Kirikuaasta algus
Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! Sk 9:9
Esimeseks advendiks seatakse valmis neli küünalt enne esimest jõulupüha jäävate pühapäevade arvu järgi. Olgu isegi veel süütamata, kõnelevad need juba ajas ette vaadates – märk sõnadetagi. Ükshaaval antakse siis luba igale, koos valjeneb „hääl“ ja kosub kuma, kuni lõpuks süttib Jõulutäht – kuningas Kristuse valgus. See särab igale ning osutab elu pühadusele, ilule ja võimalustele ning kutsub meid üksteist ...
Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. 2Kr 5:10
Haige kuningas Hiskija palvetas: „Ma rullin nagu kangur oma elu kokku, mind lõigatakse lõime küljest.“ (Js 38:12) Hiskija sõnad tuletavad meelde triibulisi põrandariideid, mida kootakse kulunud rõivastest. Soaga lüüakse lõimesse kinni erinevad riideesemed, mida on kantud eri aegadel. Vaibas on kõrvuti hele ja tume, on rõõm ja on mure – nagu eluski.
Ja nüüd astub kangur Kristuse kohtujärje ette ning ...
Kuningate Kuningas ja isandate Issand, kellel ainsana on surematus, tema päralt olgu au ja igavene võimus. 1Tm 6:15,16 Üks teos, mida ikka ja jälle kuulan, on G. F. Händeli oratoorium „Messias“. Kuulan seda nii salvestusena, kui püüan ka leida võimalusi kuulata seda elavas ettekandes. Oratooriumi teise osa lõpetab ilmselt kõikidele tuntud halleluuja-koor. See on tõesti nii tuntud, et meloodia tunneb vaieldamatult ära igaüks, kuigi ta ei pruugi teada, kes selle kirjutas või ...
Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? Mi 6:8
Eeloleva pühapäeva teema „Jeesuse saadikud“ suunab mõtted kuidagi paratamatult diplomaatidele. Nendele tublidele meestele ja naistele, kes kannavad erilist ametinimetust: erakorraline ja täievoliline suursaadik. Ma ei tea, kas on olemas ka korralisi ja piiratud volitustega saadikuid, kuid ...
Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi. Jr 17:14
Evangeelium on rõõmusõnum lootusest ja armastusest. Inimlik mõttelaad seab aga omavahelisse sõltuvusse isikliku heaolu ja Jumala armastuse. „Kes on teinud pattu, kas tema ise või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana“, küsiti kord ka Jeesuselt (Jh 9:2). Vahel on nii lihtsam.
Jeesus lõhub selle seose. Ta ei ole kohtumõistja. Ta on kannatav Issanda Sulane, keda lüüakse meie süütegude ...
See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. 1Jh 5:4c
Johannese nime kandvad raamatud vastandavad teineteisele Jeesuse ja maailma. Maailm ei ole johanneslikus tähenduses see, mille kohta Jumal luues ütles: „vaata, see oli väga hea“ (1Ms 1:31). Vaid maailm, millest Johannes nii sageli kirjutab, on patu poolt rikutud maailm. See maailm ei võta Jeesust vastu (Jh 1:11), see maailm vihkab Jeesust ja tema omasid (Jh 15:18). Vihkab sellepärast, et ei Jeesus ega tema ...
Hea Isa, Sina näed, kui palju me muretseme ja püüame kindlustada oma elupäevi ootamatuste vastu. Luba meil Sind usaldada ka siis, kui kõik näib olevat meie vastu.
Joel Siim
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks! Ps 33:12
Milline võiks näha välja ebajumal? Kas meenutab see mõnda groteskse välimusega skulptuuri, mõnda sellist, mida oleme harjunud nägema mõnes mesoameerika muistses linnas? Ja kellele ammusel ajal ohverdati veel tuksuvaid inimsüdameid? Või on see midagi muud?
Martin Luther kirjutab Suures Katekismuses 1. käsu seletuses: „Millest su süda kinni hoiab ja millele ta loodab, see ...