Suvisest leitsakust roidund, tänavatolm kleepumas nahal, kiirustan teele, käin ajaga võidu eemale lõputust linnakärast. Korraga kärgatab kõuehääl, pea kohal kisavad ärevalt linnud, süngeks muutub päikest täis päev, taipan liig hilja, et vihmale kisub. Piisad nii rasked, vihm tihe kui müür tuuseldab maad ja äkki on kadund. Tunne on värske, kui priiks saanud süüst,   vaid maadligi taimedest toimunut adun. Asfaldil valendab vettinud sulg, alandlik ohver sel ...

Tulla Issanda teenistusse – see üleskutse on ühtviisi hirmutav ja rõõmustav. Hirmutav, sest kas ma olen valmis seda kutset järgima? Kas suudan täita mulle pandud ülesandeid? Kas saan hakkama? Inimene on ju oma loomult ikka kahtlev ja ebakindel, püüdes vältida raskusi ja ebameeldivusi. Kuid Issanda kutsega on teistmoodi. «Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge» (Mt 11:30). See tähendab, et järgides Jumala kutset hakkavad meie elus enamasti juhtuma imelised asjad. Kes ...

Kristlaste jaoks on inimestevaheliste suhete aluseks võime armastada ja andestada. See oskus on inimesele antud Jumalalt ning seda tehes teenime Jumalat, oleme tema lähedal. Me suudame andestada ja armastada, sest oleme ise saanud Jumala käest andeks. See kohustab ka meid suhtuma ligimesse sõbralikult ja andeksandvalt. Piiskop Joel Luhamets on öelnud, et kristlane ei ole eelkõige mitte teiste õpetaja ega ka juht, vaid tema läheduses on teistel kerge õigeid valikuid teha. ...

Ilmselt oleme kõik mõnikord tundnud end siin maailmas eksinuna ja kadununa. Ma ei ole suutnud leida oma elule mõtet ega sihti – see mõte on arvatavasti nii mõnegi peast läbi käinud. Usun, et üheks põhjuseks võib olla see, et me pidevalt püüame leida oma muredele lahendusi väljastpoolt, kuigi peaksime neid vastuseid otsima ehk iseenese seest. Kuulus saksa kirjanik ja valgustusajastu mõtleja Johann Wolfgang Goethe on öelnud: «Otsige iseendas ja te leiate kõik», viidates ...

Vahel öeldakse, et kiriku lävepakk on liiga kõrge. Inimesed ei leia teed kirikusse, ei leia teed Jumala juurde. Kõigist meie maistest püüdlustest hoolimata on see aga viimselt Jumala käes, tema kutsub meid! Seega palugem: Ma annan oma südame, oh armas Jumal, Sul! Sa tahad teda endale, see seisab mõttes mul. Mu süda, Issand, valmista Su hooneks ilma peal, siis võin Su tempel olla ka veel igavesti seal! (KLPR 320)

Mis on kaduv ja mis on kadumatu? Päev tõuseb ja päev loojub, ämblik koob võrku ja võrk katkeb, inimene ehitab, kuid kõik laguneb. Usk aga püsib Jumalas, lootus igaviku vaates üha kasvab ja armastus on üle kõige, mis kaduv! Jumala arm on kadumatu!

Vesi ja jää ja udu – Isa ja Poeg ja Püha Vaim! Segunematud, sest olete kolm! Lahutamatud, sest olete üks! Kolmainu Jumal – loodu ja elu alus! Sina oled valgus igaühele, kes vaid usub, Sina oled kosutus janusele hingele, igatsevale südamele, kes loodab Sinu peale!

Püha Vaim, valgusta mind, et miski ei saaks lahutada Sinu taevalikust valgusest mind! Kui on ka varjud ja puudub selgus, siis valgusta ikka mind, et rõõmus kuulutaksin Sind ja tärkaksin usus taas!

Jumala Püha Vaim, Tõe Vaim, kes Sa oled tulnud taevast alla ja lohutad igaüht, kes usub, ole tegev ja elustav, halastav ja rõõmustav igaühele, kes avab ennast Sulle! Luba tärgata elul meis taas, kui on olnud ka raske ja oleme närbunud, luba rõõmsasti hõisata taas, sest Sinu heldus on taevastest saadik, on üle kõige ja iga inimese, kes vaid usub Sinusse.

Aeg kaaluda ja triikida, kõiki asju omaks viikida. Purki toppida ja õigeks lappida, ligi tikkuda ja hääd ära rikkuda.   Aeg kõiki panna ühte patta, häid hetki maha matta. Küll sisse, välja pressida, võrke punuda, teiste naeratusi nuruda.   Mul pole ju nii palju vaja. Mul aed ja väike maja. Taevataadilt tööd, leiba, sooja, soola ka. Elu lihtne – eluline. Kaasa naerukaja, pere, sõprus – homse seemned akna taga.

«Oreliklassi tegevuses oli omakorda obligatoorne koori juhatamisega tegelemine. Üsna arvukas oreliklassi õpilaste pere, kellele olid lisaks mõned koorilaulu entusiastid, kujunes päris ametlikuks kooriks nimega Cantate Domino. Kõik õpilased pidid kordamööda ettenähtud teoseid prof. Topmani silma all õpetama ja juhatama. Sellest esimesest veerema pääsenud lumepallist kasvas mulle hiljem vist päris laviin.» Roman Toi mälestusteraamatust «Kaunimad laulud pühendan sull’», ...

Näe, ulatan Sulle oma tänase päeva anni, mis pole muud kui tere me sõpradele. Minu hõiskamine on Sinu suure rõõmu sees, seni kui suudan hoida Su andi. Seni, kuni hoian, tunnevad mu sooned ja säsi ning tunnen Su õnnelikke käsi. Küll kingid lootust, mis meelitab tärkama, ning säratavad needki, kes kössis või katki. Kuulatan neid sõnu, mis ammu kord rannal lausutud mu õele-vennale, et mõnest leivast jagub kõikidele ja vähesest piisab, et ära tunda Su hoolt.

Hea karjase hoole all saab iga tee kord teekonnaks. Iga valgus saab olla uskumatult usutav. Iga proov toob ehedust ja ehib kandjat. Iga tundmine saab olla äratundmine. Iga peatus on süvenemine. Iga tänu on täna. Tänane on ja jääb. Arho Tuhkru

Nii lihtne kõik ongi? Ma ju uurisin ja puurisin, lugesin siit ja sealt, püüdsin mõista. Asjata … Kõik tundus nii lootusetu. Siis tulid Sina, puudutasid mind, avasid mu südame silmad ning kõik asetuski oma kohale. Kas viga oligi vaid minu suletud südames? Küllap vist jah. Kuid ma pole ju ainuke selline. Palun Sind, puuduta kõiki, kelle süda on siiani suletud. Palun ava nende silmad ja mõistus, et nad leiaksid, mida otsivad. Neid on küll palju, aga ma tean – Sinule pole ...

Ah, milline imeline hommik! Valgus tõuseb, pimedus taganeb. Elu surmale ulatab käe, ütleb: «Mine, sinu aeg on läbi! Mina valitsen nüüd!» Surm tahaks vastu vaielda, kuid ei suuda ... Lontsides läheb ta ... Soojust ja valgust sai maailm täis. Palun Sind, Issand, hoia mind oma valguses. Sina oled elu, ainus, mis mul on. Tekst ja foto: Tiiu Hermat