Pühapäeva nimetus reminiscere (= tuleta meelde) tuleb päevapsalmist: «Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!» Selles lauses on inimese palve, milles ta otsib Jumala halastust. Elu kitsaskohtades, mil kõik tundub ebaõnnestuvat, on hea teada, et viimselt ei sõltu kõik sugugi mitte meist, vaid Jumalast, kellel on kogu meelevald. Me võime palves Jumalale kõigist oma elu ...

Pühapäeva ladinakeelne nimetus invocavit (Ta hüüab mind) tuleb pühapäeval loetava psalmi 91:15 algusest: «Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.» Saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Ta suutis seda tänu sellele, et oli Jumala Poeg ja et tal oli tugev ühendus taevase Isaga. See, ...

Läheneb paastuaeg ja oleme astumas viimasesse pühapäeva enne paastuaja algust. Pühapäeva ladinakeelne nimetus esto mihi (eesti keeles ole minule) tuleb psalmist 31:3, mida antud pühapäeval lauldi vanasti antifooniliselt (ole mulle kaitsjaks kaljuks).Jeesuse avalik tegevus on kirikuaasta rütmi kohaselt lähenemas murdepunktile. Ees ootab tee Jeruusalemma, mis tähendas Kristuse jaoks kannatust ja surma. See oli raske tee, kuid ...

Pühakirjas annab Kristus meile misjonikäsu: «Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!» Selles käsus on Jumala poolt antud ülesanne külvata Jumala sõna sellesse maailma. Nähes, kui palju on maailmas seda, mis vajab paremaks muutmist, ei tohiks kristlane jääda, käed rüpes, ...

Elus on palju asju, mida me pole ära teeninud, kuid mis on meie elu alustaladeks. Keegi inimestest ei saa valida perekonda, kuhu ta sünnib, ega vanemaid, kes teda kasvatavad. Me ei saa valida oma sünnimaad ega emakeelt, mida hakkame rääkima. Need kõik elus olulised väärtused tulevad meile siia maailma kaasa ja me võime olla selle eest tänulikud, et meil on lähedased, kes on meid kasvatanud, ja kodumaa, kus elamine pole ...

Sel aastal maailma vaadates võime märgata, kui palju on inimestel katsumusi. Looduskatastroofid on tabanud Austraaliat. Egiptuse rahutustes on hukkunud sadu inimesi. Euroopas on kümmekond protsenti elanikest tööta. Need on globaalsed katsumused, mis puudutavad teatud piirkondi ja inimrühmi. Kuid igaühel on elus katsumusi, olgu selleks lähedase inimesega seotud probleemid või isiklikud mured seoses perekonna, materiaalse ...

Jeesus räägib tähendamissõna külvajast, kes külvab oma seemet põllule. Aga ka tema vastane külvab oma seemneid. Mõlema külvatud seeme kasvatab vilja, kuid inimene ei suuda alati vahet teha, kust läheb piir Jumala ja kurjuse riigi vahel. Alles aegade lõpul eraldab Jumal terad sõkaldest ning hea halvast. Seega on usklikul inimesel võimalus usaldada Jumalat ja loota Tema peale. Me inimestena ei suuda ...

Tulin reisilt ja märkasin, et köögi lakke oli tekkinud niiskuseplekk. Pärast uurimist selgus, et tormiga oli lumi tuisanud pööningule ja vahepeal sulailmaga läbi lae tilkudes tekitanud sinna pleki. Teine mure on autoga, sest lund on nii palju, et sõidukit ei saa kuhugi parkida. Võib selgelt tunda, kui sõltuvad oleme ka meie, tänapäeva inimesed, loodusjõududest. Kuid mis on üks lumesulamisplekk või ...

Vahel olen kuulnud inimesi omavahel rääkimas sellest, kuidas keegi hakkas usklikuks. Samas usklikuks hakkamine pole sugugi inimese enese töö. Usk on Püha Vaimu and inimesele. Usklikuks ei saa keegi hakata, vaid usk sünnib inimese elus mitmete erinevate protsesside koosmõjul ja maiselt ei saa seda mitte keegi piisavalt hästi lahti seletada. Tegelikult pole meie elus mitte midagi meie endi kätes. Keegi meist ei saa öelda, miks ...

Jeesuse tähendus inimkonna jaoks ei seisnenud sugugi mitte ainult Jumala Poja inimeseks saamises, vaid Tema elu üks olulisi mõtteid oli Jumala väe inimeste juurde toomises. Nii võime näha Kristuses Jumala väge, mida inimesed senini polnud veel kogenud. Pühapäeva evangeeliumikohad kõnelevad erinevatest teemadest: Jeesuse esimesest imeteost, tema vestlusest Samaaria naisega ja sellest, kuidas Jeesus astus üles Naatsareti ...

Pühapäeval kõneldakse kirikus Kristuse ristimisest. Teiste jaoks tähendas Ristija Johannese läbiviidud ristimisrituaal meeleparandust, Jeesuse jaoks oli see aga avaliku tegevuse alguseks. Alates ristimisest Jeesus õpetas, tervendas ja sammus kindlalt vastu ristisurmale. Jeesuse ristimisele mõtlemine tuletab meelde ka meie endi ristimist. Meid liidab ristimine Kristuse ja kirikuga. Ristimine on Jumala suur kingitus inimesele, milles Jumal on ...

Jumalasse usutakse sõna kaudu. Vana Testamendi ajal andis see sõna tõotuse Päästja tulemisest siia maailma. See usk andis inimestele jõudu. Jumalat ei saanud küll keegi näha, kuid sõna andis inimestele lootust. Jeesuse sünniga siia maailma toimuski midagi ainulaadset. Sõna sai lihaks. See, mida inimesed olid lootnud ja millesse nad olid sõna kaudu uskunud, täitus Jeesuses. Kristus õpetas Jumalalt antud ...

Jõulud on jõudnud juba väga lähedale. Kuusel süttib neljandal advendipühapäeval neli küünalt, mis on märk valguse kasvust. Keset selle maailma kõige pimedamat aega tuleb meile Päästja valgus. Pimedal jõuluööl süütame talvekülmas küünlaid ning kõik tundub soojem ja helgem. Jumala headust ja armastust tuli meile Kristus tooma. Ta sai inimeseks, et meil oleks elus ...

Kolmandal advendipühapäeval kõneldakse Ristija Johannesest kui Jeesuse teevalmistajast. Ristija oli üks suuri Jeesuse aja usulisi mõjutajaid. Johannese kuulutuse kese seisnes kutses meeleparandusele. Väga paljud inimesed mõistsid, et Johannes on tõeline prohvet ja Päästja teevalmistaja, mispeale nad lasid end ristida meeleparandusristimisega. Mitmetest Johannese järgijatest said hiljem Jeesuse jüngrid. Nii oli ...

Pühapäeva teemaks on Kristuse kirkuses tulemine aegade lõpul. Seda väljendab ka päeva ladinakeelne nimetus adventus glorificationis, mis räägib Kristuse kirkuses tulemisest. Mõeldes Kristuse taastulemisele, on sageli inimestel tekkinud hirmutunne, sest tegu tundub olevat millegi kohutava ja hirmutavaga, sest enam ei tule Jumala Poeg siia maailma väikese lapsena, vaid Ta tuleb kohtumõistva kuningana. Inimesel on loomulik ...