Olen jälginud vahel teoloogilisi diskussioone ja imestanud, millistest väikestest asjadest võivad küll inimesed teha suure probleemi. Samas sageli kipuvad ununema need asjad, mis on kiriku jaoks olulised, nagu näiteks see, et vaid veidi üle veerandi Eesti elanikkonnast peab end kristlaseks. Selles olukorras on kristlaste ülesanne keskenduda olulisele: Jumala sõna külvile. Enne taevasse minemist andis Jeesus õpilastele misjonikäsu, öeldes: «Minge siis, tehke jüngriteks kõik ...
Pühapäeva ladinakeelne nimetus septuagesima (’seitsmekümnes’) väljendab päevade arvu, mis jääb ülestõusmispühadeni. Kogudus pöörab nüüd pilgu saabuvatele pühadele. Vanasti algas sellest pühapäevast preestrite paastuaeg. Kogudust kutsutakse üles kannatlikult elama ja tegutsema, lootes Jumala armule. Tänapäeva maailmas on paljud asjad ostetavad ja müüdavad. Sageli loodavad inimesed, et ka Jumala armu saab millegagi ära teenida või välja osta. Igavest elu Jumala riigis ei saa ...
Kui vaadata Jeesuse tegevust, siis nii tema õpetuste kui imetegude tagajärjeks oli usk. Tänapäeva maailmas on sageli usklike mureks, et usku on vähe. Ja siis süüdistatakse teisi inimesi, et need ei usu Jumalasse. Jumalat on võõrale inimesele võimatu ära tõestada. Kuid kui inimene kogeb enda juures Jumala tööd, siis tuleb ellu see õnnelik selgus, et Jumal on olemas, et ta hoolib ja aitab. Just seda tundsid inimesed, kes kuulasid Jeesuse kõnesid, kes said tema läbi terveks, ...
Jeesuse avaliku tegevuse algus oli eriline ja muljet avaldav. Ta tõi rahvani Jumala sõna elaval viisil. Jeesus oskas inimesi õpetada ja pühakirja tõlgendada, kuigi ta polnud õppinud kirjatundja. Igaüks pidi Jeesuse õpetusi kuulates tajuma, et just tema on see Päästja, kellest Jumala sõna kõneleb. Jeesuses oli jumalik vägi ja kuulajad kogesid seda. Jeesuse õpetused muutsid inimeste elu ja andsid sellele sisu. Keegi ei saanud jääda ükskõikseks. Osa võttis sõna vastu, teine osa ...
Saabuv pühapäev käsitleb Jeesuse ristimist. Jeesus ristiti täiskasvanuna enne tema avaliku tegevuse algust. Talituse viis läbi Ristija Johannes, kes ristis meeleparandusristimisega neid, kes soovisid valmistuda Päästja tulemiseks. See oli inimese meeleparanduse akt, mida Jeesus ei vajanud, sest Jumala Pojana oli ta õige. Kuid Jeesus lasi end ristida ja nii andis ta inimestele märgi ristimise olulisusest. Ristimise järel laskus Püha Vaim Issanda peale ja ta alustas oma ...
Jumal armastab inimest. Seda võime kogeda jõulusündmuses, mil Kristus sai inimeseks. Kristus oli valmis alanduma ja tulema siia maailma, et inimesi päästa. Uusaastapäev, 1. jaanuar, oli Jeesusele nime panemise päev. Nimi Jeesus tähendab ’Issand on abi, Issand päästab’. Nii annab see päev seletuse jõulusündmusele, mis tähendas Päästja sündi. Millest päästab Jumal meid ja kas vajame päästet? Päästmist vajab see, kes on hukkumas ega saa ise enda aitamisega hakkama. Tavaelus ...
Neljas advendipühapäev on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Maarja jaoks oli aeg enne Jeesuse sündi raske. Rahvaloenduse tõttu tuli olla pikal rännakul Petlemma. Naisele, kes peatselt hakkab sünnitama, polnud see sugugi kerge. Ilmselt tundis ta ka muret selle pärast, kuidas läheb sünnitus. Teisalt oli lapseootus põnev. Kõik need ennustused, mida Maarja oli lapse kohta kuulnud, tekitasid temas ootusärevust. Ta uskus ja usaldas Jumala tõotusi ja see ...
