Kes iganes on pidanud valmistuma eksamiks või kirjutama kindlaks tähtajaks koolitööd, teab, mis tunne tekib viimasel õhtul enne seda. Sageli soovime, et aega oleks veel üks päev, sest viimased tunnid mööduvad lennates ja iga minut tundub olevat hindamatu väärtusega. Koos sooviga aega pikemaks venitada käib kahetsus varem kasutamata jäänud võimaluste pärast. Ajahäda on üks paljudest ...
Mk 16:1–8 Kristuse ülestõusmisega paneb Jumal meid kuulama ja vaatama ning teeb meid seeläbi elusaks. Ülestõusmise loo olulisim seik on tõsiasi, et sündmused ei arenenud sel hommikul rahulikult ja vaikselt. Võime öelda, et inimeste ega Jumala nutikas plaan polnud vaikselt teoks teha Kristuse ülestõusmine. See päev ei alanud järkjärgulise koiduvalguse võidukäiguga pimeduse üle. Jumal alustas ...
Jh 12:12–19 Juba mõnda aega on Ameerika linnades meelt avaldatud nii sõja kui rahu poolt. Päeval, mil algas sõda Iraagis, oli Valgele Majale Washingtonis täiesti võimatu ligi pääseda. Tänavad olid täis demonstrante ja neid valvavaid politseinikke. Vahel tekib erinevate arvamustega meeleavaldajate vahel tüli ja siis on vaja korravalvureid, kes neid üksteisest tõsisemate kahjude ärahoidmiseks lahutaksid. ...
Markuse 10:35–45 Paarkümmend aastat tagasi vändati film, mille peategelaseks oli Rooma paavst. Ta kurtis, et on jäänud oma karjast väga kaugele ega tea enam suurt midagi tavaliste inimeste elust. Koguduse preestrina oli tal olnud palju rohkem aega ja võimalusi inimeste igapäevaelust osa võtta. Paavstina ei suutnud ta seda enam teha ja selline olukord ei meeldinud talle. Imekombel läks aga paavsti soov olla rahvale lähemal ...
Jh 12:20-26 Antud evangeeliumi lõigus kirjeldatud sündmuse on evangelist asetanud kas palmipuudepüha õhtule või Suure Nädala esmaspäevale, kuid meie jaoks on oluline, et sündmustik toimub Jeruusalemmas Jeesuse elu ja tegutsemise viimasel perioodil. Mittejuutidega, s.t erinevate paganrahvastega on Jeesus tegutsedes puutunud kokku mitu korda. Praegu on jutt kreeklastest, kes evangelisti väljenduse kohaselt on nende inimeste seas, ...
Lk 9:57–62 Jeesus on teel Jeruusalemma poole; galilealastest jüngrid arvavad ikka, et Ta on teel võimu ja kõige sellega kaasneva poole. Sõnum Jeesusest levib ja tekitab kuulujutte. Nagu ikka sellistel puhkudel, tekib Jeesuse ümber inimesi, kes ei tea täpselt, mida nad tahavad, kellel ei ole Jeesuse olemusest ja ülesandest selget ettekujutust, kes on pigem vaimsed seiklejad. Murdelisel ajastul, mil nõukogude võim lagunes ja kokku ...
Mk 12:1–12 Jeesus oma jüngritega on nüüd juba Jeruusalemmas ja kuigi otsustavate hetkedeni on veel aega, hakkab Jeesus oma jüngreid ja ülempreestreid, kirjatundjaid ja rahva vanemaid tasahilju ette valmistama nendeks sündmusteks, mis omavad otsustavat tähendust nii maailma ajaloo kui ka õndsusloo jaoks. Jeesus räägib üha rohkem võrdumite ja tähendamissõnadega, kirjeldades mõnigi kord sündmusi, ...
