Tänapäeva maailmas küsime sageli asjade hinda. Kui keegi osutab meile teene, siis on meie moraalne ülesanne sageli osutada vastuteene. Nii on tulnud meie kõnekeelde ütlus, et tasuta lõunaid pole olemas. Vahel kanname selle mõtte üle ka kirikusse ja küsime ühe või teise talituse hinda või tasu teene eest. Jumalariigis käivad aga asjad teisiti kui argielus. Kui äärmisel juhul võib määrata mõne talituse eest hinna, siis kõige suuremad asjad saab inimene alati tasuta. Pöördudes ...
Sel pühapäeval käsitletakse Jeesuse avaliku tegevuse algust. Pühakirja evangeeliumi lugemised kõnelevad Jeesuse esimesest imeteost, kõnelusest Samaaria naisega ja sellest, kuidas Jeesus hakkas kuulutama evangeeliumi. Need teemad räägivad Jeesuse tegevusest inimeste juures. Imeteod tõestasid tema jumalikkust, näidates ka uskmatule, et Jeesuses oli Jumala vägi. Tehes imetegusid aitas Jeesus hätta sattunud inimesi. Ta aitas nii haigeid, surijaid kui leinajaid. Kristus oli ...
Pühapäeval pärast Kristuse ilmumispüha ehk kolmekuningapäeva kõneldakse kirikus Jeesuse ristimisest. Kolmekuningapäeval kummardasid Jeesus-last idamaa targad, mis näitas, et Jeesus on kõigi maailma rahvaste Päästja. Järgmine olulisem sündmus Jeesuse elus oligi ristimine. Ristija Johannes oli see, kes ristis Kristuse. Johannes ristis selleks, et inimesed parandaksid meelt ja valmistaksid nii teed Päästja tulemisele. Kui nüüd Jeesus end ristida lasi, siis saatis Jumal Püha ...
Me kuuleme elus palju sõnu ja palju lubadusi. Elukogemus näitab, et paljud inimesed lubavad üht, kuid teevad teist. Nii kuulub meie ellu sageli ka pettumine inimeste sõnades ja lubadustes. Devalveeruvate sõnade maailmas on aga hea teada, et on olemas sõna, mis peab paika: Jumala sõna. Vana Testament ennustas Päästja tulemist siia maailma. Paljud inimpõlved ootasid seda hetke. Ootasid, nägemata täitumist. Inimpõlved tulid ja läksid, kuni ühel päeval sai aeg täis ja sündis ...
Jõulud on lähenemas ja nii on loomulik, et neljas advendipühapäev on pühendatud Jeesuse kõige lähedasemale inimesele siin maa peal: tema emale neitsi Maarjale. Maarja roll on suur, sest just tema kaudu tuli Päästja siia maailma. Ühest küljest tähendas see Maarjale suurt õnnistust, sest ta sai kogeda Jumala erilist lähedalolu. Ta sai sõnumi inglilt, kohtus last kummardama tulnud karjastega ja idamaa tarkadega, nägi jüngrite lugupidavat suhtumist ning loomulikult võis tunda ...
Päästja sündi siia maailma ootasid paljud inimpõlved. Vana Testamendi prohvetid ennustasid Messia tulemist ja see andis rahvale ootamise indu. Jeesuse avaliku tegevuse eel oli Päästja tulemiseks teevalmistaja Ristija Johannes, kelle kuulutus seisnes selles, et inimesed peavad pääste tulemiseks valmistuma. See seisnes meeleparanduses ja ristimises. Ristimisel Jordani jões uhas vesi minema nii inimese kehal oleva mustuse kui ka hinges olevad patud. Ristitu sai uue alguse, et ...
Jõulude ajal tähistame Jeesuse esimest tulemist siia maailma. Ta tuli siis väikese lapsena ning vajas inimeste tuge ja hoolitsust, kuid samal ajal oli ta ka tõeline Jumal. Kristuse elu näitas, et ta oli nii tõeline Jumal kui tõeline inimene. Oma surmaga lunastas ta inimesed ja läks Isa juurde taevasse. Nüüd aga kõneleb pühakiri Kristuse tagasitulemisest. Siis ei tule ta enam mitte väikese lapsena, vaid hoopis kuningana, kohtumõistjana, kes otsustab nii iga inimese kui ka ...
