Igaüks teab, kui halb tunne on, kui oleme midagi kaotanud. Väikese asja kaotust on lihtsam üle elada kui millestki olulisest ilma jäämist. Kõige suurem kaotus on inimese elus ilmselt siis, kui ta jääb ilma endale olulisest inimesest. Sellega kaasnevad lein ja pisarad. Leinatunde toovad kaasa nii lähedase inimese surm kui suhte purunemine. Samuti tunnevad vanemad kurbust, kui lastel elus halvasti läheb. Olen vaadanud vanglas lähedasi külastavaid inimesi ja näinud nende silmis ...

Elus saame palju kutseid. Kui avada hommikul arvuti, siis võib olla kindel, et meilikasti on saabunud paar kirja, mis kutsuvad kuhugi. Inimesed helistavad, kutsuvad külla ja sünnipäevale. Tööl kutsutakse koosolekutele. Tänapäeva maailmas on võimatu vastu võtta kõiki kutseid, sest neid tuleb nii palju. Seega seisab inimene püsivalt valiku eest, kuhu minna ja kuhu mitte. Oluline on otsustada, milline kutse vastu võtta, millisest loobumisest vabandavalt teatada ning millist ...

Inimestega vesteldes olen tihti märganud, et me räägime väga palju materiaalsetest asjadest ja rahast. Ilmselt on nii, et kui inimesel on millestki puudus, siis sellele ta mõtleb ja sellest räägib. Samas tekib sageli tunne, et raha ja materiaal­sed asjad võivad saada elu sisuks. Sel juhul teeb inimene kõike vaid raha pärast ega oska muid asju elus hinnata. Kumb on siis olulisem, kas töö eest makstav palk või töö sisu ja meeldivus? Kas peresuhted ja laste kasvatamine on ...

Jumal ja inimene on täiesti erinevad. Jumal on Looja ja inimene on loodu. Jumal on täiuslik ja inimene on patune. Jumalat ja inimest ei saa võrrelda. Kuid teisalt lõi Jumal inimese oma näo järgi. Jumalanäolisus on see, mis annab inimesele erilisuse. Inimene on suuteline selle maailma kulgu muutma ja samuti looma. Meie loodu on oma kvaliteedilt nõrgem kui Jumala loodu, kuid siiski on meil vastutus maailma ees. Inimene peab vaatama, et ta oma loomisega ei teeks halba ...

Tänapäeva inimene tunneb end sageli üksikuna selles maailmas. Inimsuhted on keerulised, perekonnad purunevad ja tihti ei suuda inimhing leida endale elu mõtet ja sihti. Nelipühade eel olid jüngrid samalaadses olukorras. Jeesus, kes oli olnud kogu aeg nende kõrval, oli võetud taevasse. Nende jüngristaatus ei olnud paljude silmis enam austust väärt. Hirm ja üksindus oli nende südames. Jumalal oli aga vastus jüngrite üksindustundele: ta saatis Püha Vaimu neile lohutajaks, ...

Inimesel on elus alati oma küsimused ja hirmud. Samuti on need seotud usuga. Kas Jumal on olemas? Kas ta kuuleb palveid? Kas Jumal aitab ja hoolib? Need on küsimused, millele iga kristlane on oma elus mõelnud. Kiriku õpetus rõhutab, et usk ei ole mitte inimese enda püüdluse saavutus, vaid Jumala kingitus. Püha Vaim tuleb ja annab inimesele selguse kõige olulisemates usulistes küsimustes. Kui inimesel on Jumala Vaim, siis ta ei usu mitte sellepärast, et teised talle midagi ...

Tänapäeva maailmas hinnatakse inimest üha enam tema suhtlemisoskuse põhjal. Hea töökoha saavad ennekõike need, kes oskavad hästi suhelda. Väga tähtis on peresisene suhtlemine. Lapsed peavad tegema kooli sisseastumiskatseid, mis näitavad nii nende arengut kui ka suhtlusoskust. Nii nagu argielus väärtustame suhtlemist, peaks sellel olema tähtis koht ka usuelus. Inimene suhtleb Jumalaga palves. Palvetades räägime Jumalale nii oma rõõmudest kui muredest. Tihti tuleb Jumal ...

