Jaanipäev on Ristija Johannese sünnipüha, mida on erilise tähtpäevana märgitud 5. sajandi algusest. Mitme Johannesele pühendatud püha hulgast tähistatakse meie kirikus tänapäeval üksnes jaanipäeva. Selle püha pühitsemise aja aluseks on evangeeliumis toodud märkus, et Johannes sündis kuus kuud enne Jeesust (Lk 1:26, 36). Lunastuslooliselt viitab jaanipäev ees olevatele ...
Elus saame päris palju kutseid. Vahel kutsutakse meid kellegi juurde külla, vahel sünnipäevale või näiteks vastuvõtule. Samuti on tööalaseid kutseid, kus meid palutakse tegema mõnda tööd. Vabal ajal on samuti oma kutsed: meid ootab nii internet, teler, raadio, ajaleht ja raamatud. Nende vahel valimine on küllaltki raske. Tänapäeva maailmas on üha rohkem kutseid ja kõigile ei saa vastata ...
Eesti ühiskond on muutunud üha enam materiaalseid väärtusi hindavaks. Vahel tekib küsimus, kas meie omame asju enda ümber või omavad asjad hoopis meid. Laenuga ostetud korter, auto, arvuti või telefon võivad meid väga tugevalt siduda. Samas ükski neist asjadest ei anna inimesele midagi erilist ja ainulaadset juurde. Küllaltki lühikese ajaga on arvutid, telefonid ja kodutehnika, mis kalli raha eest soetatud, ...
Lääne kristlikus traditsioonis määrati 1334. aastal, et nelipühale järgnevat pühapäeva tuleb tähistada püha kolmainsuse päevana (ld trinitatis). Pühapäeva sõnumis võeti kokku õpetus Jumala kolmainsusest. Jumal on üks, aga ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Kolmainsust on raske seletada, sest inimmõistus ei suuda kunagi oma Loojat seletada. Oleme Jumalast nii ...
Nelipühade aeg on kindlaks määratud Apostlite tegude raamatu teises peatükis kirjeldatud Püha Vaimu väljavalamise järgi. Nelipühade piiblitekstid kõnelevad Pühast Vaimust, kes on saadetud meile kaitsjaks, aitajaks ja lohutajaks. Püha Vaim on meie juures ja meie sees selleks, et anda eluteel kinnitust ja juhatust. Jumala Vaim näitab, mis on õige ja mis väär. Kui palvetame keerulistes olukordades, siis ...
Taevaminemise püha ehk rahvapäraselt ka suure ristipäeva sisu ja toimumise aeg – 40 päeva ülestõusmispühadest – on saadud Apostlite tegude raamatust (Ap 1:3–11), kus kirjeldatakse, kuidas Kristus võeti taevasse. Jeesus on astunud taevasele troonile ja istub nüüd Jumala paremal käel. Temale on antud kogu meelevald taevas ja maa peal. Miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest. Kui jüngrid said pärast ...
Inimestega suheldes olen märganud, et osale meist tundub palvetamine olevat imelik ja äärmuslik tegevus. Samas kui mõelda, tähendab palvetamine kõnelust Jumalaga. Kõigi oluliste inimestega oma elus me räägime. See on elementaarne osa suhtlusest. Kui keegi meiega ei räägi, siis on see märk suhtluskriisist ja sageli ka vihatunnetest. Sel juhul me küsime, mis on viga, et meiega ei kõnelda, ja asume otsima ...
Saabuva pühapäeva ladinakeelne nimi Cantate ('laulge') tuleb psalmist 98, kus on öeldud: «Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid.» Kristlane mõistab, et meie elus ei ole kõik ratsionaalselt seletatav, vaid selles maailmas on imed. Kristuse surnuist ülestõusmine oli suurim ime. Sellega andis Jumal inimesele lootuse igavesele elule. Kristus oli teerajajaks igavesse ellu. Need, kes usuvad tema nimesse, võivad ...
Psalmi antifoonist (Ps 66:1) saadud pühapäeva nimi Jubilate ('hõisake') väljendab ülestõusmisaja iseloomu: kristlane on kutsutud Jumalat kiitma ja ülistama. Kristus oli surnud ja ta elab. Sellele mõtlemine aitab inimesel tõsta oma pilgu selle maailma raskustelt ja kannatustelt üles Jumala poole. Jumala käes on meie saatus ja tema käest tuleb jäädav võit: igavene elu Jumala riigis. Nii on ...
Inimese elu üks põhivajadusi on turvatunne. Paraku tunneme sageli, et me ei saa olla milleski eriti kindlad, ning tihtipeale tekitab tulevik hirmu. Sellistel elu keerulistel hetkedel on hea teada, et Jumal kannab meie eest hoolt. Jumal on hea ja armastav. Nii on ajaloos kutsutud Jumalat heaks karjaseks. Jumal on karjane, kes juhib ja kannab hoolt inimeste eest. Võime teda kõiges usaldada, sest karjane on oma lambukeste poolel ja kannab nende eest ...
Ülestõusmispühad olid jüngrite jaoks ootamatud. Keegi polnud valmis selleks, et Jeesus tõuseb surnuist üles. Jüngrite põhituumik oli kohtunud Jeesusega ülestõusmise pühapäeval, kuid oli ka neid, kes polnud veel näinud ülestõusnud Issandat. Neil oli valida, kas uskuda kaasjüngrite sõna peale või mitte uskuda. On loomulik, et nende hinges oli kahtlus. Mida peaks tähendama jutt ...
Selles maailmas oma alati oma rõõme ja oma muresid. Elus on oluline näha mitte üksnes selle pahupoolt, vaid märgata ennekõike head ja ilusat. Ülestõusmispühad annavad selle hea märkamiseks palju põhjust.Pikk ja külm talv, mil kogu loodus on otsekui välja surnud, on seljataga ja võime märgata, kuidas ilm läheb iga päevaga üha soojemaks ja kogu loodus ilusamaks. See on kevadpühade ...
Palmipuudepüha ja 1. advendipühapäeva evangeeliumitekstid jutustavad samast sündmusest ehk Jeesuse pidulikust sisenemisest Jeruusalemma. Sellega on näidatud, et tegu on Jeesuse elu tipphetke saabumisega. Kristuse avalik tegevus oli algusest peale suunatud tema elu viimastele päevadele. Pühapäeva nimetus (ld dominica palmarum) tuleb päeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust ...
Sel pühapäeval tähistame nii kannatuse pühapäeva kui ka paastumaarjapäeva. Eesti rahvas mälestab küüditamisohvreid. Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Jeesuse kaasaegsed ei mõistnud tema olemust ega ülesannet, aga kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, saab nurgakiviks, millele toetub Kristuse kirik. Jeesus on uue lepingu vahemees. Ta on surnud, et ...
Maslow lõi kunagi väärtuste hierarhia, mis näitab, et kõige olulisemad inimese elus on fundamentaalvajadused ehk söök ja jook. Kui need on täidetud, siis jõuab inimene «kõrgemate» vajaduste rahuldamiseni. Selles ühenduses võib mõista inimeste muret oma igapäevase elu pärast, mis on Eestis saanud juba nii suureks, et läinud nädalal halvas streik mõneks ajaks meie elu. Kunagi ei ...