Mis on teinud kristlusest maailma suurima religiooni? Vastus on Jeesuse sõnades: «Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate» (Jh 13:35). Armastus on kristlusele omane. Jumal on armastus ja ta armastab inimest. Jumala armastus patuse inimese vastu oli nii suur, et ta saatis oma Poja siia maailma selleks, et ta kannaks inimeste patud ja avaks neile tee Jumala juurde. Me võime Jumala armastuse oma elus vastu võtta ja teda vastu armastada. ...
Oktoobrikuu teisel pühapäeval tähistatava lõikustänupüha nimi koosneb kolmest sõnast: lõikus, tänu ja püha. Nii on põhjust peatuda kõigi kolme aspekti juures. Viljalõikus ja saagikoristus on olnud meie rahvale ajaloos väga olulised, sest peamine elatusallikas on olnud põllumajandus. Põllumees tunneb alati kõige selgemini, et tema tööst sõltub vaid üks osa saagist. Ülejäänu ja isegi suurem osa sõltub ilmast ehk siis sellest, mida Looja inimesele annab. Põllumees võib teha ...
Sügis on omamoodi suremise aeg. Näeme, kuidas lehed kolletavad ning ilmad muutuvad päevast päeva jahedamaks. Ees ootab talv, mil kogu loodus on paksu lumekorra all. Ka inimene peab oma elus tajuma piire: keegi meist pole igavene ning kõigel on oma piirid. Ainus kindel asi siin maailmas on see, et kunagi lõpeb ka meie tee. Kuigi see on nii loomulik, et inimene peab kord surema, kardame seda teemat ometi. Nii on sõnale surm mõeldud välja palju sünonüüme, mis kõlavad ...
Keegi meist ei tea, mida toob homne päev. Võime teha mitmesuguseid plaane, kuid alati on olemas risk, et need ei õnnestu. Sellest võib inimesel kergelt tekkida hirm, et ta ei saa eluga hakkama ning et ees ootab teisigi ebaõnnestumisi. Nii võib sigineda mure tuleviku ees. Muretseda võib töökoha säilimise, tervise, inimsuhete ja ka rahva vabaduse pärast. Maailmas ja meie elus on palju ohumärke. Muretsemise puhul on alati oluline küsida, mida see inimesele annab. Kas mure ...
Inimestega suheldes olen märganud sageli nurinat elu üle. Nii lihtne on öelda, et kõik oli minevikus paremini kui praegu, ja süüdistada kõigis hädades kõiki teisi alates riigijuhtidest ja lõpetades Euroopa Liiduga. Samas kui küsida neilt inimestelt otse, kas tahate nõukogude aega tagasi, siis kuuleb alati eitavat vastust, sest «siis olid paljud asjad halvemini kui praegu». Niisiis nurisevad inimesed tegelikult asjade pärast, mis on läinud palju paremaks. Raha oli toona ...
Sõna ligimene on tänapäeva inimese jaoks sageli võõras sõna, sellal kui sõna ego on tuttav ja mõistetav. See näitab ajastu suundumusi. Kaasaja inimene püüab sageli kõigega ise hakkama saada ja peab silmas omakasu. Ilmselt on selline omakasule orienteeritud maailm külmem ja seal on raske elada. Nii kuulub ka praegusesse aega stress ja masendus, mille toob kaasa teisest inimesest võõrandumine ja üksildus. Jumal lõi inimese teise inimesega suhtes elamiseks ja seda kõige ...
Inimesele on loomuomane see, et hätta sattudes mõtleb ta Jumalale. Sageli on inimese esimene palve palutud kitsikustundes, siis, kui keegi lähedane on haige või kui tuntakse omaenda piire, suutmatust, haigust. Nendes olukordades mõistame, et mitte meie pole maailma valitsejad, vaid see on keegi teine. Jumala palumine paneb paika vahekorrad ja näitab, et tegelikkuses sõltume Jumalast. Jumal kuuleb inimese palveid ja aitab. Vahel mõtlen, miks ta seda küll teeb. Jumal aitab, ...
