Kätte on jõudmas Laetare- (ld ’rõõmustage’) pühapäev, mis tähistab paastuaja keskpaika. Seda päeva kutsutakse ka leivapühapäevaks, sest etteantud pühakirjatekstid kõnelevad inimese vajadusest vaimuliku toidu järele. Jeesus ütleb: „Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks“ (Jh 6:27). Ajal, mil inimesed hirmus koroonaviiruse ees endale koju toidu- ja esmatarbekaupu varuvad, on hea seda manitsust tähele panna ning hoolitseda selle eest, ...
Paastuaja 3. pühapäev kannab ladinakeelset nimetust Oculi (silmad): „Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja“ (Ps 25:15). Pilgu õiges suunas hoidmisest kõneleb ka nädala juhtsalm, kus Jeesus ütleb: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile“ (Lk 9:62). Me oleme loodud Jumala näo järgi ja meie meeledki on üks osa tema loomingust. Kõik, millele suuname oma meeled ja millele oleme avatud, mõjutab ja ...
Ees ootab paastuaja teine pühapäev, mille ladinakeelne nimetus Reminiscere („tuleta meelde“) on pärit 25. psalmist: „Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!“ Need on palvesõnad. Alandudes palvele usume ja loodame, et Jumal kuuleb meid, et ta ei ole meid unustanud ja tunneb meile kaasa. Me palume, et ta tuleks meie hädade ja haiguste, usu ja kahtluste, lootuse ja lootusetuse keskele ning juhiks meie elu. Palveid on ...
Tuhkapäeval algab paastuaeg, mis vältab ülestõusmispühadeni. See aeg kutsub meid keskenduma ja süvenema Kristuse kannatusse ja lunastustöösse, heitma pilku oma hinge ja teravdama kristliku usu fookust. Kristuse kannatuslooga on seotud Euroopa kultuuri kauneimad varad muusikas, kujutavas kunstis ja kirjanduses. Nendest osasaamine on oluline, et tunnetada oma kristlikke juuri ja ühtsust maailma kristlaskonnaga praegusel traditsioonide unustamise ja vaimsetesse otsingutesse ...
Viimane pühapäev enne suurt paastu viib meie mõtted pöördepunktile Jeesuse elus. Ta oli alustamas oma kannatusterohket teekonda Jeruusalemma, teades, mis teda ees ootab. Kogu tema varasem elu oli olnud ettevalmistus selleks. Vaadates aga tuleviku sügavikku, haarasid Jeesustki ehmatus ja hirm, tema missioon oli jõudnud punkti, kust ei olnud enam tagasiteed. Vaid ühe otsustava sammu astumine tõotas vallandada ahelreaktsiooni, traagiliste sündmuste jada, mille lõpus oli ...
Jumala sõna on nagu elusorganism, sel on omadus kasvada ja areneda. Inimese süda on pinnas, millesse Jumal külvab oma sõna seemne. Tema soov on, et me ei teeks südant kõvaks, vaid avaksime oma sügavama olemuse tema tahtele. Süda on isiksuse raskuskese ja selle olukorrast sõltub, millised on meie mõtted ja tunded, soovid ja kavatsused. Siiraki raamatus on öeldud, et „kõva süda koormatakse valudega ja patune lisab patule patu“ (3:27). Eesti kirjandusest leiame Vargamäe ...
Erakordselt sooja talve tõttu oleme mõtetega ehk sagedamini kevades kui tavaliselt. Kirikuaasta pöörab oma pilgu kevade suunas aga olenemata lumest ja ilmast igal aastal kindlal ajal. See ei ole küll kindel kuupäev, vaid tähiseks on pühapäev, millest jääb seitsekümmend päeva ülestõusmispühadeni. Algamas on paastuaja eelne aeg, kuhu jääb kolm pühapäeva ja esimene neist on pühendatud Jumala armule. Jumala armu jaoks puuduvad inimlikud mõõdupuud, tema aarded ei ole aga nagu ...