Inimlik on soovida suuri asju. Nii tahaks enamik inimestest saada jõukaks ja edukaks. Ning kui ise seda ei saa, siis soovitakse vähemalt näha kedagi, kes on saavutanud oma elus tipptaseme. See võib olla kuulus poliitik, kuningas või paavst. Televiisorist on tuttav vaatepilt: sajad ja tuhanded inimesed seisavad tee ääres, et näha teda, kes on kuulus, oma uhke autoga mööda sõitmas. Mida annab inimesele see mõnikümmend sekundit, mille vältel ta näeb kedagi, kes on kuulus? ...
Kirikuaasta on lõppemas ja selle sisu võtab kokku lause «Kristus – taeva ja maa Issand». Selles maailmas on meil palju ebakindlust. Võime näha enda ümber vägivalda ja surma. On loomulik, et küsime, miks siin maailmas on kõik nii halvasti. Miks ebaõiglus ja ülekohus võidutsevad? Miks terroristid võtavad süütute inimeste elu? Miks inimest ahistavad kurjus, haigused ja surm? See on inimkonna pattulangemise tagajärg. Selles maailmas pole meil püsivat õnne ja kõik liigub ...
Kõigel siin maailmas on oma algus ja lõpp. Nõnda on ka maailma endaga. Pühakiri kõneleb sellest, kuidas selle maailma lõpus tuleb Kristus tagasi, et mõista kohut inimeste üle. Õigeksmõistetud saavad igavesse ellu, teised aga peavad minema igavesse hukatusse. Keegi ei tea, millal tuleb selle maailma lõpp, kuid paljud märgid kõnelevad sellest, et see pole enam kaugel. Nii õpetas Kristus ja õpetab kirik, et inimene peaks olema valmis maailma lõpuks ja Jumala ette astumiseks. ...
Ristimises saab kristlane Jumala lapseks ja jumalariigi kodanikuks. See on inimese jaoks suur õnn, sest ristitud inimene võib Jumalat kutsuda oma Isaks ja loota jumalariigi kodanikuna kõiges Jumala hoolitsusele. Jumalariigi kodanikele on avatud tee igavesse ellu, mis ootab ees pärast maise eksistentsi lõppu. Sinna pääsemiseks on vaja peale ristimise vaid usku Jumalasse. Kuid praegusel hetkel on kristlane ka selle maailma kodanik. Selle maailma kodanikuna on usklikul oma ...
Iga usklik inimene on oma elus teinud pattu ja seisnud Jumala ees ning kahetsenud valesti tehtut. Kahetsus ja meeleparandus kuuluvad kristlase elu juurde ning võimaldavad eetilist ja usulist kasvamist. Andestav Jumal saatis oma Poja siia maailma selleks, et meid endaga lepitada. Usupuhastuspühal 31. oktoobril võime mõelda sellele, kuidas Luther otsis armulist Jumalat ja leidis päästva tõe: «inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata» (Rm 3:28). See ...
Kas Jumal ikka on olemas? Kas ta kuuleb minu palveid? Kas eluraskustes peaks panustama üksnes Jumalalt toe saamisele või tuleks otsida abi ka muudest religioossetest allikatest, näiteks imetervendajatelt ja nõidadelt? Need on küsimused, mida on ilmselt iga inimene endale esitanud. Sellistel kõhklusehetkedel ei teagi sageli, milline on õige tee ja kuhu peaks edasi minema. Pühakiri kõneleb sellest, kuidas Jeesus on aidanud inimesi, andes neile tervist ja tuge. Kristuse ...
Iga inimese tee Jumala ja usu juurde on erinev. Jumal kutsub igaüht omal viisil. Kuid tavaline on, et inimene saab esimest korda kuulda sõnumit Jumalast teise inimese vahendusel. Nii on kaasinimene meile olnud Jumala saadikuks, kes on kutsunud kirikusse, kõnelnud meile Jumala sõnast, teinud hea teo, pidanud kirikus hea kõne või ulatanud vaimuliku raamatu ja Piibli. Nii on läbi ajaloo Jumala sõnum jõudnud teiste inimesteni kaasinimeste vahendusel. Selles sõnumis on kõnelnud ...
Lõikustänupüha on päev, mil aastasadu on vaadatud tänuga saagile, mida on põllult koristatud. Sellest sõltus inimeste elu, sest ikalduse korral võis ees oodata nälg ja puudus. Meie ajal pole enam nii selget sõltuvust saagist, sest kui ühes riigis on ikaldus, tuuakse toiduained mujalt sisse. Nii kipub kergesti ununema ka lõikustänupüha sisu. Ometi on oluline, et õpiksime tänuga vaatama sellele, mida Jumal on meile andnud. Võime tema ette tulla tänuga selle eest, et meil on ...