Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad.                                                            Lk 8:15 Jumala sõna toidab närtsivat vaimu ja kosutab väsinud hinge, mida alati ja igal juhul vaja on. Eriti praegu. Sõna on nagu vihm, mis ...

Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Mt 20:15 Tõde ja õigus on asjad, mida alati ja igal pool on suureks väärtuseks peetud ... aga on midagi, mis on neist üle. Tähendamissõna töötegijatest viinamäel näitab seda. Kõiki neid kutsutakse, kõiki palgatakse viinamäele tööle, kuid erinevatel aegadel. Nii tulebki välja, et mõned on töötanud seal kauem, aga tasu saavad kõik ühtemoodi. Kus on õiglus? Töötamine Issanda viinamäel on võimalus, mitte kohustus. Ja tasu ...

Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.                   Mt 13:29 Teame hästi, et siin ilmas on elu rosolje moodi segamini: omavahel segatud on hea ja kuri. Nii on vabas ühiskonnas, mida peame endastmõistetavaks, aga mis pole veel kaugeltki taevariik. Vabadus laseb ühtmoodi kasvada nii maltsadel kui ka roosidel. Kuidas on aga asjad taevariigiga? Tähendamissõna kahesugusest külvist annab ...

Inimesed aga imestasid, öeldes: „Kes ta siis selline on?“                                                Mt 8:27 Looja on tulnud Naatsareti Jeesuses oma loomingu sisse. Tema, kes on täiesti teine, täiesti väljaspool, ilmub nüüd selles, mille ta ise on teinud. Looja on see, kes on kõikide asjade taga ja on kõikide asjade mõte. Pole olemas midagi muud ...

Ütle ainult üks sõna! Mt 8:8 See väeülem oli Rooma tsentuurio, kelle kamandada oli sajameheline väeüksus. Oma meestesse suhtus ta nähtavasti hoolitsevalt, kui ta isegi oma teenri tervise pärast väga muretseb. Ja ta tuleb nüüd Jeesuse juurde palvega teener terveks teha. Kuid väeülem ju ei palugi seda! Vastupidi, Jeesus on see, kes on kohe valmis haige teenri juurde tulema ..., kuid väeülem ütleb „ei!“. Ta teab hästi oma positsiooni, kuid ta on pealegi okupatsioonivägede ...

Ka Jeesus ja ta jüngrid olid kutsutud pulma.  Jh 2:2 Iga päev ei ole pulma, pühasid ega pidustusi. Teame seda hästi. Alles see oli, kui pidasime Kristuse sündimise püha, kuid siis saabub taas hall argipäev oma töödega. Töö ei ole ju midagi, mida saab pühaks pidada. See on nagu töö ikka – mõnikord raske, mõnikord tüütu, aga teha seda tuleb nii või teisiti. Kui kogu sära on kustunud ja kõik on läinud halliks, valgeks, igapäevaseks, siis kust saada jõudu pühadeta eluga ...

Jeesus aga kostis talle: „Olgu pealegi; sest nõnda on meile kohane täita kõike õigust!“ Siis Johannes andis talle järele.                                                         Mt 3:15 Johannes Kastja teab selgelt oma missiooni siin ilmas – ta on selleks kõrbest tulnud, et kuulutada: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!“ Ta ...

Õndsad on need, kes elavad sinu kojas. Ps 84:5 Ristiinimene peaks olema rõõmus. Üks koht, kust rõõmu otsida, on pühakojas, Issanda templis. See on ehitatud just selleks, et minimeerida kõik segav ja takistav. Pühapaika kogunevad inimesed selleks, et hinge puhastada ja seda ülendada. Isegi kui seal parajasti midagi ei toimu, siis pühakoda räägib ikka. Kõikide aegade kõik kirikukülastajad on alati vaadelnud kiriku sisemust. Kuna Jumal on vaim, siis ta kasutab nähtavaid ...