Kas kristlased on paremad kui muud inimesed? Kui usklik sellise küsimuse endale esitab, siis on tegu ohumärgiga, sest enda teistest paremaks pidamine näitab, et inimene on endaga rahul ega vaja meeleparandust. Siit on aga üks samm, et langetakse uhkuse patu sisse ja mõistetakse teised hukka ning peetakse ennast ainuõigeks inimeseks maailmas. Selline inimene ei vaja enda meelest ka mitte meeleparandust ega Jumala andeksandmist, sest ta on juba õige. Just sellise mõtteviisi ...
Jumala oma rahva ajalugu näitab, et elus on aegu, mil inimene ja kogukond seisavad eriliste otsustamiste ja valikute ees. Nii näiteks oli eesti rahva jaoks oluline päev 20. august 1991, mil parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. See oli oluline pöördepunkt meie rahva jaoks. Eesti oli iseseisvunud. Mõeldes sellele päevale võime olla Jumalale tänulikud. Kuigi sageli nuriseme ja ...
Inimene sünnib siia maailma väeti lapsukesena, kes vajab hoolitsust ja abi. Kõik, mida inimene seejärel elus saavutab, sõltub mitmest tegurist. Esmalt annab Jumal igale inimesele eluteele midagi kaasa, mis teeb temast erilise inimese. Nii on ühel lauluhääl, teisel oskus ratsionaalselt mõelda, kolmandal oskus pidada häid kõnesid, neljandal abivalmidus. Igal inimesel on mingi anne. Tegu on Jumala kingitusega, mida inimene võib kasutada nii Jumala kui ligimese teenimiseks. ...
Kristlaseks olemise juurde kuulub loomuomaselt püüe teha elus õigeid valikuid ja järgida tõde. Lihtne on valida, kui on selge, mis on tõde ja mis mitte. Keerulisem on see siis, kui me ei tea täpselt, millist teed minna. Sageli võib hingevaenlane ka eksiteed kujutada õige teena ja siis on valikute tegemine palju keerulisem. Kahtlejale Toomale ütles Jeesus: «Mina olen tee ja tõde ja elu.» Järgides Issandat käime tõe teel. Võime õppida sellest, mida tegi ja õpetas Jeesus. ...
Inimese elus kipub olema nii, et häid asju märkame alles siis, kui mingil põhjusel oleme pidanud neist loobuma. Siis vaatame ajas tagasi ja ütleme, et küll enne oli kõik hästi. Sageli on nii, et hiljem keerulise olukorra lahenedes oskame olla tänulikud ja aidata neid, kes on samasuguse probleemi küüsi sattunud. Nii aitavad näiteks diakooniatöös teisi tihti just need, kes on ise kannatanud puuduse ja haiguse tõttu. Kui Jumal on aidanud seda, kes on hädas, siis inimene võib ...
Elus saame väga erinevaid kutseid. Kui inimene peab kutsujat oluliseks ja tähtsaks, siis ta võtab kutse vastu ja läheb kohale. Näiteks kui keegi saab kutse presidendi vastuvõtule, siis ei peeta paljuks sõita maha pikk maa ja oodata järjekorras tükk aega selleks, et saaks telekaamerate ees presidenti kätelda. Vaatab ju seda üritust terve Eestimaa. Sinna saavad kutse vaid vähesed valitud ja väga üksikud neist ei lähe kohale. Kuid on olemas veel kõrgem kutsuja kui president: ...
Lihtne on öelda, et otsime kadumatuid aardeid, samas tegelik elu näitab, et kaduvad asjad viivad suure osa meie ajast ja mõtetest. Vahel on aeg, mis kulub kaduva peale, nii suur, et kadumatud aarded kipuvad sootuks ununema. Ometi elu keerdkäigud panevad sageli meie väärtushinnangud paika. Siis mõistame, mis on oluline ja püsiv. Seepärast tasub maiste asjade kõrval väärtustada rohkem igavikulisi. Kirikuaasta aeg, milles oleme, näitab väga selgelt, mis on oluline ja püsiv. ...
Nelipühale järgnev pühapäev on traditsiooniliselt kolmainupüha, mil kirikus kõneldakse Jumala kolmainsusest. Jumal on üks, aga ta ilmutab end Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb Loojana, Lunastajana ja Pühitsejana. Inimesel on Loojat raske mõista, sest oleme Jumalaga võrreldes tühised. Ometi armastab Jumal inimest ja hoolib meist kõiges ja alati. Jumal on loonud maailma ja andnud inimesele elu. Nähes, et inimene ei suuda täita seda, mida Issand temalt ootab, saatis ...