Südamete salajas Johannes jaanipäeval teatasKui mina kahanen – Tema kasvama peabKes välise päikese võidukäigu peatasJa aegade pöörde me hingede ette seab Ta valis sünniks kesköötunniAasta kõige pimedama ajaVõttes maha südametelt sunniSest vabadust nii hädasti on vaja Kes pilkases pimeduses annab soojaJa hingede põhjades teeb ettenägematuid käikeKuidas südamete salajas kasvatab meid LoojaJa rahu toojaks saab armastuse Päike Tekst ja foto: Jaanus ...

FOTO: Kätlin Liimets Ennäe inimestInimene inimesele kõnelebOle inimeneInimene inimesega sõneleb Tõuse ülesSa ei ole ju kivi külm ja jäikTõuse ülesSa ei ole ju loom, kel eluks käpuli käik Taim tõuseb ülesUnenäolises ilus valguse pooleVaim tõuseb ülesÄrkab inimlaps headuse valguse poole Ole inimeneKes võidab uhkuse, kadeduse, ahnuse, vihaEnnäe InimestSünnib armastuse Sõna ja uueks saab liha Jaanus Rooba

FOTO: Kätlin Liimets Lumevaikus Vaikus Lumevaikus Kivide ja taimede peal Tasa hingepõhjast kaikus Too rahu tuleb tahtel heal Oodata Oodata vaja Nüüd tuleb teha peatus Kuulatada hingepõhja kaja Kuis kõneleb rahus eatus Ohvriks Ohvriks toodud Kividest kuni sündiva Inimese Pojani Kõike, mida siia on loodud Armastuse allikast voolava ojani Tekst: Jaanus Rooba

Lumevalgus Puhas valgeSelgeLõputu lumekristallideSummaVaikuse valgusHelgeHing haaratudLummaKatmas eluLumevaipVarjatud puhkemisesTaimElab alati kõrgeimTaipLumevalguse taga LoojaVaim Tekst: Jaanus Rooba FOTO: Karmen Lumik

Merle Allikvee Vihm silub suhteid,silub mu südametunnistust.Olen kuulaja. Kuulan videvikusiseenda elulugu ja saatust,oma pöördepunkte,murdumisi ja muutumisi. Vihm muudkui sabisebvastu akent.Palun Jumala õnnistust,et vihmapuhtuse sõnum jõuaks kõikideni. Heljo Mänd (1926–2020)Luuletus pärineb käsikirjast. teksti valinud Rita Puidet

Foto: Merle Allikvee Kivi sees on ka minu süda,mu hingamine, mu hele, lõputu laul,mida laulis juba minu esiemapõllukivi pimedusesheledaks.Pimeduses, millel olidnägija silmad. Heljo Mänd (1926–2020) teksti valinud Rita Puidet

Foto: Merle Allikvee Uuesti Olen uuesti üksainus palveSu poole,vihmalapse nutt,sipelga eksimine teelt,mardika siplemine kuusevaigul.Ikka keegi abitu,kes kompab aegaSinu ajatus ruumis,hoiab oma punsunudsõrmedega unistusi,haljaid nagu jänesekapsadmetsa all. Heljo Mänd (1926–2020) Teksti valinud Rita Puidet

Merle Allikvee Hommik avab pühakoja. Kõik on armulauaks valmis: päeva pühitsetud rüübe ja päikese leib, kollane nagu valgus altarimaalil. Suve sakrament. Päeva üsk paisub. Sinna kukuvad öö hääled. Ööämbliku kombitsad, liigestest lahti, magavad üsas justkui võrkkiiges. /Heljo Mänd/ Teksti valinud Rita Puidet

Tekst ja foto: Andres Lehestik Oht silme ees sünnitab hirmu kuid silmade taga ohutagikerkivad kartusekujudroomavad hirmudetumedad varjud Alalhoidlik on elukuid mida mul karta hoiualal, mille mullegilunastasid?Karta vaid, et taganenkartuste vangi langen Sinu rahuga mõõgagavõidan varjude sünged leegionidSinu rahu vahedat palun

Tekst ja foto: Andres Lehestik Vaikivat rahu ei ihka, tummtumedat tunnet ei taha. Vaikus võib vimm olla lihtsalt, tumm tume võib varjata viha.   Igatsen elavat rahu, mis rõõmuga voolab üha. Sinna helgust lõputult mahub, helges hetkes on igavik, püha.

Tekst ja foto: Andres Lehestik Ei liblikas kõhkle, kas kannavad tiivad, liblikas lendab.   Usk väike on raske, kahtlus kivina kaelas. Usk kasvades lisab kergust, usk sidudes vabastab. Kuni viimaks saad tiivad.

Tekst ja foto: Andres Lehestik Ühe viljaga toidame ihu, teine iluga rõõmustab hinge. Kas oskame külluses näha nende andide sisemist pinget? Igas valminud viljas on seeme, uueks eluks usaldust, usku. Iga vili on tänu ja palve, armupalve, et lootus ei kustuks.

Tekst ja foto: Andres Lehestik Puhta, kirka veegaantakse vabadus eluks.Kuid vabadust raamideta –kes seda tahaks või taluks? Suurim seadus seab raamid,milles olla saab vaba ja hoitud.Palun, et usk minus särakskui kastepiisk viiv pärast koitu.

Tekst ja foto: Daisy Lappard Tuhaga kaetud nõlvadelhaavatud maalsirutavad puudoma elutud oksadtaeva poolenagu paludesuskudeset ka põlendikärkab kord eluleTuul lennutab siia seemneidootama aegamil söestunud võradmuutuvad kõduksvihm niisutabvaevatud pinnastkuniks seeon valmisuue elu sünniks

Tekst ja foto: Daisy Lappard Pea kohal rasked pilvevallid,neis aimdub sünge,tontlik toon.Neid murelikul pilgul jälgin,sest pelgan tormi,hirm on suur …Kas pääsen seekord,jõuan pakku?Kas valitud saab õige suund?Sean palveks käed,et täna õhtulmind ootaks sadam,vaibuks tuul.Võibolla asjatu mu mure.Näe, linnud pole ärevil.Nad nagu teaks,mis saab, mis tuleb.Meid hoiab Issand mõlemaid.