Slava Ukraine
Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Meie ligimene

Ligimese armastamine on üks keskseid kristlikke teemasid ja enamik end kristlaseks nimetavatest inimestest väidab, et hoolib oma ligimesest. Tegelikkus näeb aga vahel välja teistsugune. Tihti märkame vaid neid, kes on meile olulised ja kasulikud, ning unustame need, kes on meie jaoks võõrad. On loomulik, et pereliikmed kannavad üksteise eest hoolt ning kolleegid või naabrid üksteist toetavad. Ligimesearmastus aga võiks tähendada rohkemat kui vaid nende inimeste toetamist, ...

Jeesus – meie aitaja

Jeesus oli üks oma aja tuntumaid isikuid. Kus ta ringi liikus, seal oli kohe kohal ka rahvamass. Inimeste huvi tulenes sageli sellest, et Jeesus aitas hättasattunuid. Jeesuse ajal puudus korralik meditsiinisüsteem ja kui inimene oli haige, siis pidi ta sageli väga palju kannatama. Lähedase kannatuste nägemine oli ka omaste jaoks suureks probleemiks. Nii oli loomulik, et inimesed haarasid kinni igast võimalikust abistajast. Jeesuse imetegudest kõneleb Piibel. Ta aitas ...

Enese läbikatsumine

Tänapäeva inimene veedab küllaltki suure osa ajast internetis, jälgides seda, mida teised inimesed teevad. Nii tore on vaadata kellegi pilte ja märkida ära need, mis meeldivad. Sageli me ka arvustame teisi inimesi ja leiame, et nad pole ühes või teises asjas õigesti käitunud või sobivalt riides. Eriti kulmineerub see oluliste vastuvõttude puhul, nagu vabariigi aastapäeval, kus suur osa inimesi korraga arvab, et nende ülesanne on hinnata kellegi kleiti. Ka igapäevaelus võib ...

Soosinguajad

Iga hetk, mil elame siin maailmas, on Jumala kingitus meile. Iga päev, mil elame, on võimalik muuta asju paremaks ja teha elus korrektiive. Kahjuks tihti me ei oska headel päevadel kasutada oma võimalusi ning siis, kui need on mööda läinud, kahetseme ja tõdeme, et meie elu valikud on olnud ebaõiged ja nende tagajärjed on valusad. Pühapäeva sõnum kutsub meid mõtlema sellele, mida oma elus muuta ja parandada, sest nüüd on meie jaoks soosinguaeg ja võimalus elus muudatusi ...

Ustavus Jumala andide kasutamisel

Jumal on andnud igale inimesele mingi ande. Mõni inimene on tark ja oskab mõista maailmas toimuvat. Teine jälle on hea südamega ja märkab abivajajat. Kolmas on kunstiandega ja oskab luua kauneid asju. Mõnel on lauluanne. Osa inimesi on füüsiliselt tugevad ja suudavad palju jõuga ära teha. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid andeid. Inimesest teeb looduse krooni see, et ta kasutab endale Jumala poolt antut teiste hüvanguks. Just tänu sellele toimib ühiskond, et igaüks ...

Tõde ja eksitus

Lihtne oleks elada, kui teaksime täpselt, milline tee on kõige õigem edasi minemiseks. Paraku on elu tunduvalt keerulisem. Me ei saa vaadata elu mustvalgelt. Elus on palju värve ja varjundeid. Küllalt raske on öelda, mis on tõde ja mis eksitus ning kus kulgevad piirid nende vahel. Nii mõnigi asi, mis võib esmapilgul tunduda meile ebaõiglane ja vale, võib aja jooksul tuua elus esile midagi head ja positiivset. Näiteks sageli on raske mõista elu kannatusi ja raskusi. Vahel ...

Kadunud ja jälle leitud

Olen sageli mõelnud, mida võib tunda inimene, kelle lähisugulane on kadunud. Selles olukorras on loomulik, et muretsetakse oma lähedase pärast. Situatsiooni teeb raskemaks teadmatus ja ebakindlus. Me ei tea, kas ligimene kannatab või ei saa me mõnel lihtsamal põhjusel temaga ühendust. Palju segaseid tundeid tekib kadumisega. On loomulik, et lähedased teevad kõik võimaliku, et kadunud inimene üles leida. Samuti tunneme end halvasti siis, kui kellegagi on tekkinud tüli ja ta ...

Kutse Jumala riiki

Head uudised levivad inimeste seas väga kiiresti. See teeb inimesest inimese, et ta hoolib teistest ja püüab neile edasi anda seda head, mis tal on. Mäletan lapsepõlvest, kui kiiresti levis sõnum müügile tulnud defitsiitsest kaubast ja kuidas minutite jooksul tekkisid poe ukse taha järjekorrad. Tänapäeval anname sama kiiresti edasi sõnumeid headest vakantsetest töökohtadest ning jagame infot sellest, kus riigis on hea elada ja töötada. Kristlasele on antud hea sõnum Jumala ...

