Sageli tundub, et meil on teisi inimesi lihtsam analüüsida kui iseennast. Kergelt leiame üles teise vead ning nii lihtne on ligimesele näpuga näidata ja öelda, et ta peab oma elu muutma. Samas on üks kristlase elu ülesandeid vaadata ennekõike iseenda elule ning mõelda, mis on selles head ja mida tasub väärtustada ja hoida. Kuid teisalt võib mõelda ka sellele, mida võiks teha tulevikus teisiti. Lugedes ...
Saabuv pühapäev jääb lähestikku Jeruusalemma templi hävitamise päevaga. Kristlikes kalendrites on Jeruusalemma hävituspäev 10. augustil. Jumala valitud rahva ajalugu näitab, et elus on aegu, mil inimene ja kogukond seisavad eriliste otsustamiste ja valikute ees. Nendest valikutest sõltub meie saatus, igal valikul on oma tagajärg. Valed valikud võivad tuua kaasa probleeme ja viia meid kõrvale õigest ...
Jaanipäeva ehk ristija Johannese sünnipäeva on erilise pühana tähistatud 5. sajandist. Talle antud nime kohaselt (Johannes – Jumal on armuline) kuulutas Johannes Jumala headust, päästet ja pattude andeksandmist. Nii on Johannes Jeesuse teevalmistaja, kes kuulutas: «Parandage meelt, sest taevariik on lähedal.» Ristija Johannes võis kohtuda Jeesusega ja mõista, et Tema ongi Jumala poolt tõotatud ...
Kunagi olin kirikus ja juhtusin kuulma, kuidas koguduseliikmed rääkisid endisest Nõukogude Liidu aegsest parteitegelasest, kes on hakanud kirikus käima. Nende jutu peatoon oli pahameelne, sest üks endine punane ei võinud truude koguduseliikmete arvates meelt parandada ega kirikusse tulla. Umbes samalaadne kogemus oli mul paari nädala eest Berliinis, kus loengus oli külas uus Berliini linna superintendent, kes oli masendunud koguduste ...
Igaüks saab elus piisavalt palju kutseid. Meid kutsutakse mitmesugustele üritustele alates pulmadest-sünnipäevadest ja lõpetades matustega. Kutsuja jaoks on kutsutav oluline ja kutsutava jaoks on kutse austav. Kui tegu on meile olulise kutsuja või tähtsa sündmusega, siis on loomulik ja viisakas kohale minna. Vaid väga vähesed saavad kutseid kõrgetelt isikutelt, olgu siis tegu presidendiga või mõne riigi ...
Milles on inimese tõeline rikkus? Vaadates meedia loodavat pilti õnnest tundub, et see seisneb ennekõike asjades, mida inimene omab. Päevast päeva loovad reklaamid meile pilti õnnelikust inimesest, kellel on uus ja uhke maja, auto, pesumasin või mobiiltelefon. Kui jälgida reklaami, siis tekib kujutelm, et õnn seisneb teatud toodete tarbimises või oma asjade ostmises teatud kauplustest. Tegelikkuses pole ükski inimene ...
Lääne kristlikus traditsioonis otsustati aastal 1334, et nelipühadele järgnevat pühapäeva tähistatakse püha kolmainsuse päevana. Pühapäeva keskmes on õpetus Jumala kolmainsusest. Jumal on üks, aga Ta ilmutab end meile Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Jumal on Isana loonud maailma ja andnud elu kogu loodusele ja inimestele. Pojana on Jumal inimese lunastanud: andnud andeks patud ja avanud tee igavesse ellu. ...
Juudid tähistasid viiekümnendal päeval pärast paasapüha nelipüha, mis oli sisult lõikuspüha ja alates 2. sajandist pKr ka seaduse saamise püha. Kristlike nelipühade esimeseks keskseks sõnumiks on Püha Vaimu läkitamine. Jeesuse taevaminemise järel oli tekkinud olukord, kus jüngrid tundsid end olevat maha jäetud. Nüüd läkitas Jumal oma Püha Vaimu maailma, et olla iga inimese ...
Pühapäeva ladinakeelne nimetus Exaudi tuleb vastava pühapäeva psalmist (27:7) «Issand, kuule». Kristus lubas oma jüngritele enne oma taevaminemist Püha Vaimu, kes on Jumala suurim kingitus inimestele. Jeesuse taevaminemise järel võisid esimesed jüngrid tunda end üksikuna ja mahajäetuna, kuid Jumala Vaimu väljavalamine nelipühil muutis kogu nende elu. Püha Vaimu tööd on raske inimestele ...
Inimestevahelise suhtluse üks olulisemaid külgi on rääkimine. Teisele inimesele öeldud sõnad on selles maailmas üliväga olulised. Meie kõne teisele inimesele võib olla tuge andev ja julgustav, aga vahel ka muret tekitav, ning mõnedki sõnad võivad viia isegi une. Kuulujutud võivad teha halba kümnetele ja enamatele inimestele. Sõnade pärast on sõditud ja jälle lepitud. Kõige ...
Pühapäeva nimetus tuleb psalmist 98: «Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid». Kui üldiselt on eestlased tasakaalukad ja väheemotsionaalsed, siis muusika ja laulmine on üks meie viise tuua esile oma tundeid ja kogemusi. Laulu saab panna kõik tunded alates ülimast rõõmust ning lõpetades leina ja kurbusega. Nii võib laul saata inimest tema elu kõige olulisematel hetkedel ja tuua esile neid ...
Pühapäeva ladinakeelne nimetus iubilate tuleb päeva psalmist 66:1 «Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa!». Iubilate – hõisake! Inimese elus on üks olulisemaid oskusi suutlikkus olla tänulik selle eest, mis on hästi. Küllalt sageli aga märkame kahjuks üksnes seda, mis on halvasti. Kui suure osa meie palvetest moodustab nurin millegi üle, mis pole meie meelest hästi? Kui sageli soovime, et Jumal sekkuks ...
Saabuva pühapäeva nimetus tähendab tõlkes Issanda heldust ja ustavust, ning pühapäeva piiblikohtades keskendutakse Jumalale kui heale karjasele. Tänapäeva inimese jaoks võib karja ja karjase teema olla juba kaugeks jäänud, Jeesuse ajal aga oli tegu usu väga elulise tõlgendusega. Meil tasub siin mõelda, millised on need pildid, mis kõnetaksid tänapäeval inimest sama tugevalt, kui Piibli ...
Sel pühapäeval on kaks ladinakeelset nimetust. Esimene neist, quasimodogeniti, tähendab «nagu äsjasündinud lapsed» ja tuletab meelde algkristlikku tava ristida inimesi ülestõusmispühadel. Teine ladinakeelne nimetus, dominica in albis, kõlab tõlkes «valgete riiete pühapäev», mis tuletab meelde seda, et vastristitud kandsid kogu ristimisjärgse nädala vältel valgeid rõivaid. ...
Ülestõusmispühad on kirikuaasta suurimad pühad. Kui juutluses tähistati hingamispäevana laupäeva ehk sabatit, siis enamik kristlastest tähistab puhkepäevana pühapäeva, sest just sel nädalapäeval tõusis Kristuse üles surnuist. Kristuse ülestõusmine surnuist on sündmus, mis muutis maailma ajalugu. Paulus tõdeb: «Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab ...