Kõneldes käskudest ja reeglitest, oleme harjunud, et tavaliselt seisnevad need mingi negatiivse tegevuse piiramises. Nii välditakse teisele inimesele halva tegemist. Samas kui inimene pühendab oma elutee vaid halva vältimisele, ei tee see temast veel head inimest, vaid ta on pigem mõttetu inimene. Inimesest teevad inimese tema teod ja väärtushinnangud, mitte tegude puudumine. Nii annabki pühakiri elu kõige olulisema käsu just sellena, mida inimene peab tegema, mitte ...
Sageli arvatakse, et kristlase elus on tohutud piirid, millest peab kinni pidama. Pühakiri annab inimesele eluks teatud reeglid, kuid vahel tundub, et nendest jääb veel väheks ja siis mõeldakse reegleid omalt poolt juurde. Tulemuseks võib olla see, et kõik kipub elus olema reglementeeritud, alates riietumisest ja lõpetades ristiinimesele sobiva soengustiiliga. Mida rohkem piire, seda vagam, nii arvavad mõnedki usklikud. Jeesuse suhtumine piirangutesse oli aga teistsugune. ...
Kui Jumal lõi maailma, siis tegi ta selle täiuslikuks ja heaks. Iga loomispäeva lõpul tõdes Issand, et see, mille ta oli loonud, oli hea. Paraku näeme tänapäeva maailmas peale heade asjade ka haigusi, kannatusi ja surma. Need halvad asjad on inimese pattulangemise tulemus. Seetõttu peab inimene selles maailmas kogema raskusi. Jumal armastava taevase Isana ei jätnud oma loodud inimest ka siis maha, kui see oli pattu langenud. Jumala armastus on püsiv. Armastusest inimese ...
Inimesele annab elus kindlust see, kui ta võib homsesse julgelt vaadata, teades, et tema tulevik on kindel. Nii on inimesed õnnelikud, kui neil on pere, kes toetab, turvaline töökoht ja mingi rahagi rasketeks aegadeks varutud. Ometi kipub tavaelus minema sageli nii, et ükskõik kui väga me ka homse päeva pärast ei muretseks ja homse nimel vaeva ei näeks, ei suuda me siiski enda tulevikku kindlustada piisavalt. Perekonnad võivad lahku minna, lähedased surra, töökohad ...
Meile, eestlastele, on sageli omane enda võrdlemine teistega. Sellega kaasneb tihti nurin, et on asju, mis meil pole hästi. Seejuures ei märgata seda, mis meil on paremini kui teistel, ega olda selle eest tänulikud. Nii võib inimene elada kogu aeg mingi raske koorma alla ägades, kui tegelikult oleks põhjust olla rõõmus ja tänulik. Palju diskuteeritakse pagulasteemadel. Seejuures mõeldakse sageli vaid sellele, mida tähendab pagulane meie ühiskonnale, unustades, et inimene on ...
Sõna «ligimene» on paljudele tänapäeva inimestele võõras. Teise sõnaga võiks selle kohta öelda ka kaasinimene. Pühapäev käsitleb seega kaasinimestega seonduvat. Kuid kes on meie ligimene? Kas meie kaasinimene on luterlane või kristlane üleüldse? On ta meie rahvuskaaslane või meie rassi esindaja? Või piisab lihtsalt inimeseks olemisest? Vaadates Jeesuse kõnesid tundub, et tal oli avar kaasinimese käsitlus: ka juutide poolt põlatud teiseusulised samaarlased kuulusid ligimeste ...
Inimese üks soovidest on turvalisus. Me loodame, et elumuredes leidub keegi, kes aitab. Vahel märkame, et nii mõnigi sõber unustab meid sootuks, kui meil abi vaja läheb. Mõnikord ei suuda inimesed meile abiks olla ka siis, kui nad seda siiski püüavad. Elus on olukordi, mil tunneme end mahajäetuna või tajume, et inimeste abistamisel on oma piirid. Raskelt haiget ei suuda sõbrad terveks teha, vahel saavad ka arstid aidata vaid vähesel määral. Sageli haarab meid siis masendus ...
