Neljas paastuaja pühapäev on kui eriline peatuskoht, rõõmuallikas paastuaja teekonna keskmes. Peatudes võime tänutundega vaadata seni käidud teele ja koguda jõudu eesoleva tarbeks. Pühapäeva teema „Eluleib“ viitab Issanda enda ligiolekule pühas õhtusöömaajas, millest osasaamine eriolukorra ajal, mil kirikud on avalikkusele suletud, ei ole enam iseenesestmõistetav. Kui kiusaja tuli kõrbes Jeesuse juurde ja ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need ...
Selle pühapäeva vanakiriklik teema on inspireeritud Ps 25:15: Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja. Kui öeldakse, et ilu on vaataja silmades, võib sama öelda ka usu kohta. Meie usule ei peaks olema takistuseks see, mida me näeme. Usk näeb nähtamatut ja muudab teiste sõnadega selle, mida teised ei näe, uskuja jaoks tegelikkuseks. Paastuaja kolmanda pühapäevaga on seotud piibli jutustused kurjade vaimude väljaajamisest, mis on seotud ...
Paastuaja teise pühapäeva nimetus Reminiscere tuleb psalmist Ps 25:6: Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust. Pühapäeva teema avab meile Jeesuse võitlust pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Selle tegevusega on ennekõike seotud palve ja usk. Pühapäeva evangeelium annab edasi loo sellest, kuidas patune naine võiab Jeesuse jalgu. Naine kastis nuttes tema jalgu pisaratega, kuivatas neid oma juustega ja võidis mürriõliga. Kui me ...
Paastuaja alguse pühapäevad räägivad Issanda Jeesuse võitlusest pimeduse vägede, patu ja surma vastu. Kannatuse- ehk paastuaega ümbritseb piltlikult selle perioodi sümboliks olev Kristuse okaskroon. Tuhkapäev kuulutab selle võitluse algust. Paastuaja esimene pühapäev kannab ladinakeelset nime Invocavit, mis tuleb selle päeva psalmist 91:15: Ta hüüab mind appi. Pühapäeva evangeelium räägib sellest, kuidas saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, käimaks ...
Pühapäeva ladinakeelne nimi Esto mihi lähtub psalmist Ps 31:3b „ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!“. Meie kirikukalendris kannab see paastuaja eelse pühapäeva nimetust. Kristlik kirik on kasutanud psalmi 31 õhtupalve osana juba alates algkoguduse päevadest. Selle psalmi sõnadele on andnud Issand ise erilise tähenduse, kui ta kasutas neid ristile ülendatuna oma viimaste sõnade hulgas.„Sinu kätte ma usaldan oma vaimu!“ Jeesuse, aga ka ...
Teisest paastueelsest pühapäevast on ülestõusmispühadeni 60 päeva, millest tuleneb pühapäeva ladinakeelne nimi Sexagesima. Jeesuse-aegse Iisraeli põllud olid omal ajal sama kivised ja vahelduva viljakusega, nagu ka Lääne-Eesti saarte põllumaad, kus põlluharimise kõrval tuli igapäevast leiba teenida lisaks ka kalalkäimise ja käsitööga. Tõhusama maaharimise ja väetiste kasutamise eelsel ajal tuli palju põllutöid teha koduloomade või oma käte jõul. Tulemus sõltus nii põllumaa ...
Selle pühapäevaga algab veidi enam kui kaks nädalat kestev paastueelne aeg. Alates eelmisest aastast on lükatud mitmed suursündmused, mis eeldavad pikka ettevalmistusaega, alanud aastale. See on asetanud paljud inimesed olukorda, kus nad peavad oma tähelepanu eesolevale keskendama, teadmata, kas üks või teine sündmus siiski toimub. Nõnda on lood olümpiamängude või ka kiriklike sündmustega. Valdavalt leiavad need aset suvel, aga ettevalmistus on nendeks kestnud kaugelt ...
Jeesuse maapealse elu Kapernauma perioodil tungles inimesi tema juurde kõikjalt. Sõna jõudis inimesteni, sõna puudutas ja tervendas neid. Jeesuse sõnal oli meelevald. Hetk tagasi oli ta palavikust tervendanud jünger Siimoni naise ema, olles tema kodus külaskäigul. See on tekitanud suurt huvi ja haiged panevad oma viimse lootuse talle. Inimesed tahavad näha imesid, Jeesus tahab näha inimesi. Tema juurde on vaid üks tee: usu Issandat Jeesust, siis sa saad õndsaks! Usk ei ...