Olen suhelnud paljude inimestega, kes elavad väljaspool Euroopa Liitu. Alati on nendega vestlemisel tekkinud tunne, et nad on kuidagi kadedad selle pärast, et olen Euroopa Liitu kuuluva riigi kodanik. Tänu sellele saan mina vabalt ilma viisata käia enamikus Euroopa riikides ning saan igal pool loota abile. On suur asi olla mingi riigi kodanik, kes sinu eest hoolt kannab. Veel olulisem on aga olla taevariigi kodanik, sest siis saab elus loota Jumala abile. Jumala riigi ...

Inimese jaoks on tavaliselt surm midagi hirmsat ja lõplikku. Tegu on olukorraga, milles inimesest endast ei sõltu midagi. Keegi ei tea täpselt, mis on pärast surma. Seepärast tunneb inimene sageli hirmu selle teema ees, sest tema ei kontrolli surma järel enam olukorda. Kristlane erineb teistest inimestest selle poolest, et tema usub surma järel ees ootavat elu Jumala juures. Kristus suri, kuid Jumal äratas ta surnuist. See on tõendus elu võidust surma üle. Jeesus näitas ...

Tänapäeva maailmas on väga vähestel kogemusi karjaskäimisest. Ometi teame kõik, mis on karjase roll. Ta vastutab enda hoolde usaldatud loomade eest. Ilma karjase tööta läheb kari kergesti laiali ja loomi ähvardavad mitmed ohud. Alati on hea, kui kogenud karjane ennetab ohtusid ja suunab oma karja just nendele teedele, mis on parimad. Inimest ei saa küll võrrelda kariloomaga, kuid meiegi oleme ekslikud ega oma maailmast täit ülevaadet. Jumal on see, kes näeb minevikku, ...

Usk surnute ülestõusmisse ja igavesse ellu on kristluse tuum. Sellest usust lähtudes elab usklik oma elu ja teeb oma valikuid, sest maapealsest elust sõltub igavene ja nende pikkus on võrreldamatu. Usklik inimene püüab elada oma elu nõnda, et maise elu lõppedes võiks ta saada igavikku, kus on kõik hea. Samamoodi püüab ta vältida hukatusse sattumist, kus on kõik halb. Kristuse ülestõusmine kõneleb elu võidust surma üle ja seda kinnitas ka Kristus, kui ta end jüngritele ...

Iga inimese ellu kuulub nii raskeid kui ilusaid hetki. Selleks, et märgata heade päevade ilu, on vahel vaja enne kannatada ja taluda raskusi. Ka Kristus kannatas selles maailmas. Tema õpetust ei võtnud kõik vastu. Inimlik kadedus ja kurjus ründasid teda põhjuseta ning viisid maailma Päästja ristile surema. Patuta inimese peale asetati kogu maailma patt, mis oli ränk ja valus koorem. Selle kannatuse põhjus oli lunastus, inimeste vabaks ostmine surma ja patu käest. Nii andis ...

Oleme astumas suurde ehk vaiksesse nädalasse. Saabuva pühapäeva nimetus palmipuudepüha (ld dominica palmarum) tuleb saabuva pühapäeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega. Inimeste jaoks oli suur elamus näha tuntud õpetajat ja tervendajat Jeruusalemma sisenemas. Ilmselt loodeti, et Jeesus teeb jätkuvalt imesid. Teisalt oodati Kristuselt võibolla mingit rahvuslikku sõnumit. Osa soovis kuulda tema õpetusi. ...

Kannatuste pühapäevaga (ld dominica passionis) algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Jeesuse kaasaegsed ei mõistnud sageli tema olemust ega ülesannet. Kristuse õpetus oli ühest küljest võttes küll nii lihtne, et iga inimene suutis sellest aru saada, kuid teisalt muutis Jeesus väga olulisel määral kivistunud juutlikku õpetust. Õpetuse reformimine ja muutmine on alati valuline protsess, mis tekitab vastuseisu ja mõistmatust. Üks Kristuse kannatusi oligi seotud sellega, ...

Saabuva pühapäeva piiblilugemised viie tuhande toitmisest ja inimese vajadusest vaimuliku toidu järele on andnud pühapäevale nime – leivapühapäev. Igapäevaelus vajab inimene sööki, jooki, riideid ja kohta, kus elada. Kui need põhivajadused on rahuldatud, siis on inimene vaba kasvama muude väärtuste suunas. Seega tähendab leib kõike olulist, mida elus vajame. Jeesus ütleb, et ta on eluleib. Nii nagu inimene vajab sööki-jooki, nii vajab ta ka usku. Ilma usuta on inimesel elus ...