Kirikuaasta viimasel pühapäeval on mitu nime. Me võime kõnelda igavikupühapäevast, surnute mälestuspühast, kuningas Kristuse pühast ning Kristusest taeva ja maa Issandana. Kõik need pühapäeva nimetused kõnelevad tegelikult ühest ja samast asjast: kõige lõpust, mis on jälle samas kõige algus. Kõigel siin maailmas on oma algus: maailm on Jumala loodud, inimene on siia sündinud, ...
Kirikuaasta läheneb oma lõpule ja selle eelviimane pühapäev kutsub meid valvama. Iga asja lõppedes heidame pilgu tagasi ja vaatame, mida oleme saavutanud. Nõnda ka kirikuaasta lõpus mõtleme nii sellele aastale kui ka elule tervikuna. Kas oleme saavutanud seda, mida tahtsime? Kas oleme Jumala tahet oma elus järginud? Mis on selle kirikuaasta tulemus meie jaoks?Ühelgi inimesel pole siin maailmas kindlust homse suhtes. Me ei ...
Välismaal liikudes olen märganud, et tunnen ennast paremini nendes linnades, kus on olemas Eesti saatkond, sest tean, et mingite suuremate probleemide korral on siis abi lihtsam leida. Eesti saadiku olemasolu annab võõras paigas tuge. Riikidevaheline diplomaatia seisneb selles, et ühe riigi saadik on selle riigi esindaja võõral maal.Nii on kristlane jumalariigi esindaja maailmas. Võõras linnas paistev kirikutorn kõneleb ...
Elus on omajagu vastandeid. Nii vastanduvad teineteisele ka usk ja uskmatus. Usk tähendab inimese elus kindlust Jumalas. Kes usub, see teab, et Jumal on temaga kõigil eluhetkedel. Usklik inimene saab pühakirjast näha, milline oli Jeesuse elu. Kristus aitas kõiki inimesi. Ta andis abivajajale abi, eksijale andeks, sihi kaotanule elumõtte. Usklik usub, et see oli nõnda. Usk ei tähenda pimedat uskumist. Usklik võib oma elus kogeda ...
Sageli inimesed arutavad selle üle, milline käskudest on suurim. Tihti tundub, et üksmeelt on keeruline saavutada. Vaadates käskude peale tundub sageli, et meie jaoks tähendavad käsud vaid keelde, mida kristlane teha ei tohi. Tegelikkuses pole kõige olulisem mitte see, mida oma elus tegemata jätame, vaid hoopis see, mida me oma eluga teeme. Nii annab Jeesus oma õpetuses inimestele lihtsa armastuse kaksikkäsu, mis on kogu ...
Vahel arvatakse, et kristlase elu koosneb üksnes piirangutest, käskudest ja keeldudest. Sellise arvamuse on kujundanud ilmselt ühiskond, arvates, et usk on üksnes reeglite kogu. Ning selliste piiride seadjad arvavad täpselt teadvat, milline on üks õige kristlane. Olen kohanud inimesi, kes siiralt arutlevad, kas televiisori vaatamine on patt, kas tantsimine on patt, kas lühikese seelikuga tänaval liikumine on sobimatu. Nii pannakse ...
Lõikustänupüha kutsub meid vaatama tagasi lõppeva suve saagile ja tooma tänu Jumalale selle eest, mida oleme võinud lõigata. Tänapäeva inimese suhe loodusesse on muutunud teistsuguseks, kui oli varem, mil igapäevane leib tuli oma talu põllult. Siis sõltus inimeste heaolu ja hakkamasaamine otseselt sellest, milline oli viljasaak ja kui palju nopiti kartulit. Kui saak oli kehv, siis ootas talvel ees nälg. ...
