Inimese elus on palju erinevaid tundeid ja üks olulisem nendest on rõõm. Elurõõmu tundmine näitab, et inimesega on kõik korras. Rõõmu tundmine sõltub sageli paljus inimesest endast ja tema ellusuhtumisest. Küsimus on selles, mida märkame, kas seda, mis on hästi, või seda, mis on halvasti. Ilmselt on eestlaste seas jõulud sedavõrd soositud pühad just sellepärast, et siis võime tunda rõõmu väikestest asjadest. Jõulukingid, jõulupuu, jõuluküünlad, jõululaulud, jõulukaardid ja ...

Advendiaja kolmas pühapäev kõneleb Ristijast Johannesest, kes oli väga tihedalt Jeesusega seotud. Kui Jeesuse sünnipäev on talvise pööripäeva lähistel, siis Ristijal Johannesel suvise pööripäeva lähistel. Seegi näitab nende kahe isiku seotust ja olulisust. Ristija Johannes oli Jeesuse teevalmistaja: ta kutsus inimesi meeleparandusele, sest tulemas oli maailma Päästja. Oma tegevusega kogus Johannes endale suure järgijaskonna, kellest osast said Jeesuse jüngrid. Johannes ...

Olen sageli seisatanud maailma lõpu stseene kujutavate maalide ees ja mõelnud nendele tunnetele, mida kunstnik on püüdnud edasi anda. Nendel maalidel on keskmes trooniv Kristus, kes on tulnud maailma valitsejana tagasi ja kelle käes on kogu meelevald. Ta otsustab, kes pääseb igavesse ellu ja kes mitte. Nii palju tundeid ja küsimusi on nendes maalides. Osa inimestest tunneb seal rõõmu pääsemisest, teine osa võitleb, et mitte hukkuda, kolmas osa on juba langenud. Maali ees ...

Meie maailmas on sageli olulisel kohal küsimus võimust. Võimu nimel unustatakse tihti eetika ja moraal ning käitutakse väiklaselt, näidates endast nõrgemal positsioonil olevale inimesele tema koht kätte. Võimu saamise nimel on sündinud sõdasid ja tapetud inimesi. Ka Jeesuse ajal oli oluline küsimus võimust. Uhked valitsejad läksid sõjaratsude seljas Jeruusalemma, et näidata, kelle käes on võim. Jeesus vastandub neile ilmalikele valitsejatele ja läheb pühasse linna eeslisälu ...

Igale asjale siin maailmas on oma aeg ja paraku on ajal oma piirid. Kirikuaasta läheneb lõpule, et võiks alata uus ja et me saaks taas otsast alustada Jeesuse elu ja tegevuse vaatlemist ning kogemist oma elus. Paraku ei lõpe mitte ainult kirikuaasta, vaid ka inimese aeg siin maailmas on piiratud ja just sellepärast on ajaloos kirikuaasta viimasel pühapäeval tähistatud ka surnutemälestuspüha, millega meenutatakse oma kalleid lahkunud omakseid ja valmistutakse sellest ...

Kirikuaasta läheneb lõpule. Kirikuaasta eelviimane pühapäev kõneleb kõige lõpust, millega seondub valvamine, valmistumine surma, Kristuse taastulemise ja igaviku vastu. Tegu on teemadega, mis on inimese jaoks rasked ja keerulised. Kes meist ei tahaks elada õnnelikult siin maailmas ja mitte mõelda sellele, et kunagi peab paratamatult meie eksistents siin lõppema. Ometi on inimese surm ainus asi, mis on siin maailmas kindel. See saabub igaühele kord; mõnele varem, teisele ...

Iga inimene teeb vigu. Olles eksinud, on normaalne, et püüame seda heastada. Võime kahetseda oma vigu nii teise inimese kui Jumala ees ja paluda andeks. Inimesele endale on parem, kui ta saab oma eksimused andeks, sest süükoormaga elamine võib olla vägagi ränk. Andeks saamine on vabastav kogemus ja aitab eluga edasi minna ning loodetavasti suudame andeks saamise kogemuse mõjul tulevikus vältida neid vigu, mida oleme teinud. Andeks saamise kogemus on eluteel oluline. Vahel ...

