Jeesusele esitatud küsimused tolleaegsetest kõneainet pakkuvatest uudistest on samad, mis tekivad meilgi, kui loeme lehtedest, kuulame raadiost või vaatame teleri vahendusel aeg-ajalt üle maailma toimuvatest õnnetustest. Osa kannatustest valmistab inimene ise teistele või ka iseendale. Kannatused tulenevad ka inimese valedest valikutest ja elustiilist. Me arvame inimestena, et Jumal, kes on hea, võib lubada ainult meie jaoks seda, mis on kogetav heana. On selge, et kõik, ...

Kristliku arusaama järgi on Jeesus tõeline Jumal. See tähendab, et tema käsud on Jumala käsud. Järelikult peab Jeesus oma sõpradeks justnimelt neid, kes elavad – vähemalt tahavad ja püüavad elada – Jumala tahte kohaselt.  Kui Jumal ei sooviks meiega tegemist teha, oleks meie olukord lootusetu. Nüüd annab ta teada, et tuleb valmistada tee, nii et inimesed saaksid selle kaudu pääseda tema juurde. Kristlased teavad, et selle tee nimi on Jeesus Kristus, tema kaudu on ...

Jeesust ei järgita nii, nagu meie tahame ega pelgalt oma otsuse kohaselt. Kogu inimese igatsus Jumala järele on Jumala enda Püha Vaimu töö. Mõnigi arvab, et on selle otsuse ise langetanud, aga on varsti kogenud selle otsuse proovilepanekut. Iseendast loobumine, oma soovidele ja eelistustele ei ütlemine on tavaliselt raske ja pikk vaimuliku küpsemise protsess. See on nagu savi pottsepa käes, mida voolitakse. Inimene võidakse selle protsessi alguses eraldada kõigest, mis teda ...

Meie ajalikust omandist, olgu see kuitahes suur, ei ole igavikus palju kasu. Seepärast on tarkus kasutada omandit õigesti meie maise elu päevadel, selleks et see võiks kanda vilja tulevases elus. On maailmavaateline küsimus, kumb on olulisem, kas tulevane elu igavikus või praegune ja käesolev enda vajaduste rahuldamisele suunatud elu. Kui inimene ei usu Jumalat ega igavest elu, siis piirduvad tema plaanid üksnes nähtava maailmaga ja tema teod peegeldavad ka sellest ...

Kolmainupüha koondab endas kokku kirikuaasta kolme suure püha tähenduse. Jõuludel läkitab Jumal-Isa oma Poja maailma inimkonna lunastajaks, suurel reedel ja ülestõusmispühadel Jumala Poeg kannatab, sureb ja tõuseb surnuist üles, nelipühadel langeb Jumala Püha Vaim jüngrite peale lõhestatud tulekeeltena, täites neid endaga ja pannes neid rääkima uusi keeli.  Jumala imeline eneseilmutus avaneb nõnda kirikuaasta suurtes pühades, kasvades üle meie arusaamise piiri ...

Nelipüha kuulub kristliku kiriku suurimate pühade ehk jõulude ja ülestõusmispühade kõrvale, tähistades olemuslikult kristliku kiriku sünnipäeva. Jõulupühade sündmuste algataja on kahtlemata Jumal, ülestõusmispühadel Poeg, kes kannab ära maailma patu. Nelipühade keskne isik on Püha Vaim.  Kui Püha Vaim tunnistab kolmainsuses koos Isa ja Pojaga, siis kõik rahvad kuulevad Jumala ülistust omas keeles. Nii kaotatakse segadus, mis algas Paabeli torni ehitamisest. Püha ...

Ülestõusmisaja 7. pühapäev asetub kirikuaastas taevaminemispüha ja nelipüha vahelisele ajale. Seetõttu kannab pühapäev nimetust Püha Vaimu ootus. Päeva ladinakeelne nimi on võetud Ps 27:7: Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!   Enne taevaminemist lubas Jeesus läkitada omadele Püha Vaimu, mis täitus nelipühapäeval. Kristuse tõotatud Püha Vaim loob kontakti taevasse läinud Issanda ja koguduse vahele ning peletab hirmu. Püha Vaimu ...

