Mk 7:31–37 Kurdi ja kidakeelse tervenduslugu on mõjuv oma visuaalse teksti poolest. Tõepoolest, meile on vaja just toimingut ja tegu, et see, mida kuuleme, näeme ja öelda tahame, kinnistuks ja jääks meisse. Oleks imeline, kui tõesti kõik, mis kord kuuldud ja õpitud ning meis sügava äratundmise äratanud, jääks tallele me meelde. Tahaks, et kord avastatud mõtted ning aegu tagasi lausutud sõnad ei ...
Lk 18:9–14 Vaevalt, et tänapäeval keegi meist variser olla tahab või ongi. Variserlikult elada, mõtelda, palvetada on mõttetu, see ei vii kusagile. Tölnergi ei tasu olla. Tänapäeval peaksime olema tänapäeva inimesed: lihtsad, ausad, head. Vähemalt seda tahtma ja selle poole püüdma. Palvetadeski. Palvetada on kõigil vaja. Nii sellel, kes ei mäleta, mitu miljonit tal raha on, kui ka sellel, kes ...
Lk 19:41–48 Seda, et Jeesus nuttis Jeruusalemma linna pärast, teame loetud pühakirjakohast. Valas pisaraid. Ja selleks oli tal põhjust. Kust võiksime aga kuulda või teada saada, kui palju on Jeesus nutnud inimkonna pärast, meie pärast? Ja kui palju Ta veelgi nutab? Ning põhjust muretseda, pisaraid valada on palju kordi rohkem kui muretseda Jeruusalemma saatuse pärast. Inimestena oleme kõik patused. Meie patukoorem on ...
Mt 25:14–30 Kristuse ajal oli talent rahaühik. Sellest talendist Kristus kõnelebki, kuigi see talent pole Tema tähendamissõnas peamine. Peamine on hoopis midagi muud – see, mis talentidega toimub, ja see, kuidas keegi talentidega ümber käib. Tänapäeval tähendab talent midagi muud. Sõnaraamatust võime selgelt lugeda: talent on vaimuanne. Igaühes meis on oma talent. Mõnes viis korda suurem kui teises, nii nagu ...
Ef 5:8–14 See on ju kõigile hästi teada, et valguses käia on alati parem kui pimeduses. Parem ja kindlam. Päikesevalguses, kuu ja tähtede valguses, elektritulede säras, isegi gaasi- või petrooleumilambi valguses, tõrvikute kumas. Küünalde valgus on pidulik ja püha. Valgus on elu. Elu on valgus. Kuid mitte seda valgust ei mõelnud apostel Paulus oma kirjas efeslastele. Siin on kõne all valgus Kristusest. ...
Jh 6:1–15 Meie tänavune aasta on astumas augustikuusse. Väljade kohal voogab küpse vilja lõhn. Päevast päeva pöörlevad põldudel lõikusmasinad. Terade tee viib viljahoidlatesse ja veskitesse. Ning kauplustesse ja kodudesse jõuab uudseleib – pruun, pehme, lõhnav ja maitsev. Põlised põlluharijad, Mulgimaa muhedad mehed, kutsuvad leiba kodude kuningaks, toitude tsaariks. Tõesti, selle ...
Luuka 14:15–24 Armastus käib kõhu kaudu. Jumal armastab inimesi. Selles loos on ta majaisand, kes kutsub pidusöögile. Kõiki. Esmalt rikkaid. Need ei tule. Seejärel linna vaeseid. Nemad tulevad. Kõige lõpuks kutsutakse inimesi maalt, kes on kaugel majaisandast ja tema majast. Pole midagi ilusamat kui sõprade ja tuttavatega koos süüa, olla külla kutsutud. Mõned külalised meie loos näevad seda teisiti. ...
Lk 16:19–31 Tänane jutlusetekst räägib sellest, kuidas paiseid täis mees rikka mehe värava ees lamas ja abi ning almuseid lootis. Kuid too ei pannud teda tähele. Seda stseeni on sageli kujutatud keskaegsetel maalidel. Rikka palee, suur ja ilusa aiaga, selle ees lamab väike kogu, keda lakuvad koerad. Majaisand vaatab aknast välja ja pöörab pea ära. Teenrid sulgevad ukse. Lõpuks surevad mõlemad – elu on kord ...