Usk Jumalasse tundub tänapäeva inimese jaoks sageli olevat teatud usutõdede heakskiitmine. Nii võib usk tähendada mõnele inimesele Jumala olemasolu tunnistamist. Teise jaoks jälle lootust sellele, et pärast surma saab inimene igavesse ellu. Kolmanda jaoks tähendab uskumine teatud piiblitõdede kehtivaks tunnistamist. Samas on usk tähendanud alati midagi palju enamat, kui see sageli on tänapäeva inimese jaoks. ...
Elus on piisavalt palju asju, millega oleme harjunud ja mille olemasolu peame endastmõistetavaks. Elu, tervis, perekond, kodu, töö, vabadus tunduvad meie jaoks nii endastmõistetavad, et me ei oska sageli nende olemasolu tähele pannagi. Tihti märkame, kui olulised need väärtused meile on, alles siis, kui mingil põhjusel peame nendest loobuma. Siis tuleb meile meelde ka Jumal, kellelt palume uusi võimalusi. Jumalasuhtes kipub ...
Kui vaatame Jeesuse elu, siis näeme, kuidas ta andis oma elu ja õpetusega tunnistust Jumala armastusest, mis ületab kõik inimlikud piirid. Ta aitas abivajajaid, tehes haiged terveks. Isegi surm ei olnud Jeesusest tugevam ja Piiblist võime lugeda, kuidas Kristus äratas surnuid üles. Ta oli inimestega nende erinevates eluolukordades ja Issand astus patuste poolele, andes neile võimaluse pöörduda Jumala poole. Temas oli armastus ...
Elus on hetki, mil tunneme, et maailmas on palju kannatusi ja ebaõiglust. Meie Aadama ja Eeva järglastena kogeme tänaselgi päeval oma elus patu vilja, milleks on lahutatus Jumalast, haigused, kannatused ja surm. Lisaks sellele toob inimkonna tehniline progress kaasa õnnetusi, looduskatastroofe ja muid raskusi. Kuid nende selle maailma raskuste ja kannatuste keskel pole vaja kristlasel heituda, sest ta teab, et Jumal on armastus, ja armastav Jumal ...
Küllaltki sageli on inimestel harjumus vaadata teisi ja näidata nende peale näpuga. Lihtne on süüdistada oma naabreid, kolleege, koguduseliikmeid nende pahedes ja olla nende suhtes kriitiline. Sellise käitumise taga on tüüpiline variserlik hoiak, kus peetakse ennast teistest inimestest paremaks. Ilmselt variser oligi oma elulaadilt parem kui patune tolliametnik. Kuid variseri probleem oli selles, et ta oli endas nii kindel, et ei ...
Saabuv pühapäev jääb lähestikku Jeruusalemma templi hävitamise päevaga, milleks on juutliku pärimuse järgi aabkuu 9. päev. Sellele sündmusele viitavad pühapäeva evangeeliumitekstid. Kristlikes kalendrites on Jeruusalemma hävitamise mälestuspäev 10. august.Jumala oma rahva ajalugu näitab, et elus on aegu, mil inimene ja kogukond seisavad eriliste otsustamiste ja valikute ees. Sageli takistab ...
Olen kohanud inimesi, kes on väga uhked oma andekuse üle. Selline inimene võib arvata, et kõik teised on halvad ja vaid tema hea. Samas enamik inimese andekust iseloomustavatest sõnadest on välja kasvanud saabuva pühapäeva jutlusetekstist. Sõna «talent» näitab toonast rahaühikut, mille peremees andis oma sulastele, et nood seda haldaksid. Sõnad «and» ja «anne» aga vihjavad sellele, et ...
Iga inimene tahab ilmselt oma eluteel järgida tõde ja hoiduda sellest, mis on eksitus. Samas on väga raske eristada tõde eksitusest. Nii oli osade Kristuse ajal elanud inimeste jaoks Jeesus tee, tõde ja elu. Teine osa aga pidas Kristust seevastu eksiõpetajaks ja nad lõid Päästja ristile. Igaüks tegutses tõe nimel ja eksituse vastu. Kristlasel tuleb eristada tõde valest ja õige väärast ning see ...