Eelseisvat pühapäeva nimetatakse palvepühapäevaks, mil päeva teemaks on südame kõne Jumalaga. Selle sisuks on ühelt poolt meeleparandus, teisalt aga palve, et Jumal hoiaks oma rahvast hädade ja eeskätt loodusõnnetuste eest ning kingiks oma õnnistuse ka põlluviljale. Mitmed sõjajärgse põlvkonna kristlased on meenutanud, kuidas nad on näinud oma usklikke vanavanemaid kevadkülvi eel palumas viljale head kasvamist. Jeesus õpetab meid paluma mitte ainult suurte ja nähtamatute ...

Üleskutse „laulge Issandale uus laul“, nagu ka terve järgnev psalm 98 seovad selle pühapäeva kõigi ülestõusmise rõõmuaja pühapäevadega. Jumala rahvas rändab Võitja jälgedes tões ja armastuses taeva tõelise rõõmu poole. Pühast Vaimust juhituna võivad kristlased juba nüüd elada taevariigi kodanikena maailmas.  Enne Jeesuse maailma ilmumist ei olnud kellelgi võimalik näha Jumala tegelikku olemust, armu ja tõde. Jeesus teeb selle avalikuks nii oma olemuses kui tegudes. ...

Ülestõusmisaja 4. pühapäeva päevapsalmi 66 algus „Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa!“väljendab ülestõusmisaja iseloomu. Kirikutes nähtaval olevad valged tekstiilid meenutavad meile hiljutist Kristuse ülestõusmispüha ja seda, et sellel ajal on kogudustes olnud tavaks liita ristimise kaudu kogudusse uusi liikmeid.  Kirik pöörab pilgu uuele elule taevas, kuhu Jeesus on läinud omadele eluaset valmistama. Kristlastel pole siin jäädavat linna, vaid nad taotlevad tulevast (Hb ...

See pühapäev kutsub meid mõtisklema tuntuima Taaveti laulu sõnade üle: „Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja“ (23:4). Prohvet Hesekieli suu läbi manitseb Issand Iisraeli karjaseid, andes neile mõista, et teeb lõpu nende karjaseametile, saades ise oma rahva karjaseks: „Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest“ (Hs 34:11). Prohveti kuulutuse kohaselt ütleb Issand end olevat nii hea karjane kui uks lammaste jaoks. Temas on Jumal tulnud ...

Ülestõusmispühade järgse pühapäeva ladinakeelsed nimetused viitavad esmalt ülestõusmispühadel ristitutele, kes on vaimulikult nagu äsja sündinud lapsed. Teine tähendus on, et varases kirikus kandsid ristitud neile ristimisel selga antud valgeid rõivaid päevi, enne kui riietusid uuesti oma tavalistesse riietesse. Pühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, et ülestõusnud Jeesus ilmus kahtlevatele jüngritele ja veenis neid oma ülestõusmises. Jüngreid täitis rõõm, kui nad ...

Suure ehk vaikse nädala pühad kulmineeruvad ülestõusmispüha öise või varahommikuse jumalateenistusega. Teist aastat järjest toimub see koguduse töötegijate kitsas ringis, mida võimalusel saavad distantsilt jälgida huvilised. Nädala jooksul vahetub violetne ja must värv valge vastu, kodukirikus seatud armulauast on võimalik osa saada personaalselt ja kirikukellad kuulutavad pühade tulemisest. Tumedates toonides rist, millele mõnes kirikus on kinnitatud Kristuse okaskroon, ...

Jeesusega koos lähenes Jeruusalemmale hulk palverändureid, paljudel käes palmioksad.  Rahvas tervitas Jeesust salmidega Taaveti lauluraamatu 118. laulust: Oh Issand, aita nüüd! Oh Issand, lase hästi korda minna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Meie õnnistame teid Issanda kojast.(25–26) Samade sõnadega tervitati ka Taaveti poega kuningas Saalomoni, kui ta 1000 aastat varem saabus linna muula seljas. Johannes mainib, et Jeesust tervitati Iisraeli ...

Kannatuse pühapäevaga algab kannatusaja keskseim osa, mis kestab suure nädala lõpuni. Pühapäeva evangeeliumis räägib Jeesus jüngritele tähendamissõna viinamäe omanikust, kes satub raskustesse jultunud rentnike tõttu.  Tähendamissõna viinamäe rentnikest kujutab Iisraeli maad, mille Jumal on kinkinud oma rahvale. See räägib prohvetitest, keda Jumal saatis oma rahva juurde otsima sõnakuulelikkuse vilja. See on nagu pilt, mis näitab meile viinamäe isanda ehk Jumala ...