Jeesuse taevaminemise järel tundsid jüngrid ilmselt end üksildasena, sest Jeesus, kes oli kogu aeg olnud nende kõrval, oli läinud taevasse Jumala paremale käele. Nelipühadega muutus aga kõik. Jumal saatis oma Püha Vaimu jüngritele ja nad võisid mõista asju, millest varem polnud aru saanud. Maa peal olles aitas Jeesus paljusid, kuid ta ei saanud olla korraga kõigi abivajajate juures. Jumala Püha Vaim seevastu on kõikjal. Usk on Püha Vaimu kingitus inimesele. Kui Jumala Vaim ...

Neljapäeval on taevaminemispüha ning sealt kümne päeva pärast tulevad nelipühad. Nii on loomulik, et pühapäeval, mis jääb taevaminemispüha ja nelipühade vahele, kõneldakse Püha Vaimu ootusest. Enne taevaminemist lubas Kristus oma jüngritele Püha Vaimu ja julgustas neid ootama selle tõotuse täitumist. Nii tehes vähendas Jeesus jüngrite kartust, sest nad võisid olla kindlad, et Jumal kannab ikka nende eest hoolt ja teeb seda ka siis, kui Jeesus on siit maailmast läinud Isa ...

Saabuvat pühapäeva on kutsutud palvepühapäevaks, sest sel päeval kõneldakse palvetamisest. Inimese kõnet Jumalaga kutsutakse palveks ilmselt sellepärast, et enamasti tuleme Jumala ette siis, kui meil on midagi vaja ja me seda temalt palume. Kuid palve ei tähenda sugugi alati millegi palumist, vaid ka tänamist, ülistamist, nõu küsimist ehk siis õigupoolest kogu Jumala ja inimese vahelist suhtlust. Seega tähendab südame kõne Jumalaga mitte üksnes oskust paluda, vaid ka ...

Jumalalapsel on selle maailma teedel hea käia, sest ta on taevariigi kodanik ning võib alati oma taevasele Isale loota. Ristimises on meid võetud Jumala laste hulka ning Jumal kannab meie eest taevase Isana hoolt. Jeesus teab inimese eluteed, nii selle rõõme kui muresid, sest ta on siin maailmas elanud ja kogenud ise kõike seda, mida meiegi. Ta tahab meid sellel teel toetada ja aidata. Kogu Issanda maapealne elu näitab seda, kuidas ta aitas inimesi. Haiged said terveks, ...

Kui inimene on kaua välismaal, siis võib ta tunda koduigatsust. Kui kodumaal elades näeme sageli vigu ja puudusi ning nuriseme paljude asjade üle, siis eemalt vaadates torkavad silma just need asjad, mis kodumaal on hästi. Selle hea märkamisest sünnibki koduigatsus, tunne, et tahaks oma koju, lähedaste ja sõprade juurde. Ka Jeesus võis siin maailmas elades tunda koduigatsust. Pärast ülestõusmist oli taevaminemine väga lähedal, vaid 40 päeva pärast ülestõusmist ilmus Jeesus ...

Tänapäeva inimesele meeldib ise oma elu üle otsustada ja igaüks tahab kõike kontrollida. Kuid elus on päris palju selliseid hetki, mil tunneme, et ei saa selle kõigega hästi hakkama. Siis on hea, kui on keegi tugevam, kellele võib loota, kes juhatab ja annab nõu. Jumal on läbi aastasadade andnud inimestele tuge ja juhatust. Nii kõnelebki Piibel heast karjasest, kes juhib inimesi läbi elu. Karjase teeb heaks see, et ta mõistab karjatatavaid, saab aru nende nõrkustest ja ...

Usk ülestõusmisesse on kristliku usu tuum. Samas on sellesse raske uskuda. Pühakirjast võime näha, et ka esimesed jüngrid polnud sugugi kindlad Issanda ülestõusmises. Jeesus andis oma järgijatele kindlust, näidates end neile ülestõusnuna. Need hetked muutsid jüngrite jaoks kõik ja kahtlejatest said uskujad, kes olid valmis oma elustki usu nimel loobuma. Piibel annab meile mitmeid kirjeldusi sellest, kuidas Jeesus end oma õpilastele ilmutas. Nendes tunnistustes on jõudu ja ...

