma tulise väega, anna armu ja halastust, jooda nõrkenuid ja ...

Ülemlaulus uitab üks ahastaja linna tänavail, otsides teda, keda hing armastab. Ta otsib, aga ei leia, kõik tundub tühi ja kadunud. Linnavahidki pole näinud sellist. Aga vaevalt on neist möödutud, kui armastatu leitakse. Nüüd hoiab leidja teda kinni ega lase enam lahti, öeldes: «Pane mind pitseriks oma südamele, pitseriks oma käsivarrele!» Issand, nii nagu Sina meid kannatlikult ootad ja otsid, ootame ja otsime meie ka Sind. Olgu Sinu armastus meie südamete ja käte pitser, ...

24 aastat tagasi laotati Halliste varemetest taastatud kirikusse vaip, millesse kooti üksteise järel liturgilist värvi ristid. Kui sedamööda mustast ristist kuni valgeni altari ette astud, võid läbi teha palverännaku pimedusest valgusesse. Ei peagi teab kui kaugele minema … piisab kodukirikust. Hea taevane Isa! Uus ja värviline aastaringi teekond on alanud. Saada Sina meid, kui sellel läheme: ristilt ristile astume, kord püstipäi, kord kummargil, kord hõisates, kord ...

Sõnu vähe vahel vaja vahel vähe sõnu enam enam leida arusaama saama aru aimamisi aimama, mis ootamisi ootajate laulemisi laulud kõrvu kõlamaie kõrvu rajad rajamaie mõtterada mõistemaski mõistemine südameski Andres Lehestik

Me kõik kui teemandid – ühe tahuga taeva poole. Tahu suurust ja selguse sügavust teised ei näe. Taeva valgus helkleb meist välja vaid tahkusid lihvides. Kuis aga lihvida, lihvuda, kuidas tuhmusest puhtuda? Päikeselgi ju plekid, saati siis minul, kuid selgena sooviksin seista Kirkuse palge ees. Ande jagada, andestust paluda. Jagada rõõmu! Ka kannatust taluda. Kõik andeks anda. Paluda. Paluda Valguselt väge, et kõiksuses klaaruda. Olla kord Kuninga valikuks valgeks, ...

Valvates oodata Oodatut, kelle kirkus on varjul, olla kui põlelev pink. Taevaste taguses kumendab tumevalguse ajatu keha. Kõik liigub valguse poole, rõõmud, valud ja palved. Mõtled minevast, minevikustki, taamal tulevik terendamas. Tänuga teretad valgust siseoleku algsuses. Püsida olevikus, olla kaitsetult valvsuses. Andres Lehestik

Kui elu keeruliseks kisub või mõtteid raske mõtestada, on kergem puhtalt poolelt saada selgus. On lapsed ja loomad, on taevane Isa, on tugevat tuge hoida kuri meist ära. Lapseks jäämata hoida lapsemeelsena usku, siirast usaldust, taju – arm iial ei kustu. Olla truu nagu koer, olgu kerge või raske, truult paluda andeks, kui unustad käske. Kurjal kahtlemata on kavalad nõud, kõhklus, kahtlus ja isekus – vääritud jõud. Kui vahel ei teagi, kuis öelda, mis teha, palves ühenda ...

Usuleek meid sütitas, innustas, hullu julgusega teel läkitas viima ellu suurimat unistust: ilmamaa äärteni armastust. Palju kordi meid üllatas öö, palju kordi meid väsitas töö. Mitmel korral nägin nutmas ma sind, mitmel korral vaikus kohutas mind … Sina kandsid, kui jõud otsa sai mul, teisel päeval vaja julgustust sul. Ja kui väsisime ära mõlemad, tundsime, et Isa käed kannavad. Väga palju tegemata veel tööd. Looja tööpõllul puudub ju mõõt! Teie kõrval kõnnin, töötame ...

Kuula, kuidas puhub tuul, lõõskab laulda läbi laane … Tänulaulu sinu suul paneb Looja kõlama. Vaata, kuidas kõigub puu, tuulevinu vitsa väänab … Tasa paindub süda sees, valgus sinna leiab tee. Vaata, laine murrab randa pärast pikka mereteed … nõnda Looja vormib pinda, aegamööda teeb meis tööd. Vaata rännulindu taeval, üle suure vee ta lendab … Sihti silme ees ei näe, kui ta tõuseb tiibadel. Siis ära karda, kui midagi muutub! Astu nüüd ...

Sinu perekond vajab kodu, millest saanud on sõprade maja. Kuhu vaevatutel hea on tulla, valgus kätte neil näitab raja. Sinu perekond vajab kodu, kus ei pea võrdlema ennast. Saame olla, kes oleme ise: Taevaisale hinnalised! Jumal, me Isa, kuule, Sind palume! Raja kodule tugev alus kaljule. Loo püha paik armastusele. Liida ühte, anna õnnistust usaldusele. Jukka Lehtineni laulust «Kojaehitaja palve» tõlkinud Sirje Tagel Koos õdede-vendadega ...

Astusin oma meele keldrisse. Riiulid purke täis, korralikult reas, hästi hoidistatud. Aastaarvud kenasti kirjas, senimaani loetavad. Silmitsesin ja katsusin neid tasakesi ... Kolmeliitrine purgitäis soolaseid pisaraid, ohjah ... see oli siis ... Pooleliitrises purgis koorimata jäänud küsimused – just tol aastal oli saak eriti hea ... Unistuste purk pealt juba hallitanud – täiesti kasutamata! Väikeste igatsuste pisipurkides sisu kokku kuivanud – äkki ...

Sinu perekond vajab kodu, kus elu toob rõõmu ja vaikust, Sinu õnnistuse all et saaks kasvada rahu ja lootus. Sinu perekond vajab kodu, paika turvalist, kui meel on must, et haavadest räsitud hinges leida andestust. Sinu perekond vajab kodu, kus löödu rohkem ei karda, kus väliselt nii erinevad liidad Sina ühte lauda. Sinu perekond vajab kodu, kus saab toitu ka hingele siis, kui see, mis omas väärtust, jäänud elu rataste vahele. Jukka Lehtineni laulust ...

Kuhu oled Sa peitunud? Esimese samba taha? Või järgmise? Oi, seal kaugemal kumab valgus! Oled Sa seal? Ma loodan, et oled. Ma tulen, et leida Sind ja jääda Su juurde. Sinu juures on see hea osa, mille oled mulle tallele pannud. Paljud on tulnud enne mind, sellest annavad tunnistust jäljed teel ... Sinu juures on ruumi, kindlasti mahun ka mina Su jalge ette. Sa ise oled lubanud: kes Sinu juurde tuleb, seda Sa ei lükka välja ... Ma tulen.