Kuidas võiksin Sind tänada, mu Jumal? Mida tuua Sulle tänuanniks Sinu läheduse ja kaitsva käe eest? Kas sobivad Sulle anniks eurod või dollarid? Või on parem poetada kulunud leptoneid? Või eelistad Sa puhast hõbedat ja kaunist kulda? Sa oled imeline, Issand, Sa näed südamesse paremini kui ma ise, ja Sa ütled: Armastusega poetatud lepton on õilsam kui ülbusest ülekäe heidetud miljon. Oluline, et käsi avaneb armastusest.

Mu laps, sa tuled maailma, täis põnevust ja ootust, sa vaatad enda ümber avali silmadega, imestades siiralt kõige üle, mida siiani olid kuulnud läbi emaihu kaitsva mähkme. Oh aita, Issand, et iga väike inimene suurekski saades julgeks imestada Sinu üle, ja tõsta silmi taeva poole. Oh aita, Issand, ka vanuigi lapse kombel Sind usaldada sinisilmselt, küsimata, kahtlemata, mängeldes pestes silmi Saadiku allikas, ja avaneda nägema Su suuri saladusi.

Ma vaatan Sind, Issand, maailma valgusena, ristilööduna, ennast ise alandanuna. Ma vaatan Sind, Issand, ja näen, Su armastust peetakse allajäämiseks, Su võitu kaotuseks ja ülestõusmist pettuseks. Ma vaatan Sind, Issand, ja mõistan: valgust saab jagada üksnes see, kes iseendast loobub, säravalt põledes aatomhaaval hajub, kuni järele jääb mälestus – ere, säästmatu, eluandev.

Issand, anna mulle rahulikku meelt ja tasakaalukust armastada neid, kes mind vihkavad. Anna mulle julgust ja meelekindlust õnnistada neid, kes mind neavad. Anna mulle vastupidavust ja vaprust taluda kõiki lööke, mida jagavad teised. Anna mulle helde ja isetu süda jagada teistega viimastki hinge tagant. Ma valan oma palge metalli, ja vaatan vaid Sind …

Sa oled mind kutsunud, vaatamata puudustele, Sa unustad moonutavad vead klaasis. Ma peegeldan Su valgust, Issand, Su loodud asjade kuju, looduse rohelust, kirkuse kiirgust, Looja jälgi maailma keskel. Täpselt nii nagu oskan, sest tean – Sina usaldad mind. Sa usaldad klaasruute üksteise kõrval, et pilt saaks terve. Sa oled mind läkitanud. Ma olen Sinu apostel, saadik, sõnumiviija. Nii nagu oskan.

Jaanipäeva tähistatakse Ülem-Suetukis, Ida-Siberi eesti külas, vene kalendri järgi juuli alguses. Siis mitmekordistub küla elanikkond, kui juba linnadesse või teistesse küladesse kolinud rahvas koondub kodukülla. 25 aastat tagasi peeti külas üle aastakümnete taas luterlik jumalateenistus. Alates sellest on vähemalt jaanipäeva aegu peetud jumalateenistus eesti keeles, muidu toimub regulaarne kogudusetöö vene keeles. Vahel kultuurimajaks muudetud kirik, mis asub kohe ...

Ei teadnud kirikuehitajad 19. sajandi lõpul, milliseks kujuneb elu Ida-Siberi läti külas … Et sada aastat hiljem elab külas vaid käputäis inimesi, koolgi kinni pandud. Et häbistatud pühakoda laguneb tühjalt, lauad kütteks rüüstatud … Ent nüüd ärkab hoone uude ellu! Alam-Bulani kiriku palkidest kerkib uus pühakoda Karatusis, valla keskuses. Vanad prussid kõnelevad esivanemate kirikuteest. Unustatud lootusest, mida nõukogude võim ei suutnud täielikult ära ...

Jeesus, peatusid kalameeste juures. Kutsusid, said sõbraks. Koolitasid Peetrusest ja teistest inimesepüüdjad. Küllap peatud ka tänapäeva Peetruste juures Jenissei või Emajõe kaldal … Luba, et Eestimaal ja kõikjal maailmas tugevneks kirg kutsuda inimesi Sinu riiki! Õnnista kirikuõpetajaid ja teisi, kes püüavad võrgu või rüsaga. Anna tarkust visata võrgud sinna, kus kala liigub, ning püsivust võrke kontrollida, parandada ja puhastada! Õnnista ka neid, kes pigem ...

«Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad …» kõlas südamest ja selges eesti keeles Ülem-Bulani küla klubimaja õuel tänavu aprillis. Laua ääres istuvate eestlannade esivanemad istutasid 19. sajandi lõpus oma õunapuud Siberi musta mulda, 6000 kilomeetri kaugusel Kodu-Eestist. Laulu toetanud Aino viis elu Kadrina õunapuude alt hoopis Peterburi. Jumal, palume täna kõigi kaugel elavate eestlaste eest! Palume kodutunnet, armastust ja Sinu perekonna osadust ning ...

Üks ja ainus oled Sina, Issand, üksainus kolmainu Jumal – üks Isa, üks Poeg, üks Püha Vaim! Nii palju Sinu väest ja armust on aga varjul meie silme eest, sest inimesena ei oska mõista me Sinu armu täiust! Üht kihti mõistes ei tea, kui palju on neid peidus. Aga Sina oled üks eile, täna ja homme, Sa hoiad meid Isana, Sa lunastad meid Pojana, Sa pühitsed meid Püha Vaimuna!

Vaimu väe ilu ja lummus, eluväe jõud ja rohkus – nii õnnistad Sa, Issand, inimhinge, et tõelisuseks saaks armastuse vägi, armastus, millega Sina kõike armastad. See vägi, mis annab elu kõigele, selles väes kasvatad Sa mind, selles väes voolid Sa mind, selles väes puhastad Sa mind, et mu käsi ikka hästi käiks. Nii saan olla tänulik igas hetkes, mida elan, igas hetkes, mil võin tunda Su armu, igas hetkes, kus tunnen Su ligidust, alati, kui Sinu Püha Vaim on minus.

Sinu poole üles, Isa, vaatan ma; kannatuse tules avitad mind Sa. Kui Sind appi hüüan, olles õnnetu, Sinult troosti leian, kui hing rahutu. (KLPR 336 2. salm)

Vaikses kohinas, laine loksumises ja linnulaulus ma kuulen Sind. Sest oled ju Sa kõikjal ja kõiges, juhatamas mind minu teel, kandmas mind oma peopesa kumeruse sees, et ma vähekegi kõrvale kaldudes ei hukkuks! Sa hoiad mind kõrvale kaldumast, juhatad mind hellalt ja õrnalt, Sa kõneled vaikuses mu südames – ja kohinas ja laine loksumises ja linnulaulus! Mikk Leedjärv

Meie Isa, kes Sa oled Headus! Teadmuse eest Sind täname – hea on peatuda vahel, rahus hingata vaikselt. Helenduselt Su kirkust ja tarkuse sügavust tumedalt lugeda. Teravustes Su hoolivat hoidmist, Sinu armastust imelist ilu nägemisvõimes näha. Isa, kogu hingest me palume, palume mõistmise meelt, et ligimest hoida, hoida maad, Sinu rada. Andres Lehestik

Leidsin Ta lihtsamas. Lihtsates sõnades, silphaaval hõigatud. Hüüdes ja kajas. Mõttes ja vaikuses. Mõttevaikuses. Hingamistes ridade vahel. Teekond palveni. Foto ja töötlus: Toomas Nigola Tekstid: Andres Lehestik