(2Ms 32:7–14) Viimasel ajal on mul olnud rõõmus võimalus kirikupalvetes Jumala ette kanda mitme inimese tänu kuuldud palvete eest. Võib-olla ei olegi tänupalvete ajendid olnud kes teab kui suured ja imelised, ometi on tänupalve ise kõnekas sündmus. See näitab inimese suhtumist Jumalasse ja palvesse. Jumal, palve ja eestpalve kuuluvad loomulikuna inimese ellu. Rõõmustav on, et tänupalveid on soovinud noored ...
Ilm 15:2–4 «Mina olen A ja O,» ütleb Issand Jumal, «kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline» – nii algab ilmutusraamat, kus Jumalat kujutatakse ajaloo Issandana, kelle käes on kõik meelevald. Siin peitubki suurim erinevus inimese ja Jumala vahel. Kui meie, inimesed, elame vaid tänases päevas, siis Jumal on kogu maailma ajaloo Issand. Meie näeme maailma elust vaid tühist murdosa, Looja aga näeb ...
Ap 17:22–34 Elame paljude jumalatega maailmas. Meie ühiskonnas on jumalaks töö, karjäär, raha, maja, auto ja uusim mobiiltelefoni mudel. Lisaks kõigele materiaalsele on meie jumalaks veel reis välismaale, olulistele üritustele minemine ja seltskonnakroonika esiküljele sattumine. Nende jumalate kõrvalt tuleb aega leida veel perele, inimsuhetele. Sageli on kaasaegse inimese küsimus, millisele jumalale kui palju aega anda. ...
Hb 13:20–21Kas minu teod on Jumalale meelepärased? Kas suudan teha ikka kõike, mida Jumal minult ootab? Kas Jumal minust üldse hoolib? Need on küsimused, millega inimesed on sageli minu juurde tulnud. Nähtavasti on Piiblit analüüsides vahel igal lugejal tekkinud tunne, et Jumal ootab meilt nii palju.Tihti võime lugeda armastusest ja mõelda, et me ei suuda teist inimest armastada nii, nagu pühakiri õpetab. ...
Js 40:26–31 Vahel lehti lugedes ja inimestega vesteldes olen imestanud selle üle, kui palju on meie, eestlaste, hinges kibestumist ja pahameelt. Tihti tundub, et eestlane pole millegagi rahul. Olgu valitsus milline tahes, ikka on ta paha. Olgu president kes tahes, ikka pole rahvas rahul. Sageli pakuvad näilised tühiasjad, näiteks suveajale üleminek, põhjust pikaks diskussiooniks ja olgu suveaeg või mitte – valdav osa inimestest pole ikkagi ...
Käes on kevad. Esimesed lilled on oma õie mullapõuest välja pistnud. Loodus tärkab. Elu võib jätkuda hoolimata sellest, et paljudele taimedele ja muule elavale on talv tähendanud surma. Elu jätkumine on Jumala ime. Nii ei pea me Jumala loomingust rääkima ainult minevikus, sellele saame mõelda ja seda näha olevikus.Ülestõusmispühad, mida Jumala armust võime tähistada, ...
Hb 12:1-3Palmipuudepüha evangeelium maalib lugeja silme ette suurepärase pildi Jeesuse pidulikust sissesõidust Jeruusalemma. Ta istub eeslisälu seljas, Tema teele laotatakse riideid ning Tema tulekut jälgivad, palmioksad käes, paljud pühadeks linna tulnud inimesed. Maalilise pildiga kaasneb vana kuninglik tervitus: «Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!»Jeesuse kui maise kuninga ...
Tänane jutlusetekst räägib inimese osaks olevast üksindusest ja muutusest, mille Jeesus on endaga kaasa toonud. Sõna sisaldab aga ka palju sellist sümboolikat ja informatsiooni, millest kaasaja lugejal on päris raske, teinekord isegi võimatu aru saada.Jeesuse kannatustele ja ristisurmale vaadates on kirja taustaks 3. Moosese raamatu 16. peatüki sõnum iga-aastasest suurest lepituspäevast Iisraelis, mil ...
Eeloleva pühapäeva jutlusetekst algab väga traagiliste sõnadega: Ma jätsin su maha!Neid sõnu on raske kuulata isegi siis, kui neid ütlevad meile võõrad inimesed. Neid on väga raske ja valuline kuulata lähedastelt inimestelt ja tunduvad uskumatutena kuulata Jumalalt.Oleme harjunud mõtteviisiga, et Jumal on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest. On nii turvaline mõelda, et kui ma ...
1 Kn 19:1-8Paastuaeg kirikuaastas tõstab oma sõnumiga meie silme ette inimese elu tähtsad hetked. Üks selliseid on pilk endasse. Kes ma olen? Mis on väärt minu tegemised ja askeldused? See, et me seda pilku vältida püüame, on omamoodi loogiline. Kes see tahaks ennast ebakindlana tunda? Vahest soovitatakse lausa: söö kõht kõvasti täis, siis on vähem muresid. Küllap ka paastumine kui selline ...
Hb 11:8-11 Enamusele meist on omast käest teada, kui raske on loobuda tuttavast ja turvalisest keskkonnast. Meid seovad asjad ja inimesed ning mida kauem oleme nendega seotud, seda raskem on meil väljakujunenud harjumusi muuta. Ühe Saaremaa küla vana majaperenaine oli veel lõppenud sajandi seitsmekümnendate aastate keskpaigas kinnitanud, et ei soovi oma majapidamisse elektrivalgust, kuna näeb õlilambi valgel väga hästi ...
Lk 10:30-37 Tähendamissõna halastajast samaarlasest peetakse ligimesearmastuse ja kristliku teenimise keskseimaks näiteks. Kui seadusetundja tõusis püsti Jeesust küsitlema: «Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?» rääkis Jeesus loo halastajast samaarlasest. Jeesuse jutustus ei ole meile andnud mitte üksnes ühe maailmakirjanduse pärli, vaid on kujundanud meie arusaamist suhtumises ligimese ...
Js 58:1-9a Eeloleva pühapäevaga algavasse nädalasse jääb tuhkapäev, mis tähistab kirikukalendris Kristuse kannatamise ehk paastuaja algust. Vanas Iisraelis paastuti tavaliselt rahvale või isikule osaks saanud katsumuste pärast. Paastumine oli siis seotud mingil määral Jumala lepitamisega. Ei loobutud mitte üksnes toidust, vaid rebestati igapäevased riided, riietuti kotiriidesse ja puistati patukahetsuse ...
Ap 16:9-15Kui Paulus ja Siilas saavad Väike-Aasia sadamalinnas Troases nägemuse kaudu visiooni minna Makedooniasse, mida erinevalt Aasiast tuntakse Euroopa osana, ei võinud nad arvata, et kunagi hakatakse rääkima kristlikust Euroopast.Apostlite palveid ja ettevõtmisi läbistas alatasa mure evangeeliumi kuulutamise pärast. Kogu oma senised kogemused ja uued arusaamad rakendatakse sellesama, ühe eesmärgi ...
Rm 9:14-24 Mt 20:1-16a Kui inimesed tulevad kiriku käärkambrisse lähedase matuse korraldamisest rääkima, siis võib sageli kuulda, et lahkunu surm oli ootamatu. Osalt peab see paika, ometi olen alati jätnud matuselistelt küsimata olulise asja - kui paljud surmad tulevad siis oodatult? On mõneti üllatav, et Jumala õigusega võib lugu olla samuti nagu surmaga - Jumala õigus on ootamatu. Mitte ehk niivõrd ...