Kristlase ellu kuulub nii kahtlusi kui küsimusi ning on loomulik, et sageli inimene küsib oma südames, kas ma usun õigesti ja kas ma elan selle kohaselt, millesse usun. Inimese suhe Jumalaga peaks tähendama usaldust, kuid alati on küsimus, kas me usaldame Jumalat piisavalt. Nii on loomulik, et iga uskliku inimese hinges toimub aeg-ajalt ka usuvõitlus. Kord jäävad peale püsivad väärtused ja usaldus Jumala vastu, vahel aga astume kõrvale eluteelt ja sammume omi teid. ...

Eestil on paljudes maailma riikides oma saatkond, mille ülesanne on esindada seal meie kodumaad. Välisesindused esindavad riigis, kus nad tegutsevad, meie poliitikat, arendavad majanduslikke ja kultuurilisi suhteid ja kaitsevad meie kodanikke. Tänu diplomaatilisele esindatusele suhtleme muu maailmaga. Kristlik kirik on Jumala riik ja meie oleme selle saadikud maailmas. See tähendab suurt vastutust, sest meie ülesanne on esindada Jeesust oma kaasinimestele. Diplomaadid ...

On huvitav, et sarnase tähendusega sõnadel nagu usk ja usklik on Eesti elanike jaoks nii erinev tähendus. Kui küsida tänaval inimestelt, kas nad on usklikud, vastab enamik, et nad pole usklikud. Kuid kui küsida, kas nad usuvad Jumala või kõrgema jõu olemasolu, leiab suur osa, et keegi kõrgem on olemas. Usk on oluline, sest Jeesus ütles, et „kes usub, sellel on igavene elu“ (Jh 6:47). Nii sõltub inimese usust tema surmajärgne saatus. Kas pääsemiseks igavesse ellu piisab ...

Kui Jeesus elas meie maailmas, oli juutidel välja töötatud väga täpne seaduste ja käskude süsteem, mis oli suures osas kirjas Tooras ehk viies Moosese raamatus, aga millele olid vagad kirjatundjad koostanud ka oma seletusi ja tõlgendusi. Elati ühiskonnas, kus kõik oli reglementeeritud ning paraku tõdeti, et ükski inimene ei suuda kõiki neid käske ja määrusi täita. Tunne, et olen patune ega suuda kõiki reegleid järgida, oli paha, siit tulebki küsimus, milline käskudest on ...

Kunagi piisas inimesele õnneliku elu elamiseks leivast ja tagasihoidlikust majast. Lõikustänupüha oli siis päev, mil oli saak koristatud ja inimene, kes sõltus üksnes looduse viljakusest, tõi oma tänu Loojale selle eest, et leib oli laual. Heal aastal piisas leivast uue viljasaagini, ikalduse korral aga ootas ees nälg. Inimene tajus, et kõik ei sõltu tema tööst, vaid Loojast, kes annab kord hea ilma, kord halva. Seepärast tänas põllupidaja Jumalat leiva eest. Tänapäeva ...

Sügisel kolletuvaid lehti vaadates tekib paratamatult mõte kaduvusest ja surmast. Alles hiljaaegu oli looduses veel palju jõudu, nüüd näeme juba närbumist ja närtsimist. Nii on paratamatult lood ka inimesega. Elu ja surma teema puudutab iga inimest siin maailmas. Peame nägema ka seda, kuidas meie lähedased inimesed muutuvad nõrgemaks ja haigemaks ning oluliste ligimeste matuserongis käimine on ütlemata valus kogemus. Nendel keerulistel hetkedel mõtleme, mis on pärast kõige ...

Mure on inimese tunne, mis võib tema elu küllaltki olulisel määral häirida. Muretsedes mõtleme sageli kõige halvematele ees ootavatele stsenaariumidele ja kardame nende täitumist. Tegu on tundega, millest pole kasu, mis laastab inimest ja rikub tema tuju. Murest tasuks seetõttu vabaneda. Vabanemine pole aga sugugi lihtne, sest muretseja õigustab sageli oma tegevust sellega, et tulevikku peab ikka vaatama ja ka halbadele stsenaariumidele peab mõtlema. Selles lauses on ...

Meie ühiskond on varasema ajaga võrreldes palju muutunud. Poest väljudes hoiab tavaliselt ees sammuv inimene ust lahti ja tema järel tulev tänab teda selle eest. See on ilus komme aidata ligimest ja olla talle tänulik. Selline väline ja formaalne tänamine ei tähenda küll palju, kuid muudab üldise õhkkonna meie ümber heaks ja sõbralikuks. Kui formaalne tänulikkus kasvab, siis kuidas on siira, südamest tuleva tänulikkusega? Olen vaadanud kirikus eestpalvesoove, mida inimesed ...