Slava Ukraine
Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Rõõmusõnumi raskem külg

Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et me koguni kahtlesime oma ellujäämises. Jah, meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab. Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi − tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi, kui ka teie eestpalvetega meile appi tulete, nii et paljud tänaksid ...

Õige elab usust

Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: „Aga õige jääb usust elama.“                               Rm 1:16–17 Ilmumisaja 3. pühapäeva lühikeses, vaid kahesalmilises jutlusetekstis on nähtud omamoodi kokkuvõtet kogu Pauluse Rooma kirjast, mis ...

Uus elu, vana manitsus

Rm 12:6–16  Tänane kirjakoht on nii uskumatult aktuaalne, et seda ei olegi vaja kommenteerida – sõnum on lihtne ja kõigile arusaadav. Lisaks selgusele on kiri ka inspireeriv ning aitab näha olukordi meie tänases elus teises valguses. Ennekõike on tegemist aga manitsusega – ajatu meeldetuletusega sellest, mis tegelikult on tähtis ning mida me kiriku- ja koguduseliikmetena tegema peame. Enne, kui tänase kirjakoha juurde jõuan, toon siin ära ka kaks sellele eelnevat ...

Kristlaseks olemine tähendab kuuluda perekonda

Tt 3:4–7 Kirikuaasta on oma kulgemise rütmis jõudnud ilmumisaega – Kristuse ilmsikssaamise, tema olemuse, isiku ja missiooniga seonduvasse süüvimise aega. Sel pühapäeval on meie ees lugu Jeesuse ristimisest Teevalmistaja Johannese poolt ning püha Paulus kirjutab uuestisünni pesemisest, mille kaudu Kristuse ristiarm meie osaks antakse.  Johannese ristimine oli muidugi erinev kristlikust ristimisest, nagu Johannes isegi tunnistas, et on üksnes teevalmistaja, mitte ...

Eks teie tea, et olete Jumala tempel!

Lk 2:41–52 Aastavahetus on nagu mäkke ronimisel tippu jõudmine. Hetkeks peatud, puhkad, tõmbad hinge, vaatad tagasi tuldud teele, näed kaugemale, avaramalt ja taas laskud alla mäejalamile, tavapärasesse elu- ja töörütmi. Märkmikus vahetub vaid aastaarv.  Aja kohta kasutame mõisteid „enne või pärast Kristust“, mis annab tunnistust, et Kristuses on uus loodu ja ajastu. Kuidas ka inimesed kosmilist aja kulgu ei liigendaks, tiksub aeg oma rütmis edasi ja päevad, kuud ...

Miljonid ei tüdi iidvanast loost, millest küllalt ei saa

Ta läkitas lunastuse oma rahvale (Ps 111:9). Peagi on jälle jõulud! Kõlavad iidvanad laulud ja lood Petlemma rändavast Maarjast ja Joosepist ning nende ees suletud ustest, karjastest, kes valvasid öösel karja, inglist, kes oma tulekuga need kõike näinud mehed suutis ära hirmutada, rõõmusõnumist, mis pani karjased kiiresti liikuma, ja lapsest, kelle juurde nad ruttasid – lapsest, kes on muutnud seda maailma enam kui keegi teine. Kui keegi suudaks kokku lugeda need sajad ...

Jumala rahu on ülem kõigest ajalikust

Fl 4:4-7 Avades sissejuhatuseks apostel Pauluselt filiplastele saadetud kirja tagamaid, tuleb märkida, et kiri on saadetud esimesele kristlaste kogudusele Euroopa aladel. See asjaolu lisab kirjutisele kindlasti unikaalsust. Tänapäeva Kreeka põhjaosas asunud Filipi linn oli Pauluse ajal Rooma impeeriumi koloonia, kus paiknes Rooma leegioni garnison. Tänapäeval asub endise linna varemete lähistel Filippoi küla. Linna ehitas üles Rooma imperaator Augustus Octavianus ning ...