Ja see tähendab rahu. Mi 5:4 Ristiinimene peaks olema rõõmus. Jõulu ajal on lubatud olla ka suurtel pisut lapsemeelne. Isegi väga soovitatav, kuna see on hea instrument avamaks jõuluimet. See ime on seal kuskil ikka olemas ja vaid ootab lahtitegemist. Muidu kipub olema nii, et tähtsad ja tõsised asjad, millega oleme endid koormanud, jäävad selle ime avamise juures mannetuks.  No püsib kinni – nagu oleme siis armetult kinni ka iseenestes. Seepärast imestagem ikka! ...

Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:6 Öövalves olek on väsitav – seda teavad kõik, kelle töö iseloom on selline. Inimesed peaksid öösel magama, sest see on puhkuse aeg. Mõnele ei sobi üldse öötöö, tekivad terviseprobleemid. Ometi on teinekord vaja öösiti valvata. Kuidas siis küll valvaja ootab hommikut! Ootab, et see lõpeks! Muistne laulik laulab igatsusest Jumala järele. Sellisest igatsusest laulab ta, mis on enam kui ...

Küngastel kuuldub häält, Iisraeli laste haledat nuttu, sellepärast et nad on käinud vääral teel, on unustanud Issanda, oma Jumala. (Jr 3:21) Kui käiakse väära ja vale teed, siis on kõige õigem kohe seisma jääda. Mõnikord me ei märka peatuda enne, kui oleme selleks sunnitud, kui meid viimaks peatab valu ja nutt. Seal me siis oleme peatunud, tee äärde maha istunud ega oska enam mingis suunas minna. Kuid ehk just siis hakkab midagi meelde tulema. Kas me ehk midagi unustanud ...

Ma kihlan sind enesele usu pärast ja sina pead tundma Issandat.                    (Ho 2:22) Kihlus, mis vanasti oli üpris tavaline, on tänapäeval vist juba peaaegu unustatud komme. See on aeg, mil pruut ja peigmees on otsustanud abiellu astuda, kuid pulmadeni on veel aega. Kuid juba on need kaks tõotanud teineteist armastada ja teineteisele truuks jääda elu lõpuni. Miks? Sest et nad mõlemad soovivad seda. Soovivad ...

Ja neid hüütakse „Pühaks rahvaks“, „Issanda lunastatuiks“. Ja sind hüütakse „Otsituks“, „Linnaks, mis pole maha jäetud“. (Js 62:12) Mahajäetud maja on midagi ängistavat. Maja, kus kunagi on elanud inimesed ja mida kunagi keegi nimetas oma koduks. Kuid mis nüüd on maha jäetud ja tühi. Maailmas on olemas terveid mahajäetud linnu. Mitte vanu ja väärikaid, pika ajalooga varemeis linnu, mis on juba muinsusväärtusega. Vaid üsna hiljuti maha jäetud linnu, kus enam keegi ei ela, ...

Kirikuaasta viimase pühapäeva teema on nagu selgete piirjoontega kujutis. Selle pildi peamine sõnum on selge, aga samas on see täidetud väga paljude detailidega. Kujutatu keskmes seisab kohtumõistjana Kristus, kelle kogemuseks on olnud tunda inimeste maailmas kannatusi.  Issanda kannatava sulasena riietus ta meie liha ja verega selleks, et alistuda Isa tahtele ja anda end patuste kätte. Ta sündis lapsena vaestesse oludesse, tal polnud püsivat kodu ega paika, kuhu ...

Aeg-ajalt kuuleme väidet, et Eestis on riik ja kirik omavahel lahus. Tegelikult ei ole meie maal riigikirikut, kuid riik ja kirik teevad siiski koostööd ning ei peaks olema omavahel konkurendid, kuna kuulekus Jumala ja ilmaliku võimu ees on täiesti erineva taseme küsimused. Riigivõimu esindajal on õigus nõuda talle kuuluvat: makse, tolli, seaduste täitmist, aga Jumalale tuleb anda üle kogu inimene. Inimene on Jumala „raha“, kellele Jumal on talletanud oma näo. Seepärast ...