Enne taevaminemist lubas Kristus oma jüngritele Püha Vaimu ja julgustas neid ootama selle tõotuse täitumist. Kui Kristus läks taevasse, siis valdasid jüngreid mitmed tunded. Nad võisid tunda rõõmu selle üle, et Kristus läks taevasse, sest see tähendas tema triumfi, tõendust sellest, et ta oli Jumala Poeg. Teisalt võisid Jeesuse järgijad aga olla kurvad selle üle, et Issand polnud enam nendega. Kristuse tõotatud Püha Vaim lõi kontakti taevasse läinud Issanda ja jüngrite ...

Inimeseks olemise juurde kuulub kommunikatsioon. Iga päev räägime teiste inimestega, kuulame teiste inimeste kõnet raadios ja televisioonis. Iga päev loeme kirjutatud teksti ajalehest või internetist. Suhtlemine on meie jaoks nii oluline. Kuid nõnda nagu suhtleme teise inimesega, saame suhelda ka Jumalaga. Jumalaga kõnelemist nimetatakse palveks. Sellele olulisele teemale keskendub kirikuaasta pühapäev, mida kutsutakse ka palvepühapäevaks. Sõna palve pole just kõige ...

Iga inimene vajab lootust ja usku. Usk surma järel ees ootavasse taevariiki on andnud paljudele inimestele tuge eluraskustes. Kristlase jaoks ei ole surm kõige lõpp, vaid see on uks, mis viib meid siit maailmast paremasse. Seepärast on loomulik, et inimene igatseb taevariiki, mis ootab kord ees. Seni aga peame elama selles maailmas. Siiski pole kristlane mitte üksnes selle maailma kodanik, vaid ka taevariigi kodanik. Taevariigi kodanikuks olemine annab nii oma õigused kui ...

Võõrsil võib olla tore, aga kodus on alati parem. Vahel tundub, et me pole sellega nõus ja nuriseme oma kodumaa üle, sest näeme enamasti asju, mida saaks paremini teha. Käies võõrsil ja olles seal kauem kui mõne päeva, võib aga juba selgelt märgata, mis on kodumaal hästi. On loomulik, et võõral maal võib tulla igatsus kodumaa järele. Jumala rahva, kristlaste koduks on jumalariik. Taevane kodu tähendab ootuste täitumist, see on kodu, kus ei ole asju, mis on valesti või mida ...

Iga inimene vajab elus hoolitsust ja kasvatust. Kui laps sünnib siia maailma, siis on tema vanemad need, kes tema eluteele palju kaasa annavad. Esimesed sõnad, esimene õpetus, kaitse kõigi hädaohtude eest ... Kui vanemad armastavad last ja hoolivad temast, siis on suur tõenäosus, et lapse elu on tulevikuski turvaline ja õnnelik. Hiljem kasvatavad last ja hoolivad temast vanemate kõrval kool ja lasteaed. Haridusasutustes toimuvast sõltub samuti palju lapse eluteel. ...

Sõnum Jeesuse Kristuse ülestõusmisest oli inimeste jaoks sedavõrd eriline, et sellesse oli raske uskuda. Jumal vaatas inimeste peale armulikult ja Jeesus ilmus kahtlejaile ning tõestas seda, et ta oli üles tõusnud. Paulus loetleb 1Kr 15 üles, kui paljudele inimestele ülestõusnud Jeesus end näitas: lisaks jüngritele ja naistele võisid kohtuda ülestõusnuga veel üle viiesaja venna. See on igati aukartust äratav tunnistajate hulk. Paulus tõdeb, et enamik neist on elus ja võivad ...

Aastast aastasse kõlab ülestõusmispühadel kirikutes rõõmus hüüe «Kristus on surnuist üles tõusnud!» ühes vastusega «Tõesti, ta on üles tõusnud!». Selles tervituses on kokku võetud ristiusu kõige olulisem sisu. Usume ülestõusmisesse ja elu võitu surma üle. Selles maailmas võib vahel tunda, et võitjad on patt ja surm. Näeme nii palju kannatusi enda ümber. Ometigi pole piibellikus mõtteviisis kahtlust: Jumal on võitja ja midagi selles maailmas ei suuda meid lahutada Jumala ...