Üks inimese küsimusi on, mis tuleb pärast surma. Kas inimesest jääb surma järel midagi alles? Kas pärast surma on elu? Just nendele küsimustele vastuse otsimine teeb inimesest inimese. Läbi ajaloo on vaid usk neile vastuseid andnud. Teaduslikult ei saa keegi kõnelda surmajärgsest, sellesse saab vaid uskuda. Ülestõusmispühad annavad alust uskuda elu võitu surma üle. Kristus suri suurel reedel. Ta kandis ristil inimkonna patu ja suri täpselt samuti nagu iga teinegi inimene. ...

Palmipuudepühaga astume suurde nädalasse, mil usklik inimene võiks vaadata endasse ja mõelda Jeesuse kannatuse tähendusele. Palmipuudepüha sisuks on Jeesuse pidulik sisenemine Jeruusalemma eeslisälu seljas. Eesel oli lihtsa inimese tööloom ja kuningas ratsutas linna ikka uhkel ratsul. Sõjaratsu sümboliseeris võimu ja võite. Eeslisälg oli aga alandlikkuse sümbol. Jeesus oleks leidnud pühasse linna sisenemiseks kahtlemata endale ka uhke ratsu, kuid ta otsustas eesli kasuks, ...

Kannatuse pühapäevaga (ld dominica passionis) algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Sel ajal on kohane mõelda, kui palju pidi Jeesus oma maise elu lõpul kannatama. Ta nägi siin maailmas olevat kurjust. Inimlik kadedus oli tema vastaste peamine jõuallikas. Nad ei suutnud näha, kuidas keegi õpetab ja tegutseb paremini kui nemad. Nii oli nende otsus hukata Kristus. Teisalt ei lasknud usuline pimedus neil inimestel näha seda, et Jeesus on Jumalast saadetud Päästja, ja ...

Ajalehed on viimasel ajal kirjutanud sellest, kui palju viskavad eestlased ära toidujäätmeid. Keskkonnaministeeriumi andmeil olevat seda 54 kilo inimese kohta aastas. See, et jääme Taanile ja Madalmaadele selle näitaja poolest alla, näitab meie elukvaliteedi madalust. Teisalt fakt, et inimesed toitu ära viskavad, on märk sellest, et meie elu on piisavalt hea. Ajaloost on teada aegu, mil ka meie maal on nälg olnud. Nendest aegadest on pärit austus leiva vastu. Leib on olnud ...

Vaadates elu meie maailmas, peame viimasel ajal tõdema, et kurjus on kasvanud. Pea iga päev võime ajalehest lugeda koletutest terroritegudest, milles hukkub süütuid inimesi. Mitmetes maailma riikides vaenatakse kristlasi ja nii mõnedki usklikud on pidanud elust loobuma oma usu pärast. Usuvabadus on paljudes riikides võõras teema. Võime näha erinevate kultuuride kokkupõrkamist ka Euroopas ja see pole kerge. Maailmas on palju kurjust, sellistki, mis on varjanud end religioosse ...

Palvetamine ja usk on omavahel tihedalt seotud. Ühest küljest toob palvetamine kaasa usu. Kui elus on raske hetk ja inimene tunneb oma piire, siis sageli aitab just palvetamine. Haigused sunnivad meid sageli mõtlema oma piiridele ja sellele, et me pole inimestena sugugi kõikvõimsad. Mõtlemine sellele, et meie tee siin maailmas lõpeb kord, ja küsimus, kas pärast surma on veel midagi, viib inimese sageli palves Jumala ette. Sellises olukorras palvetades võib inimene kogeda ...

18. veebruar on tuhkapäev ja algab paastuaeg. Päeva nimetus (ld dies cineris) tuleb tuha päheraputamisest, mis oli patukahetsuse ja meeleparanduse sümboliks. Paastuaeg kestab ülestõusmispühadeni ja vältab 40 päeva, millele lisanduvad paastuaega jäävad pühapäevad. Ka Jeesus paastus. Ta oli 40 päeva ja ööd kõrbes kuradi kiusata. Alles pärast paastumist ja kõrbekiusatusi alustas ta avalikku tegevust. Kui juba Issand paastus ja valmistas end nii ette avaliku tegevuse vastu, siis ...

Läheneme paastuajale ja saabuv pühapäev keskendub Kristuse teele Jeruusalemma. Jeesuse jaoks oli see tee, mis viis vastu kannatusele ja surmale. Eluraskused on meie jaoks alati väga valus teema. Keegi inimestest ei taha kannatada. Ometi on kannatusel ja kannatusel vahe. Jeesus kandis koormaid inimeste heaks. See oli ennastohverdava armastuse ohvritee. Inimeseks olemise üks üllamaid jooni on armastus. Ema armastus lapse vastu, abikaasa armastus abikaasa vastu, ...