Mt 4:1–11 Kirikuaastas alustame Kristuse kannatamisaja pühapäevi Jeesuse kiusamislooga, mis juhatab sisse Jeesuse avaliku tegevuse. Pole juhuslik, et Jeesust kiusatakse vahetult pärast tema ristimist Ristija Johannese poolt, mis tegelikult annabki õiguse avalikult tegutseda. Ja pole juhuslik, et Jeesus vajab avalikuks tegevuseks meelekindlust ja jõudu, mille ta saavutab kõrbes paastudes. Me tõlgendame sageli poolikult Jeesuse sõnu ...
Mk 8:31–38 Head sõbrad! Oleme paastuaja ehk Kristuse kannatamisaja künnisel, eelseisval kolmapäeval tähistame tuhkapäeva, s.o Kristuse kannatamisaja algust, mis kulmineerub Suurel Reedel, Jeesuse ristilöömise päeval. Mingil põhjusel kuulub eestlaste ürgolemusse just kannatamise ja seega ka Jeesuse kannatuse väärtustamine, küllap selletõttu me ei tunne mõõdutundetut pidutsemist ja karnevali (carne ...
Lk 8:4–8 Tänast tähendamissõna võib lugeda mitut moodi. Lugu räägib mehest, kes läks välja seemet külvama, aga aja jooksul selgus, et kolm neljandikku külvatud seemnest läks raisku. Seemne hävitasid kas möödakäijad või linnud või ei osutunud pinnas viljakaks või lämmatas juba kasvava taime umbrohi. Vaid ühe osa puhul osutusid tingimused soodsaks, vaid neljandik seemneist ...
Mt 20:1–16 Mis on inimese meelest õiglane? Juba päris väike laps näib vastust teadvat, ta on varmas häält tõstma kohe, kui sünnib midagi ebaõiglast. «Sinu tükk on suurem!» – «Aga sinu tükk on jälle parem, sest see on martsipaniroosiga!» «Miks mina pean temast rohkem koristama?» «See pole õiglane, et mina pean alati esimesena pesema minema!» Näib, et õiglustunne ...
Matteuse 17:1-9 See, mis sünnib täna, on otseselt või kaudselt seotud eilse ja üleeilsega ning omab otsest või kaudset mõju homsele päevale. Asjad ja sündmused on omavahel seotud _ nõnda ka Jeesuse elus.Kuigi meie tänane kirjakoht kõneleb konkreetsest sündmusest ühel mäel, tasub esmalt heita pilk ettepoole. Kõik sünoptilised evangeeliumid ehk siis Matteus, Markus ja Luukas on üksmeelsed ...
Malaki 3:1–4 Veebruari teist päeva on kirikukalendris meeles peetud kui Issanda templissetoomise päeva ja neitsi Maarja puhastamise püha. Vanast Roomast pärinev traditsioon seostab päeva küünlatulega, mis sümboliseerib kristluse valgust. Kirikutes õnnistati sel päeval kogu järgneva aasta kirikuküünlad. Ka meie rahvakalendris on see päev tuntud küünlapäevana, millele järgnes terve ...
Mt 8:5–13 Kapernauma väeülema teenri paranemise loos on tegemist tervendamisimega, kus tulemusest endast on olulisem protsess, tänu millele tulemus saavutatakse. Selles loos väärib allakriipsutamist kaks olulist momenti. Kõigepealt see, et Jeesuse poole pöördub abipalvega mitte juut, vaid pagan, rooma garnisoni alamastme ohvitser, sajamehelise komando ülem ehk centurio, kelle teener oli jäänud raskelt haigeks. ...
Jh 2:1–11 See küsimus on üllataval kombel huvitanud ka neid inimesi, kes paljudest teistest ja hoopis olulisematest Piibli õndsusloolistest sündmustest suurt midagi ei pea ega tahagi teada. Iga pastor on kindlasti kohanud mõnda napsimeest, kes on leidnud enda jaoks kaaluka argumendi: «Näe, Jeesuski tegi vee viinaks ja sina tuled ütlema, et ma ei tohi juua.» Samal ajal on alates Ristija Johannese karsketest ja askeetlikest ...