Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi? Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa. Ps 121:1–2 Oleme lõpetanud jälle ühe lehekülje oma eluraamatus. Meie ei saa sellel leheküljel enam midagi muuta, mis me oleme teinud, head või halba oma kodus, perekonnas või oma ühiskonnas. Lahkunud aasta on viinud selle eluraamatu lehekülje taevase peremehe, igavese Jumala juurde. Oleme alustanud uut ...

Lk 2:15–20 Noor ema Maarja võtab pärast sünnitust vastu esimesed külalised. Need on karjased linna lähedalt karjamaalt. Karjased on nagu vastne emagi samuti äsja midagi suurt läbi elanud. Neile teatasid Jumala inglid, et Petlemma linnas sünnib just praegu Jumala rahva päästja, Kristus. Maarja, nagu tema tulevane mees Joosepki, on Jumala rahvas. Nad on tuttavad selle muredega, nad tunnevad Jumala au, samas näevad Jumala ...

Lk 1,46–55 Need sõnad on luuletus, mille on loonud üks lihtne tüdruk. Võime küsida, kust õppis Maarja luuletama. Polnud ta ju nende hulgast, kellelt taolise kõrge kunsti valdamist oodati, ta polnud preester ega tark, ta polnud üldse meessoost. Vaadates Maarja inspiratsiooniallikaid, võime leida nende hulgast midagi, mis ka meid võiks aidata. Esiteks: millest ta laulab? Oma elust. Ta on jäänud rasedaks, kusjuures ...

Mt 11:2-6 (7-10) Evangeelium esitab küsimuse: kui Jumal on kõikvõimas, miks ei usu siis mitte kõik inimesed Jumalasse. Siin on ka üks kahtleja oma murega, see on Ristija Johannes. Seda julget kuulutajat on tabanud nõrkusehetk. Kas ta usub veel Jumalasse? Jah, usub, kuid asi on keerulisem. Usk nimelt toob endaga kaasa uskliku inimese teod. Ja otsustamine, mida ma nüüd teen, mille peale võin loota, võib panna pead murdma. Siin ...

Lk 21:25–33 Katastroofide ja nuhtluste kirjeldused pole paljudele inimestele meelt mööda. Nad arvavad, parem oleks, kui neid Piibli lehekülgi ei loetaks kirikus ette. Mõistame seda inimlikku tunnet. Samas on muutused osa ajaloost ning nõnda neid Piibel näebki. Muutused on tööriistaks Jumala käes. Seepärast on olemas ka kiriku kuulutus viimsetest aegadest. Mõnekümne aasta pärast küsitakse meilt, mida tegime ...

Mt 21, 1–9Jeesus teeb enne oma surma Jeruusalemma minnes ühe silmatorkava prohvetiteo. Ta palub oma jüngreil tuua talle lasipuu küljest eeslisälg.Keegi on ehk turule minnes looma ootama jätnud, kui nüüd jüngrid seda tooma lähevad, küsivad inimesed, kes see küll võõrast looma puutub. Jüngrid vastavad Jeesuse sõnaga: «Issandal on seda vaja.» Kas tunneb eesli omanik Jeesust kui Issandat ...

2Pe 3:3–13 Üks kirikuaasta saab kohe läbi, varsti astume uude. Surnutepüha teeb tavaliselt nukraks, sest mõtleme neile armsatele, kes läinud igavikku. Meenuvad nii need, kes hiljuti lahkunud, kui ka need, kes aastate eest. Aeg öeldakse ravivat kõik haavad ja küllap nii ongi, et kõige suurem kaotusvalu läheb ajapikku üle. See aga ei tähenda, et me peame kalli inimese unustama. Miks unustada inimene, kes oli nii ...

2 Korintose 5:1-10 On hilissügis. Loodus on kaotanud oma ilu ja sära. Puud on raagus ja linnulaul vaikinud. Otsekui surm oleks käinud ja oma jäise käega kõik kauni minema pühkinud. Ka kirikuaasta hakkab lõpule jõudma. Ning kord saabub lõpp meiegi maisele eksistentsile. Ometi ei pane surm kõigele elavale pitserit, vaid vastupidi - «elu neelab ära sureliku», nagu ütleb apostel Paulus. Inimesed ei ...

