Eelolevasse nädalasse jääb aeg, mil võime Piibli kirjakohtade juhendamisel kõndida koos Kristusega läbi Jeruusalemma Kolgatani. Kui algul on meiega juubeldav hosiannat hüüdev rahvahulk, siis mõni päev hiljem järgneb sellele via dolorosa – kannatuste tee. Teekond, mil Jumala Poeg kannab süüdimõistetu risti oma hukkamispaika. Saatjaks imestunud, võõristavad, hukka mõistvad või kaasa ...

Alles paastuaeg algas, aga juba on kätte jõudnud paastuaja viimased nädalad! Sel pühapäeval algab kannatusaeg, mis kestab ülestõusmispüha ööni. Kes veel ei ole leidnud endas jõudu ega tahet paastuajale keskendumiseks, siis nüüd on selleks viimane võimalus. Inimene võib iga päeva enda jaoks elada eriliseks. Aga milles seisneb selle konkreetse päeva, ka nende kannatusaja nädalate ...

Jeesus ei öelnud, et tema on filosoofia või õpetus, ka mitte filosoof või õpetaja. Ta ütles: «Mina olen eluleib» (Jh 6:35). Õpetus on hea, aga leib on eluks vajalik. Inimest hoiab elus mitte teooria leiva küpsetamisest, vaid leib ise.Prohvet Jesaja küsib: «Miks vaete raha selle eest, mis ei ole leib, ja oma vaevatasu selle eest, mis ei toida? Otsige Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ...

Alati ei ole lihtne aru saada, mis on hea ja mis on kurjast. See, mis ühe arvates on igati meeldiv ja tore, on kellegi teise meelest täiesti taunitav. Inimlikult saab mõlemat seisukohta põhjendada. Aga kummal on õigus?On üks vana soovitus: kui sa ei ole kindel, kas mingi tegevus on sulle kui kristlasele hea või kohane, siis mõtle, kas Jeesus tuleks sinuga kaasa, kas Tema annaks oma õnnistuse sinu ettevõtmisele. Selline ...

Eeloleva pühapäeva tekstides astub Kristus otsesesse võitlusesse saatana enda käsilastega. Prohvet Eelija radu järgides on Ta koos oma jüngritega teel Tüürose ja Siidoni aladel. Üks Kaanani naine palub teda kurja vaimu käes vaevleva tütre pärast. Tema püsivus oma palve esitamisel saavutab eesmärgi. Naise lakkamatu palve ja kindel usk võivad olla ka meile kinnituseks ja eeskujuks. Palves kõlavad ...

Paastuaja pühapäevad kõnelevad meile Jeesuse võitlusest pimeduse jõudude, patu ja surmaga. Ps 91:15 sõnum «Ta hüüab mind appi» suunab meie pilgud vaimse maailma võitlustele. Saatan proovib Jeesust ahvatleda kõrvale Jumala armastuse ohvriteelt. Iisraeli lastele esiisade ajal kõrbes antud taevamanna annab talle põhjuse Jeesust kiusata. Jeesusele ei peaks ju olema raske muuta kivid leivaks oma rahvale, kuid ...

Algamas on paastuaeg. Vaikseks jäädes ja oma vaimuliku elu peale mõeldes alustame teekonda koos Jeesusega Jeruusalemma, käies mööda Jumala armastuse ohvriteed. Pühapäeva ladinakeelne nimi Esto mihi (ole mulle kaitsjaks kaljuks) tuleneb 31. psalmist. Seda kasutati õhtupalveks ja seda meenutas Issand oma viimaste sõnadena ristil: «Sinu kätte ma usaldan oma vaimu» (Ps 31:6). Tõustes kõrgendikule või ...

Lumine väli ja pikka aega kestnud külm tuletavad meelde meie põlise kodu asukohta. Igal olukorral on Jumala plaanides oma koht ja aeg. Põllu harimist ja vilja külvamist alustame tavaliselt enda vahetust ümbrusest. Edasi edeneme pikkamööda. Ülestõusmispühad on tänasest kuuekümne päevateekonna kaugusel. Seisame kirikuaastas paastueelses ajas. Tähendamissõna külvajast ja kindlus sellest, et ...

Armu all mõeldakse Jumala headust. Jumal on hea eksinud inimkonnale ja Ta jagab oma headust, pealegi täiesti tasuta. See, kes ei saa Jumala armu osaliseks, on järelikult kas süüdi mõistetud või on ta täiesti patuta – vaid siis pole tal vajadust armu järele. «Armu saanud» tähendab, et meid säästeti kohtuotsusest, mida me tegelikult olime väärt. Rääkides Jumala armust me tuletame meelde, ...

Igal kristlasel on oma lugu sellest, kuidas ta usule on ärganud. Lood on erinevad, aga lugude keskpunkt on sama – Jeesus Kristus on see, kes meid on usule äratanud. Mitte ma ise omast tarkusest pole leidnud seda teed, vaid Õnnistegija on tulnud mu juurde, on võtnud mind käekõrvale ja juhtinud minu elu. Seda tasub silmas pidada ka sõna jagades: meie kuulutame ja Jeesus äratab. Me ei pea kahtlema, kas Jeesus suudab äratada usule ...

Millised võiksid olla suurimad kingitused, mida Jumal inimesele võiks teha? Pattude andeksandmine, pääsemine surma ja kuradi käest ja igavene õndsus – midagi suuremat pole nimetada. Ja oh imet – just sellise vägeva kingituse on Jumal meile teinud ja see kõik antakse ristimises, mille kaudu me saame osa Kristuse surmast ja ülestõusmisest.Ristimisest algab elu kristlasena, Kristuse järgijana. See on uus elu, mis pole ...

Kõigil ajastutel on inimene esitanud oma küsimusi Jumala kohta. Jeesuse selles maailmas olemise ajal küsiti, kas Tema on Jumala läkitatu.Usupuhastusajal küsis Luther, kuidas ma leian armulise Jumala. Tänapäevane inimene küsib: kas Jumal on olemas? Kõigile neile küsimustele on vastus jõulusündmuses: sõna sai lihaks. Inimesed on loonud tõesti erinevaid teooriaid Jumala kohta, kuid ükski neist pole ...

Eestlase jaoks on kindlasti jõulupühad aasta kõige olulisemad kirikupühad. Neljandal advendipühapäeval võib öelda, et need pühad on lähedal. Jõulude sõnum kõneleb sellest, kuidas Jumala Poeg Jeesus Kristus sünnib lapsena siia maailma. Jumal saab inimeseks, ta astub inimese juurde inimesena. See on eriline sündmus ja ilmselt just Jumala läheduse kogemise pärast hindavad eestlased nii ...

Saabuvad pühad on sageli seotud külalistega. Vahel läheme ise kellelegi külla, vahel ootame kedagi enda juurde. Külaliste tulemisega on alati seotud ka teatud ettevalmistused. Koristame tubasid, valmistame toitu, katame laua. Ning mida olulisem on külaline, seda rohkem oleme valmis nägema vaeva seoses tema külaskäiguga. Ka kuningate Kuningat oodati läbi aastasadade. Päästja, Kristuse tulemise ootus pani inimesi ...

Advendiaja üks mõtteid on ootamine. Me võime näha, kuidas erinevad inimpõlved on oodanud Päästja tulemist siia maailma. See ootus täitus Kristuse sünniga. Mida ootame meie? Kas jõule ja vabu päevi, küünlasära ja kingitusi? Ilmselt on sellisedki ootused advendile omased. Kuid me ei saa rääkida üksnes eelmiste sajandite inimeste ootustest ja samuti ei peaks meie ootused olema üksnes ...