Küünlapäev viib meid aega, mil Jeesus oli neljakümnepäevane. Moosese seaduse järgi kuulusid esmasündinud poeglapsed Jumalale ja nende eest tuli tuua ohver. Templisse ohvriandi tegema tulnud püha perekonna juurde astus vana mees, võttis Jeesus-lapse oma kätele ja tänas Jumalat. Luuka evangeeliumist tunneme seda palvet Siimeoni kiituslauluna. Siimeon tuli templisse Jumala Vaimu juhatusel. Jeesus-last kätel hoides ei näinud ta temas ainult väikest abitut last, vaid eelkõige ...
Jeesus puutus oma kuulutustöös kokku väga erineva taustaga inimestega. Tema enda sõnul ei olnud teda „läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde“ (Mt 15:24), aga tema kuulajate hulgas oli juba varakult ka teiste rahvaste esindajaid. Need, kes teda vastu võtsid ja temasse uskusid, said vaatamata oma ühiskondlikule, sotsiaalsele või rahvuslikule päritolule kogeda Jumala armu ja andeksandvat väge. Jeesuse maine tegevus oli küll ajaliselt ja ruumiliselt ...
Jeesus alustas oma avalikku tegevust jumaliku meelevallaga, kohates nii imestust, imetlust kui raevu. Küsiti ja kaheldi, kes ta selline õigupoolest on. Jeesuse esimesed imeteod ja kõned on nagu visiitkaardiks tema mõistmise juurde: tõotatud Messias on tulnud tooma armu ja tõtt ning päästma oma rahvast pattudest. Eeloleva pühapäeva kirjakohad mõtestavad Jeesuse missiooni läbi janu teema. Janu tundis Iisrael kõrbeteekonnal, janu tundis Jeesus oma maise elu päevil ja janu ...
Jõulud ja Jeesuse lapsepõlvelood on jäänud seljataha. Saabuval pühapäeval mõtleme juba täiskasvanud Jeesusele, kes seisis oma avaliku tegevuse alguses. Jeesus läks Ristija Johannese juurde meeleparandusristimisele, järgides oma kutsumust: jumalikku olemust ja alandlikku loomust. Johannes kinnitas Jeesuse ristimise järel: „Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat“ (Jh 1:32). Nii nagu karjased olid sõime järgi ära tundnud oma Päästja, tundis Johannes Vaimu ...
Vana Testamendi laulik ilutseb: „Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel“ (Ps 111:2). Kristlike jõulupühade keskmes on kuulutus sellest, et Jumal, taeva ja maa Looja, tuleb inimesena maailma, sünnib maisesse perekonda. Jeesuse kohta öeldi: „Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks? Ja eks ta õed ole kõik meie juures?“ (Mt 13:55–56). Teisal aga põrutati talle: „Me ei ...
Apostel Paulus kirjutas Filippi kogudusele: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal!“ (Fl 4:4–5). Rõõmul on enamasti mingi põhjus. Pauluse väline olukord oli tol ajal üsna rõõmutu. Ta viibis oma misjonitöö tõttu vanglas ja arvestas isegi märtrisurmaga. Apostel kinnitas kaasusklikele: „Teile ei ole ju kingitud ainult armu uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada tema pärast ning võidelda sedasama võitlust, mida te minust olete näinud ja nüüd ...
Prohvet Jesaja kaudu öeldakse: „Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb!“ (Js 40:3,10) Nende pühakirja ridade esmane sõnum on, et Jumal tuleb. Kogu loodu on olemuslikult seotud oma Loojaga. Seetõttu pole võimalik Jumalast igavesti mööda vaadata. Ta tuleb ja küsib inimese käest: „Kus sa oled?“ – nii nagu kord Aadama käest, kes peitis end kartlikult rohuaia puude keskele ...
Käesoleva maailma lõpuaegadest rääkides ütles Jeesus jüngritele: „Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!“ (Lk 21:28). Üles tõstetud pilk tähistab kristlikku lootust. Seal, kus paljud jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, innustatakse Jumala rahvast vaatama kõrgemale ja kaugemale. Koos Vana Testamendi laulikuga tohime öelda: „Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi? ...