Palmipuudepühaga algab Kristuse alandustee. Pidulik Jeruusalemma sisenemine tähendas Jeesuse jaoks vastuminekut kannatusele ja surmale. Juubeldav rahvahulk, kes palmiokstega Kristust tervitas, ei saanud aru toimuva tähendusest. Palmioksad sümboliseerivad võitu ja lootust, kuid ilmselt mõistis rahvahulk seda teisiti kui Jumal. Rahval olid isiklikud ja poliitilised ootused, kuid inimesed ei mõistnud seda, miks Jeesus pühasse linna sisenes. Nad polnud valmis lõpuni Jeesuse ...

Kannatuste pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg, mil kirikus mõeldakse Kristuse kannatustele. Jeesuse elu üks kannatustest seisnes selles, et inimesed ei mõistnud tema ülesannet siin maailmas. Rahvas ootas küll Messiat, kes tuleks ja tooks neile vabaduse, kuid nad ei osanud tajuda, et Jeesus oli see Jumalast saadetud Päästja. Nii asusid Kristuse vastu võitlema just need vagad inimesed, kes oleksid pidanud tema tulemisest enim rõõmu tundma. Jeesuse ...

Ameerika psühholoog Maslow lõi inimvajaduste püramiidi, milles kõige olulisemal kohal olid füsioloogilised vajadused nagu toidu- ja veevajadus. Kui selle taseme vajadused on rahuldatud, võib inimene tõusta järgmistele tasanditele ning lõpuks jõuda eneseteostuseni. See tähendab, et söök ja jook pole sugugi vähetähtsad. Seda rõhutas ka Jeesus oma tegevuses. Viis tuhat meest said söötmise läbi toidetud, Kristuse esimene imetegu oli Kaana pulmas veest veini tegemine ning Päästja ...

Avades hommikul ajalehe või kuulates raadiost uudiseid, märkame sageli kurjust, mis on selles maailmas. On inimesi, kes ei hooli teistest ja kes omaenda kasu nimel on valmis teiselt elu võtma. Terrorist ei mõtle enam oma ligimesele, vaid on valmis teise inimese surma saatma, et oma tahtmist läbi viia. Kurjus on siin maailmas sageli võidutsemas ja me ei suuda tihti selle vastu seista. Nii peame lugema ajalehest küll terrorirünnakutes hukkunutest kui allatulistatud lennukites ...

Palve ja usk on omavahel tugevalt seotud. Palve tähendab inimese kõnelust Jumalaga ja usk tähendab inimese seotust Jumalaga ning usaldust oma Päästja vastu. Pole mõtet paluda Jumalat temasse uskumata, mingi usukübe peab inimese hinges siiski olema, et palvetada. Usk ilma palvetamiseta aga tähendab loobumist Jumalaga kõnelemisest, mida Jumalasse uskuv inimene ei tohiks teha. Vahel on esmalt palve ja sellele järgneb usk. Nii juhtub tavaliselt siis, kui inimene oma ...

Igal inimesel on elus oma nõrgad kohad, millest kasvavad välja kiusatused. Nii on mõni meist enesekeskne ja uhke, teine otsib kuulsust, kolmas lööb kõigele käega ja laseb elul allamäge veereda. Kiusatused kuuluvad meie elu juurde. Ei saa elada kiusatustevaba elu, kuid küsimus on selles, mida teeme, kui meil on kiusatusi. Jeesustki kiusati kõrbes, kuid tema ei andnud järele, vaid jäi kindlaks oma teele. Võime õppida temalt, kuidas öelda ei kiusatustele. Samas on see vahel ...

Inimeste jaoks on kannatuse teema raske, sest üks meie eluideaale on elada hästi ja õnnelikult ning kannatused ei kuulu esmapilgul selle unelma juurde. Jeesuse puhul aga tähendas hoopis teistsugune tee sihi saavutamist. Selle pühapäeva teema «Jumala armastuse ohvritee» võtab kokku Jeesuse suhtumise: Päästja läks ohvriteele armastusest inimkonna vastu. Armastusest tuli ta taevariigist siia patusesse maailma ja sai inimeseks. Armastusest loobus ta kõigest, et inimkonda aidata. ...

Sageli arvatakse, et Jumala sõna kuulutamine on üksnes pastorite ülesanne. Jeesus andis selle ülesande aga kõigile oma järgijatele, öeldes: «Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!» Iga kristlane peaks oma eluga olema tunnistaja ja Jumala sõna külvaja. Kirikus kõneldakse üldisest preesterlusest, mis tähendab seda, et igaühel on ülesanne tunnistada oma usust. ...