Jeesus tuli siia maailma siis, kui inimeste usulised ootused olid väga suured. Enne teda ja tema eluajal tegutsesid mitmed meeleparanduse kuulutajad, kes kõik valmistasid omal viisil teed Issandale. Enim oli neist Jeesusega seotud Ristija Johannes, kes kuulutas, et Päästja on maailma tulemas ja meeleparandus ning ristimine on õige tegevusviis Issanda vastuvõtmiseks. Johannese järgijaskond oli arvestatav ja nii oli tee Jeesuse tegevuse alustamiseks ette ...
Advendiaeg kõneleb Jeesuse tulemisest siia maailma. Oleme harjunud, et siis räägitakse Jeesus-lapse sünnist Petlemmas ja sellest, mida tähendas see inimkonnale. See oli Jeesuse esimene tulemine siia maailma. Kuid ees ootab veel teinegi Kristuse tulemine, mis saab teoks ajastu lõpul. Kui esimesel korral tuli Päästja siia maailma väikse lapsukesena, kes oli abitu ja vajas abi, siis teisel korral tuleb Kristus tõelise valitsejana, kelle käes on kogu meelevald. Esimesel korral ...
Maises elus on nõnda, et mida tähtsam võimu esindaja külla saabub, seda suuremad on turvameetmed. Võime meenutada kõrgete isikutega seotud liikluse ja liikumise piiranguid. Maailmas, kus on palju kurjust, on see põhjendatud, vastuvõtja peab tagama külalise turvalisuse. Mõnes riigis on kohaliku võimu esindajad nii turvatud, et lihtinimene peab nende teelt lahkuma. Seda kummalisem on vaadata kuningate kuninga Jeesuse tulemist Jeruusalemma palmipuudepühal. Ta sõitis eeslisälu ...
Kirikuaasta viimast pühapäeva on kutsutud nii surnutemälestuspühaks kui ka igavikupühapäevaks. Kirikuaasta algab esimesel advendil Kristuse tulemise ootamisega ja lõpeb Kristuse tagasitulemisega, viimse kohtu teema käsitlemisega ja igavese elu kirjeldamisega. Kui Jeesus tuli siia maailma väikse ja abi vajava lapsena, siis viimse kohtu päeval saabub ta siia tõelise valitsejana. Ühtedele tähendab Kristuse naasmine kohut, teistele aga lootust kohtu järel igavesse ellu pääseda. ...
Üks inimese hirmudest seondub tema eksistentsi lõpuga. Keegi meist ei tea, kui pikk on meie tee, ja keegi meist ei tea täpselt, mis ootab selle järel. Pühakiri avab seda teemat, kõneldes kohtust, mis ootab inimest pärast tema maise teekonna lõppu. Kes on kohtus pidanud süüdistatavana olema, teab, et sellega liitub alati hirm, kas mind mõistetakse ikka õigeks. Seda hirmu on loomulik tunda ka siis, kui inimene on enda meelest õigesti talitanud, sest kunagi ei tea, mida ...
Igal inimesel on kindlasti küsimus, kui palju ja millistes piirides saab usaldada Jumalat ja kui paljuga tuleb elus ise hakkama saada. Sageli on nii, et me usaldame Jumalat, kuid samas ikka kahtleme ja otsime ka teisi teid. Näiteks kui keegi on haige, siis palub ta kirikus eestpalvet, kuid läheb järgmisel päeval nõia juurde abi otsima. Jumal aitab inimesi tavalise arsti kaudu, kuid kas iga imetervendaja on ikka Jumala tee? Küsimus on selles, millistes piirides usaldame oma ...
Jeesuses tuli jumalariik siia maailma. Ta muutis seni kehtivaid reegleid ja avas kõigile inimestele tee Jumala juurde. Ka patused inimesed said uue võimaluse. Kristus aitas haigeid ja abivajajaid. Nii kogunes Jeesuse ümber hulk inimesi, kes järgisid Issanda sõnu ja õpetusi. Kristus ei tahtnud, et tema järgijad eralduksid maailmast, vaid ta läkitas nad maailma selleks, et nad kuulutaksid Jumalalt tulevat päästet kõigile inimestele. Kuulutustöös oli väga oluline roll teise ...
Iga inimene usub millessegi või kellessegi. Sageli kipub olema, et seni, kuni kõik on hästi, usub inimene iseendasse, materiaalsetesse väärtustesse või lähedastesse. Kui aga elus tekivad mingid probleemid ja mured, siis tunneb inimene, et ta ei saa ise hakkama ja lähedasedki ei pruugi aidata ning rahast pole kasu. Sellistes olukordades, kus keegi aidata ei saa, mõtleb inimene vahel Jumalale. Sageli on haigus, lähedase surm, abielu purunemine või tööprobleemid inimese elus ...