Kaduvad ja kadumatud aarded

Aare tähendab suurt varandust, mille väärtus ajaga mitte ei kahane, vaid kasvab. Kui inimestega rääkida, siis sõnades teavad nad enamasti, mis on elu tõelised väärtused. Tihti räägitakse, et oluline on olla lähedastega, jätta jälg endast maailma ja uskuda Jumalasse. Kui aga asi jõuab tegudeni, siis kipuvad need püsiväärtused asenduma palju argisemate ja kaduvamatega nagu raha ja asjad. Tänapäeva maailmas tajume selgelt, kui vähe on neid asju, mida võib pidada tõeliseks ...

Varjatud Jumal

Jumala olemasolu küsimus on tänapäeva inimesi huvitav teema. See on hea, et inimesed mõtlevad Jumalaga seotud küsimuste üle. Samas võib märgata, et sageli ei vii sellised filosofeerimised kuhugi edasi. Põhjus on selles, et Jumal on püha ja inimmõistus ei suuda teda analüüsida, sest tegu on kellegagi, kes on meist piisavalt palju erilisem. Sõites Tallinnast Tartusse võib tunduda, et maakera on lapik, kuid vaadates kosmosest kogu pilti, võib näha, et see on ümmargune. ...

Püha Vaimu väljavalamine

Usu juures on palju sõnadega seletamatut, kuid siiski kogetavat. Püha Vaimu väljavalamine nelipühil on üks selliseid sündmusi. Inimestena ei saa me sugugi sõnadesse panna neid tundeid, mida jüngrid kogesid, kui Jumala Vaim nende peale laskus. Samuti ei suuda me täpselt ära seletada, mismoodi Püha Vaim tuli. Kuid me võime näha Püha Vaimu tulemise tulemusi. Püha Vaimu väljavalamine muutis jüngrite usku ja suhtumist Kristusesse. Kui nad seni kartsid tunnistada oma usku ...

Püha Vaimu ootus

Taevaminemispüha (25. mai) oli Jeesuse maapealse etapi triumfaalne lõpetus. Ta läks tagasi taevasse ja kõik võisid veenduda, et Kristus oli tõeline Jumala Poeg, kes naasis Isa juurde. Päästja maapealne elu jäi seljataha ja ta läks koju. Jüngrite jaoks oli see ühest küljest tõendus sellest, et nad olid järginud õiget õpetajat, teisalt aga tähendas see neile kellestki olulisest lahkumist. Ilmselt oli nende südames palju küsimusi, mis olid seotud tulevikuga. Nad tahtsid teada, ...

Südame kõne Jumalaga

Inimsuhete üheks aluseks on suhtlemine ja kõnelemine oma kaasinimesega. Kõneldes võime väljendada nii oma rõõmu või muret kui pahameelt. Selles suhtluses tulevad esile inimese kõige sügavamad tunded nagu austus, armastus, hoolivus. Rasketel teemadel kõnelemistki on vaja, sest vaid nii jõuame mingi lahenduseni. Jumalaga kõnelemise viisiks on palve. Sõna palvetama on eksitav, sest see näitab, et inimene palub midagi. Enamasti olemegi egoistlikult oma probleemidele lahendust ...

Taevariigi kodanikuna maailmas

Kristlaseks saab inimene ristimises, mis tähendab tema vastuvõttu taevariigi kodanike hulka. Ristimisest alates on inimesel kõik taevariigi kodaniku õigused ja kohustused. Nagu maises elus kannab riik oma kodaniku eest hoolt, nõnda hoolitseb Jumal oma lapse eest. Jumal annab meile seda, mida vajame. Tema kuuleb meie palveid ja aitab meid nii, nagu on meile kõige parem. Isegi surm ei saa lahutada inimest Jumala armastusest, vaid on ukseks igavesse ellu. Nii võib taevariigi ...

Jumala rahva koduigatsus

Kodu on eestlaste jaoks väga olulise tähendusega. Kui mujal maailmas suur osa inimesi üürib korterit, et oleks lihtsam vahetada elukohta, siis meil on auasi omada oma kodu. Meie rahva jaoks on kõige valusamad asjad olnud kodust võõrale maale küüditamised, sest need on lõiganud katki sidemed oma kodu, sugulaste, kultuuri ja keelega. Olles kodust eemal, on loomulik, et tunneme koduigatsust, sest kodu annab turvatunnet ja seal on hea olla. Nii on meil, eestlastel, lihtne ...