Igatsedes tingimusteta armastust

1Kr 4:1–5 Kolmanda advendipühapäeva keskne sõnum kuulutab meile Jumala saabumisest oma rahva juurde Jeesuses Kristuses. Advendiaeg tähendab Jeesuse saabumise ootust. Kõige olulisemaks advendiks ehk tulemise ootuseks on see, et Jeesus tuleb oma sõnas, ristimises ja armulauas meie ellu.  Me tohime Jumalat tänada, et ta on meid oma Vaimu läbi kutsunud ja oleme tohtinud oma leeripühal anda tunnistust sellest, kuidas Jeesus Kristus on tulnud meie ellu, kinkides meile ...

Ei hõbeda või kullaga …

Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises. Nii nagu kuulekad lapsed ärge ka teie kohanege oma kunagise teadmatuseaja himudega, vaid saage pühaks kogu oma käitumisega, nii nagu on püha see, kes teid on kutsunud; sest kirjutatud on: „Olge pühad, sest mina olen püha!“ Kui te hüüate Isaks teda, kes mõistab erapooletult kohut igaühe tegude järgi, siis elage kartuses oma majalisepõlv, teades, et ...

Tule, Issand!

Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!  Rm ...

Kuningas Kristuse abil igavesse ellu

Mt 25:31–46 Kes on pidanud oma elus kohtu ees seisma, teab, milline värin on sel hetkel südames. Isegi siis, kui kõik on tehtud õigesti ja seaduse kohaselt, vaevab ikka südant küsimus, ega ma ometi pole millegi vastu eksinud. Hirm vaevab süütut kohtu ees seisjat nii kaua, kui tuleb kohtuotsus, mis annab talle õiguse. Kuid kohus võib ka eksida. Vea võimalus on maises kohtus alati olemas.  Kirikuaasta viimane pühapäev maalib meie silme ette samuti pildi kohtust. ...

Nähtav maailm on osa täiuslikust loomingust

  Mt 24:36–44 Me ei tea, millal Issand tuleb, aga teame, et meil tuleb valvata. Jeesus võrdleb meie olukorda Noa ja tema kaasaegsete eluga. Esiteks tuleb tunnistada, et igavik on olemas. Meie elul on suurem tähendus kui vaid üürikeste aastate sisustamine siin ajalikus elus.                Igavikku ignoreerides aheldab inimene end maise ja kaduva külge. Ühes anekdoodis arutlesid kaks loodet ema kõhus, kas väljaspool kah elu ...

Valvake!

Inimesed soovivad teada, mida toob tulevik. Ka Jeesuse jüngrid soovisid teada, millal nende õpetaja maa peale tagasi tuleb ja millal leiavad aset viimased sündmused. Jeesus räägib oma vastuses märkidest, ta ei vasta otse. Ei ütle, millal konkreetselt kõik see sünnib.  Maailmalõpu kuulutajaid on jätkunud kõikideks aegadeks, erandiks ei ole ka meie rahvastikurände aegne põlvkond. Tajutavalt pöördeliste aegade lähenedes selliste ennustuste arv ilmselt kasvab. Jeesuse ...

Meie ülesanne on külvata

Kui nad siis Kapernauma tulid, astusid Peetruse juurde templimaksu kogujad ja ütlesid: „Kas teie Õpetaja templimaksu ei maksa?“ Peetrus vastas: „Küll ta maksab.“ Ja kui ta koju tuli, ennetas Jeesus teda ja küsis: „Mis sa arvad, Siimon, kelle käest võtavad kuningad maa peal tolli või pearaha? Kas oma poegadelt või võõrastelt?“ Aga kui Peetrus ütles: „Võõrastelt“, lausus Jeesus talle: „Siis on pojad vabad. Aga et me neid ei ärritaks, mine järvele, heida õng sisse ja võta ...

Meie jõud ja vägi peitub Jeesuses

Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud. Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab ...