Jeesus oli oma lähemate jüngritega mäel ning Jumala kirkus laskus Kristuse peale. Sellest sündmusest tuleb kirgastamispüha nimetus. Kristuse muutmine oli tema elu pöördehetk. Jeesuse kõige lähemad jüngrid olid need, kes said olla ühes temaga, kui Jumal kõneles Jeesusega kõrgel mäel ja kui Issand ise neile ütles: «See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!» Neil meestel polnud enam vaja ...
Pühapäeva sisuks on kadumatud taevased aarded ja teiselt poolt kaduvad ja petlikud maised rikkused. Eks sellel pühapäeva sõnumil on nii mõndagi kõnekat öelda meie rahvale. Eestlased on sageli oma elus liigselt materiaalsete asjade küljes kinni ja raha väärtustatakse rohkem kui muid väärtusi. Samas pole inimese õnn otseselt sõltuv üksnes materiaalsetest väärtustest. Inimene vajab ...
Lääne kristlikus traditsioonis määrati 1334. aastal, et nelipühale järgnevat pühapäeva tuleb tähistada püha kolmainsuse päevana (ld trinitatis). Pühapäeva sõnumis võeti kokku õpetus Jumala kolmainsusest. Kolmainupüha on usutunnistuse päev.Piiblilugemised kõnelevad Jumala varjatud olemusest, mis ületab kogu inimese mõistmise. Alati tuleb mõelda sellele, et Jumal on ...
Kristlike nelipühade keskpunktis on Püha Vaimu läkitamine ning Vaimu tegevus, samuti algkoguduse ja kogu ristiusu kiriku sündimine. Tegu on kristliku kiriku jaoks ülimalt olulise tähtpäevaga, kiriku sünnipäevaga. Esimesel nelipühal ristiti kolm tuhat inimest. Seda on rohkem kui meil terve aasta jooksul. Nii suur ristitute hulk näitab, et midagi erilist oli sel hetkel Jeruusalemmas toimumas. Kui Jumala Vaim tuleb, siis ...
Pühapäeva ladinakeelne nimi Exaudi ('kuule [Issand]') on psalmist 27:7. Kristuse kirik ootab palvetades Püha Vaimu andi. Enne taevaminemist lubas Kristus oma jüngritele Püha Vaimu ja julgustas neid ootama selle tõotuse täitumist.Kristuse tõotatud Püha Vaim loob kontakti taevasse läinud Issanda ja jüngrite (koguduse) vahele ning peletab hirmu. Usk ei ole mitte inimese püüdmise tulemus, vaid on Püha Vaimu ...
Rogate (paluge, palvetage) erineb teiste ülestõusmisaja pühapäevade ladinakeelsetest nimedest selle poolest, et see ei ole võetud psalmi antifoonist, vaid protsessioonidest, mida alates 4. sajandist Roomas korraldati. Need asendasid kevadisi põllule tehtavaid paganlikke rongkäike. 5. sajandi lõpust alates toimusid kiriklikud protsessioonid palvepühapäeva ja taevaminemispüha vahelistel argipäevadel. ...
Üleskutse Cantate ('laulge') ja kogu järgnev psalm 98 seovad selle pühapäeva tugevasti ülestõusmise rõõmuaja pühapäevade jadasse. Jumala rahvas rändab Võitja jälgedes tões ja armastuses taeva tõelise rõõmu poole. Pühast Vaimust juhituna võivad kristlased juba nüüd elada taevariigi kodanikena maailmas.Kristlane on kahe maailma kodanik. Maise maailma kodanikuna on usklik ...
Psalmi antifoonist (Ps 66:1) saadud nimi Jubilate (hõisake) väljendab ülestõusmisaja iseloomu. Kristlastel on selles maailmas tõesti, mille üle rõõmustada: Kristus on surnuist üles tõusnud ja võitnud sellega surma meelevalla. Selles maailmas on palju kannatusi ja sellist, mida me ei soovi. Ilmselt on iga inimene puutunud kokku surma paratamatusega. Valus on lahkuda lähedasest inimesest, kellega elus on kogetud palju ...
Ladinakeelne pühapäeva nimi Misericordia Domini (Issanda heldus, ustavus) tuleb psalmi antifoonist («Issand armastab õigust ja õiglust; Issanda heldus täidab maa.» Ps 33:5).Hea karjase temaatika on Piiblis vägagi olulisel kohal. Nii on ka loomulik, et kirikukalender on pühendanud ühe pühapäeva kirikuaastas selle teema käsitlemisele. Jeesuse ajal olid inimesed suures osas seotud karjakasvatusega ja tegu oli usu ...
Pühapäeva ladinakeelne nimetus quasimodogeniti (quasi modo geniti = nagu äsjasündinud lapsed) tuletab meelde algkristlikku tava ristida ülestõusmispüha öösel uusi koguduseliikmeid. Ristimine on inimese elu suurhetk: ta võetakse selle kaudu Jumala lapseks ja kiriku liikmeks. Ristimise kohta kasutatakse ka sõna «uuestisünd», vihjates suurele muutusele, mis toimub selle talituse kaudu inimeses. Ristimisel ...
Meie elu koosneb mitmetest vastanditest. On päev ja on öö. Iga inimese elus on rõõmu ja kurbust. Igal elul on algus ja lõpp. Sellises tunnete vaheldumise pinges mööduvad meie päevad. On tore, kui elus on päikest, rõõmu ja uusi algusi. Samas vahel on nende hindamiseks vaja näha ka vastaspoolt. Nii oli Jeesuse elus Suur Reede päev täis kannatust, inimkonna patu kandmist ja valusat surma ristil. ...
Pühapäeva nimetus tuleb loetavast evangeeliumist, kus on juttu sellest, kuidas inimesed tervitasid palmiokstega Jeruusalemma saabuvat Jeesust. Palmioksad olid Kristusele au osutajateks ja näitasid, et paljudele inimestele tähendas Jeesus väga palju. Palmiokste puhul oli tegu võidu ja lootuse märgiga. Tee ääres seisjatele ja palmiokstega lehvitajatele oli Jeesus aukuningas. Samas oli linnas ka palju neid, kelle jaoks Jeesus ...
Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Suur osa inimestest, kes elasid Jeesuse ajal, ei mõistnud Tema ülesannet siin maailmas ega saanud aru, et just Jeesus on kaua oodatud messias. Issanda õpetatud sõnum Jumala riigist oli lööv ja uut võimalust pakkuv, kuid paljud eelistasid jääda oma vana variserliku traditsiooni juurde. Isegi jüngrid ei mõistnud oma ...
Pühapäeva ladinakeelne nimetus laetare (rõõmustage) tuleb jumalateenistuse alguses loetavast Js 66:10, kus öeldakse: «Rõõmustage koos Jeruusalemmaga ja hõisake tema pärast kõik, kes teda armastate!» Selline jumalateenistuse algus näitab, et saabuva pühapäeva näol on tegu paastuaja keskele jääva rõõmuallikaga.Pühapäeva piiblilugemised kõnelevad toitmisimedest ja ...
Ülestõusmispühadele eelnev paastuaeg oli vanasti ülestõusmispühade ööl toimuvaks ristimistalituseks ettevalmistumise aeg. Ristimisega liitus mitmeid eksortsisme ehk kurjade vaimude väljaajamisi. Nimelt usuti, et ristimata inimene on kurja vaimu meelevallas ja alles ristimine vabastab ta kõigest kurjusest. Nii näiteks viidi ristimistalitus tavaliselt läbi väljaspool kirikusaali: selleks spetsiaalselt ehitatud ...