Tekst ja foto: Daisy Lappard Ma vihmasabinate vahel teen aias tiiru – imetlen, siin küllaga veel silmailu, mis meeli paitab, rõõmu teeb. Kuid õitel juba kurblik toon ning õhus lõhnab sügise, ma suvelõpu ohkeid joon, ning meenutan – kui kaunis see! Kõik päikselised hetked, õndsad tunnid ma olen pannud tallele. Sind kiidan, Issand, nende eest ja usun, palju head on teel ...

Tekst ja foto: Daisy Lappard Iga samm sinu asteist jääb alles Jäävad need, mis kui lenneldes läinud Jäävad rasked, mis kaalutud kaua Jäävad tahtmatult jäetud jäljed Igas sammus, teel üles või alla omad tõkked, mõnes väikesed võidud. Aga üks on neis alati sama kergem samm, mis üheskoos käidud Oskus märgata enese kõrval teelist, möödujat, mahajääjat ... Tarkus pakkuda toetavat õlga muudab paremaks ...

Kätlin Liimets Kiida nüüd issandat, kes sind on kaunisti loonud,kes sulle tervist on andnud ja rahu sul toonud;häda sees kaon oma tiivaga Tahoolsalt ja heldelt sind katnud.KLPR 306:3

Vaikuse hääl ei hüüasu lootuste purunend häälilähed ja lähed ei leiaja otsid alles jäänd päeviläbi voogavate mõteteristteede unede tõketeenesest üleenesest läbiaina ja ühaääreni tühi Jeesuse sünnikirik Petlemmas. Foto ja tekst: Kätlin Liimets

Ketsemani aed Jeruusalemmas. Tekst ja foto: Kätlin Liimets Meega kaljust sind toidaksin õlipuu mahlakast juurest muistsete radade käänakuil küsiksin vaikselt kas kuuled Jumala häält me südameis alles jäänd päevade tuules

Tekst ja foto: Kätlin Liimets Kuni tõstsin käe Ja pisku sai suureks Kuni vaatasin silma Ja hing sai juureks Sina lõikad Kuhu Sa ei ole külvanud Sina kogud Kuhu Sa ei ole puistanud.

Peeter Põldre Kui Sina meie riiki hoiad, siis pole karta ahastust. Las usus kasvada me pojad, kes hoidma peavad vabadust! Sa ole ise nendega ja nende jõudu kinnita. KLPR 456:3. Sõnad: Philip Aleksander Tammaru, 1909–1998

Peeter Põldre Su rahu, Issand, täidab mu elu täiesti. Kõik kartuse ta võidab, mis vahest rõhubki. Su rahu, Issand, mulle kui lapsel ema käed, mis silitavad jälle, ta juurde laps kui läeb. KLPR 463:1. Sõnad: Arved Paul, 1913–1960

Peeter Põldre Ma tean, kes saatjaks mul, kes armukätel kannab, kes õhtul, hommikul head nõu ja abi annab. Ma usun: Isa arm on kõigil ligidal, ka nõdremgi kui põrm on armas Jumalal. KLPR 280:1. Sõnad: Joosep Liiv, 1870–1957

Tekst ja foto: Andres Lehestik Ja hoida kolme värvi  Ja jääda armastusse  Ja laulus kolme salmi  Ja jääda armastusse  Ei jää üks rahvas loota  Kui uskuda ja loota  Ja jääda armastusse

Tekst ja foto: Andres Lehestik Õis valmis on, ootab ja igatseb, mahlakaks viljaks püüdleb. Mesilase toimeka lennuta tühjalt põrmu variseks kõik. Puhast maad vajab mesilane, väärt tegu häid ausaid mõtteid.

Tekst ja foto: Andres Lehestik Kas on mul pisutki aimu? Tunnen kas endas kübetki?  Aidates kaastundest kaimu,  võin loota, ei arvata ometi.  Äkki ilu märkamisviivul,  mil igavik ajaga lõimub?  Või tumeda pilve tunnil – raskus rinnas, kui kurjusel võimu?  Pean hülgama mõtete hõimu,  mis otsib eneses ülendust. Vaid siis elu pühaga põimub,  kui kammertooniks on armastus.

Tekst ja foto: Andres Lehestik Aednik ilusas aias pühib käed, astub paika, mis maailma eest vilusam. Üksinda kahekesi, palves täis tänu ja lootust aednik aiast veel ilusam.

Tekst ja foto: Andres Lehestik Pesa tühi, linnud lahkunud siit.  Linnud taevasse tõusid,  kõlas heledalt nende vidiit.  Linnul koduks on taevaviirg,  pesast välja ta ihkab,  silmis säramas valguse kiir.  Inimesena imetlen loodut,  taevalikult end tunnen,  mu hing laulab heledat viit! 

Tekst ja foto: Mikk Leedjärv Tee taevasesse kodusse käia on meil, sest südames igatsus kord jõuda igavesse rahusse ja rõõmu. Tee on pikk ja käänuline, kuid taevane valgus risti väes sel näitamas õiget suunda.