Jh 3:1–8 Mõni inimene on väga reserveeritud kõige selle suhtes, mida oma silmaga näha ei saa ning mida nende arvates tõestada ei saa. Nad on tihtipeale eetiliselt laitmatu käitumisega ja püüavad kõike õigesti teha, käivad koguni kirikus, sest peavad seda õigeks. Kuid Jumal, keda ei saa tõestada, jääb neile kättesaamatuks mõistatuseks. Ka jutlusetekstis tuleb Jeesuse juurde mees, kes otsib ...
Jh 14:23–27 Ja läinud Ta ongi... Kauaaegne kaaslane, kellega sai rõõme ja muresid jagatud, ühiselt töötatud ja lõbutsetud, pidi ära kolima. Maha jääb tühi tuba, tühi tunne. Nõutus. Mis saab edasi? Seda juhtub ju elus ikka ja jälle. Kui Jeesus jüngritega hüvasti jätab ja oma äraminekust kuulutab, valdab jüngreid samalaadne tunne. Aastatepikkusele koosolemisele ennustatakse ...
Johannese 15:26–16:4 Kirikuaastas on põnev aeg: iga pühapäev pakub midagi uut. Järgmine pühapäev exaudi jääb taevaminemispüha ja nelipüha vahele. Jeesus läks üles, taevasse, jättes oma kuulajaskonna Talle nõutult järele vaatama. Nelipüha Lohutav Vaim aga ei ole veel tulnud. Just sellest räägib tänane jutlusetekst: Kristus kuulutab oma lahkumisest ja sellest, et tulemas on Jumala ...
Jh 16:23b–28 Pühapäeva perikoop esitab meile üleskutse palveks, lisades õhutusele omapoolse kinnituse ja julgustuse. Palve ja palvetamine on teemad, millega oleme kristlastena lähedalt seotud ja kokku puutunud. Palvetamist on meile õpetatud ja sellega oleme enamasti kõik vaeva näinud. Oleme palvetamise üle juurelnud ning selles edasimineku teid ja võimalusi otsinud. Kuid miks me üldse palvetame ja palves Jumala poole ...
Mt 11:25–30 Ilmselt igal jumalariigi töötegijal on ette tulnud perioode, mil ta seisatab, heidab pilgu tagasi ning vaeb oma vaevanägemiste kordaminekuid ja ebaõnnestumisi. On hea, kui saame näha oma tööde ja ettevõtmiste positiivseid tulemusi, mille üldmuljet ei muuda ka üksikud luhtumised ja pettumused. Mida teha aga siis, kui kõigile püüdlustele ja pingutustele vaatamata puuduvad igatsetud ja oodatud viljad? ...
Jh 15:1–8 Mõisteid «viinapuu» ja «aednik» võime kohata juba Vanas Testamendis. Seal iseloomustatakse nende sõnadega Iisraeli ja Jumala vahekorda. Jumal on istutanud viinapuu või viinamäe ning selle eest hoolt kandnud. Kuid nimetatud viinamägi – Iisrael – ei olnud just kuigi sageli Jumalale meelepärast vilja kandnud. Sellest kõnelevad prohvetid mitmel korral. Loetud kirjakohas räägib Jeesus aga enesest kui ...
Jh 10:11–16 Piibli lehekülgedel, nii Uues kui ka Vanas Testamendis on päris palju juttu karjastest. Veel paar põlvkonda tagasi oli karjaseamet meilgi üldlevinud. Mida aga aeg edasi, seda vähemaks jääb neid, kes selle ametiga kokku puutunud. Karju on jäänud vähemaks ning olemasolevatki valvavad elektrikarjused. Karjase roll ja ülesanded idamaades ja meil on olnud ja on üsna erinevad. Meil pidi karjane valvama, et ...