1Ts 5:1–11 Jumala aeg on igavene. Talle kuuluvad kõik ajastud – nii olnud, käesolev, kui tulevased. Iga asi, mis kord alguse saanud, peab ka millegagi lõppema. Sel päeval, kui Jumal ütles: «Saagu valgus!» sai maailm alguse. Oli maailma sünnipäev. Aga ühel päeval jõuab kätte nn Issanda päev, mil Jumal sekkub eriliselt maailma sündmustesse. Prohvetid on sellest päevast korduvalt rääkinud. ...

Ms 18:20–21, 22b–33Kolm meest, kelles Aabraham tundis ära Jumala saadikud, ilmusid talle Mamre tammikus. Ta palus neid enda juures peatuda ja teenis ning kostitas neid. Mõned piibliuurijad usuvad, et üks neist meestest oli Jeesus.Samas annab Issand Aabrahamile tõotuse, et tema naine Saara sünnitab aasta pärast talle poja, sest varem on ta tõotanud teha Aabrahami suureks rahvaks, kelle nimel õnnistavad endid kõik maailma ...

1Jh 2:12–17 Johannese kirja autor on lepitussõnumi kuulutaja, armastussõnumi kuulutaja. Ta kuulutab kõigile: lastele, noortele, vanadele – «Teile on patud andeks antud Jeesuse Kristuse nime pärast!» Johannes kirjutab pöördunutele, neile, kes tema sõnumit mõistavad. Veelgi enam on seda vaja teha neile, kes kaugel viibivad, Jumala haardeulatusest väljaspool olijatele. Kuidas teha seda olukorras, kus sõnad on sageli ...

1Kr 12: 12–14, 26–27 Kristlastena kuulume kirikusse. Kui sageli me sellele mõtleme, mis on kirik? Väljaspool kirikut olevad inimesed arvavad teadvat – see on hoone. Ja kirikus käivad usklikud. Tajume, et maailmal on ootused kiriku suhtes, et kirik peaks erinema, ta peaks andma midagi sellist, mida maailmas ei leidu. Otsijaid jääb vähemaks, kuigi on tõotus, et iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse. Ühed pelgavad, teised ...

Hb 13:15–16 Lõikustänupüha on üks vanematest pühadest kõikide rahvaste juures. Juutluses tuntakse uudseviljapüha, mida toimetati hapnemata leibade püha viimasel päeval. Esimene vihk odralõikusest toodi Jumalale. Peamine lõikuspüha, nädalatepüha, toimus viljalõikuse lõpus, kus preester lisaks loomohvrile ohverdas kaks pätsi uudset nisujahust valmistatud leiba. See oli suur ...

2Ms 34:8–9 Moosese, rahva juhi ülesandeks on viia rahvas Tõotatud Maale. Rahvas on sageli juhitamatu, ettearvamatu oma käitumises. Nii näeme, kuidas rahvas, olles kaotanud lootuse ega suuda enam oodata, teeb endale Aaroni juhatamisel meelepärase jumala, Kuldvasika, kelle ümber saab laulda ja ringmängu mängida. Hingevaenlane on meelitanud tegema uue, meelepärasema jumala. Toimub ju isegi jumalateenistus. Aaron ehitab koguni altari ...

Kiri heebrealastele 1:7,13j. Kui populaarne võiks olla praegu ideaal sarnaneda ingliga? Vaevalt küll kedagi paeluks idee saada nende putode sarnaseks, keda pildikestel hulgaliselt inglite pähe esitatakse. Pigem võiks huvi pakkuda Ilmutusraamatu sõjainglid, ent meie üldist haridustaset arvestades tulevad nad vähestele meelde. Küll on üksikuid grupikesi, kes oma vägevusest unistades tahaksid endid arvata pimeduseinglite hulka. ...