Eestlastele on omane oma rahva võrdlemine teiste rahvastega. Sellise võrdlemise taustal on alati soov olla teistest parem ja edukam. Suurt rõõmu valmistab meie inimesele see, kui meie majandusareng on kiirem kui naabritel või tööpuudus väiksem. Sellise rahvusliku võrdlemisega kaasneb omajagu uhkustki. Pühapäeva teema kutsub meid võrdlema sellega, mida Jumal meilt ootab. See võrdlus pole enam nii lihtne, sest end Jumala ees läbi katsudes märkame paratamatult ka oma puudusi ...
Käsud on Jumala kingitus inimestele selleks, et meie elu oleks õnnelik ja hea. Käsud on nagu liikluseeskirjad, mis aitavad vältida õnnetusi ja annavad kõik vajaliku selleks, et elu kulgeks turvaliselt. Kristus tuli täitma Jumala tahet ja käske, mitte neid tühistama. Kui Jeesuselt küsiti, milline käskudest on suurim, siis andis ta armastuse kaksikkäsu, öeldes: «Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja ...
Juba varasel keskajal on apostlite Peetruse ja Pauluse päeva pühitsetud nende märtrisurma mälestuseks (peeterpaulipäev, 29. juuni). pärimuse kohaselt hukati nad Roomas keiser Nero korraldatud vaenamiste ajal 60. aastail. Apostlid Peetrus ja Paulus on ka Eesti kultuuriruumis väga olulisel kohal. Võime mõelda sellele, kui mitme kiriku kaitsepühakuks on kas Paulus või Peetrus (eesti keeles Peetri kirikud). Sageli on nende apostlite kujud väärikal kohal kiriku altaril või ...
Vahel olen märganud, et oleme inimestena ülekohtuselt kriitilised teiste suhtes ja liialt vähe nõudlikud iseenda vastu. Ilmselt on põhjus selles, et lihtne on osutada teise inimese vigadele ja nõuda, et tema muutuks. Nii tehes tunneb inimene ennast parema ja õigemana ning ei pea tegelema oma patuga. Kui aga pöörata tähelepanu oma vigadele, siis tuleb tegelda nende parandamisega ja see on juba keerulisem kui näpuga teise inimese probleemidele osutamine. Jumala ees seistes ja ...
Üks tuttav kaotas kunagi abielusõrmuse, mis pandi talle laulatusel sõrme. Tema jaoks oli see sõrmus väga oluline, sest see tuletas talle meelde elu kõige olulisemat päeva ja siis antud abielutõotust. Ta otsis seda sõrmust väga kaua ja kui ta selle üles leidis, oli üliõnnelik. Mõned asjad tähendavad meile väga palju. Veel rohkem tähendavad aga inimesed. Olen vaadanud telerist, kuidas looduskatastroofide järel otsivad inimesed kaotsi läinud omakseid. Selles on meeleheidet, ...
Meid kutsutakse sageli mitmetele üritustele: näiteks ristsetele, laulatusele, matustele, sünnipäevale ja koolilõppu või uut töökohta tähistama. Sageli on kõiki kutseid võimatu vastu võtta, sest aega on paraku piiratult. Siis seisab inimene valiku ees, kuhu minna ja kuhu mitte. Otsustades valime välja kõige olulisema nendest üritustest ja läheme sinna. Sageli haaravad meid need maised kutsed niivõrd, et unustame Kristuse kutse, kes lausub: «Tulge minu juurde kõik, kes ...
Sõna aare tähendab varandust, mis on väga väärtuslik. Selline varandus võib olla nii kaduv kui kadumatu. Vaadates elule enda ümber võime märgata, et väga palju on püsimatut. Inimesed väärtustavad siin maailmas sageli raha. Vanemad inimesed võivad meenutada lugusid tõeliselt rikastest inimestest, kes võisid mõelda, et nüüd on surmani majanduslikult kindlustatud. Siis aga said rubladest kroonid ja kroonidest eurod ning ka kõige suuremast pangaarvel alles olnud varandusest on ...
Pühapäeva sõnum kõneleb meile pühast kolmainsusest: Jumal on üks, aga ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Isana tegutseb Jumal maailma loojana. Jumal on kõigele elu andja. Ilma Jumalata poleks elu maailmas. Ta on ka meid loonud ja meile elu kinkinud ning seepärast on meie ülesanne elada oma elu Looja tahte kohaselt. Pojana tegutseb Jumal maailma lunastajana. Lunastamine tähendab vabaks ostmist. Kristus suri ristil inimese pattude eest, et meie võiksime ...