Sel pühapäeval kõneldakse kogudustes Jeesuse avaliku tegevuse algusest. Jeesus kutsub inimesi nägema Jumala suuri tegusid. Pärast tema ristimist Johannese poolt Jordanis ja kõrbekiusatusi alustab Jeesus Jumala evangeeliumi kuulutamist oma kodukoha Naatsareti sünagoogis, tsiteerides prohvet Jesaja kuulutust rõõmusõnumi jõudmisest vaeste, vangide, pimedate ja rõhutute heaks. Nii saab teoks evangelist Johannese tunnistus tõelise valguse tulemisest, mis valgustab iga inimest. ...
Jeesuse ristimine Jordani jões on Kristuse ilmumise püha vanakiriklik teema. Kui evangeelium hommikumaa tähetarkade saabumisest Jeruusalemma sai kolmekuningapäeva keskseks sündmuseks, kinnistus evangeelium Jeesuse ristimisest kolmekuningapäeva järgsele pühapäevale. Voolavasse vette astunud Issand Jeesus ühendab endas vana ja uue lepingu. Jordani jõgi on piiriks uue ja vana lepingu, kõrberännaku ja tõotatud maa, käesoleva ja tuleva ajastu vahel. Nii nagu evangelist ...
Advendiajal alanud pikk ootus lõpeb tõotuse täitumisega, mil Jumal sünnib inimesena meie pärast ja meie päästmiseks. Evangelist Johannes võtab jõulude ime kokku ülistusele kutsuvate sõnadega: „Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14). Väikese katekismuse teise artikli selgituses samastub Luther Nikaia usutunnistuse sõnastusega: „Mina usun, et Jeesus Kristus, tõeline Jumal, kes on ...
Neljas advendipühapäev juhatab sisse jõulupühade nädala, olles suurima ime ehk Jumala Poja inimeseks saamise eelseks tähiseks. Maarja, kellest saab meie Issanda ema, sai inglilt ilmutuse sellest, et tema peab ilmale tooma Kõigekõrgema Poja. Kui Maarja imestas ingli sõnumi üle, vastas ingel talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks“ (Lk 1:35). Nii ka sündis. Maarja ...
Kolmandal advendiaja pühapäeval kuuleme Ristija Johannese sõnumit, kes kutsub meid Issanda tuleku eel patukahetsusele ja meeleparandusele. Tema on käskjalg, kes valmistab ette endast suurema ehk kuningate kuninga saabumist, tasandades temale teed. Johannes osutab tulijale kui Jumala Tallele, kes kannab ära maailma patu. Selles on ta eeskujuks kõigile neile, kes on Jumala poolt kutsutud ja läkitatud, et nad tunnistaksid Jumala ja mitte iseenda valgusest. Ristija ...
Kui advendiaja esimene nädal on seotud Jeesuse saabumisega Jeruusalemma ja sellega seoses jõulude peatse saabumise lootusega, siis teise nädala üle seisab Kristuse kirkuses tulemise ootus aegade lõpul. Juba prohvetid nägid selle päeva liginemist inimeste jaoks ootamatult. Kirkuse Issanda tulek ei jää siis enam varjatuks ja pereringi kuuluvaks sündmuseks, vaid see haarab kogu meile teadaolevat maailma, kus mitte ainult ei jäeta kivi kivi peale, vaid ka algained ...
Uus kirikuaasta algab rõõmsa tervitusega „Hoosanna!“. Sellega avaldati austust Taaveti soost sirgunud võsule, kes tuleb Issanda nimel. See tähendab, et tulev Kuningas ilmutab oma rahvale selle nime, keda Mooses kuulis, kui Jumal ilmutas talle ennast põlevas põõsas. Veelgi enam, Ta ise ilmutas end selles nimes. Issanda enda tulemisest tunnistavad ka prohvetite ennustused. Prohvet Sakarja kuulutuse kohaselt ratsutab Jeruusalemma alandlik kuningas, õiglane ja aitaja, emaeesli ...