Seepärast ka Jeesus, et enese vere läbi pühitseda rahvast, on kannatanud väljaspool väravat. Mingem siis tema juurde väljapoole leeri, kandes tema teotust. Sest meil pole siin jäädavat linna, vaid me taotleme tulevast. Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja. Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel! Hb 13:12–16  Sel pühapäeval tähistame üht armastatud pidupäeva ...

Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. „Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust“; ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt; ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks. Teie olite ju „nagu lambad ekslemas“, kuid nüüd te olete pöördunud ...

Jah, igaüks, kes on sündinud Jumalast, võidab ära maailma. Ja see ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala Poeg! Tema on see, kes tuli vee ja verega – Jeesus Kristus. Ta ei tulnud üksnes veega, vaid vee ja verega, ja Vaim on selle tunnistajaks, sest Vaim on tõde. Jah, tunnistajaid on kolm: Vaim, vesi ja veri, ja need kolm on üks. Kui me võtame vastu inimeste tunnistuse, siis Jumala tunnistus on ...

1Kr 15:1–11 Ülestõusmispüha on suur rõõmupüha. Koguneme pühakotta, et koos kõigi kristlastega üle terve maailma hüüda: Kristus on üles tõusnud! Need neli sõna kannavad endas ülivägevat sõnumit. Jeesus Naatsaretist on surma ära võitnud! Prohvetikuulutused on täide läinud. Jeesus ilmutas, et tema ongi Jumal, ta on elu, ta on kõik, mida vajame. See on evangeelium, mille kaudu on meil pääs pühasse linna, taevasesse Jeruusalemma. See imeline sõnum annab tõelist lootust ka ...

Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel ...

Nii nagu Iisraeli rahvale oli vabanemise teekonna alguseks Punasest merest läbiminek, algab kristlase tee ristimisest. Jumal toitis ja jootis oma rahvast kogu neljakümneaastase kõrberännaku vältel, nii soovib ta toita ja hoida ristimises ka kogudusse liidetud kristlasi. See kinnitab, et Jumal annab meile igapäevase leiva ja me saame sellesse uskudes tema hoolitsust kogeda.  Meil on ajaloolisi ja isiklikke usukogemusi. Nende hulka kuulub seegi, et vaatamata Jumala ...

Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat. Hb 9:14b Kuidas kirjeldada tööd, mida Jumal praegu meie inimeste südames teeb? Küllap on paljud viimasel ajal kogenud palvet, mis sügavalt sisimast jõuliselt esile tõuseb. Mõeldes oma lähedaste ja ühiskonna kõige kaitsetumate tulevikule, süütutele sõjaohvritele, kurjusele ja kannatusele, tulevad palved nagu iseenesest ...

Vennad, ma ei taha, et teil jääks teadmata, et kõik meie esiisad olid pilve all ja kõik läksid läbi mere ja kõik ristiti Moosesesse pilves ja meres, ja kõik sõid sama vaimulikku rooga ja kõik jõid sama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis saatis neid; see kalju oli aga Kristus. Kuid enamik neist ei olnud Jumalale meelepärased ning nad löödi maha kõrbes. Need lood on saanud meile näiteiks, et meie ei himustaks kurja, nii nagu nemad himustasid.  1Kr ...

Võtke nüüd Jumal eeskujuks nagu armastatud lapsed, ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale. Aga hoorusest ja kogu rüvedusest ja ahnusest ärgu olgu teie seas juttugi, nõnda nagu on kohane pühadele. Samuti riivatus ja rumalad sõnad ja sündsusetu lõõpimine ei sobi teile, vaid selle asemel olgu tänu. Seda teadke kindlasti, et ühelgi hoorajal ega kõlvatul ega ahnitsejal – tähendab ...

1Ts 4:1–8 Esimene kiri tessalooniklastele on tõenäoliselt Pauluse kõige vanem kiri, mille me pühakirjast leiame. Jeesuse ristisurmast ja ülestõusmisest oli selle kirjutamise ajaks möödunud poolteist kümnendit. Selle ajaga ei saa inimlapski täiskasvanuks, rääkimata kirikust, sest isegi Uue Testamendi tekste ju alles hakati kirjutama. Tessaloonika kogudus oli veelgi noorem, oma tee päris alguses. Apostel kirjutab noorele kogudusele väga sõbralikult, ja kui manitseb, siis ...

Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!                          ...

Lk 18:31-43 Koroonaaja esimesel kevadel sulgus kogu maailm. Mäletan, kuidas ühel hommikul tõustes mõtlesin: tahan tagasi senist elu! Aga kõik oli muutunud ning toonase paastuaja alguses süvenes üldine hirm teadmatuse ees ja masendus suletud kirikute pärast. Siis aga helistas mulle ühel päikeselisel hommikul koguduse vanim liige. Ta tänas ja kiitis Jumalat imelise elu eest, soovis ilusat kevadet ja õnnistas mu tööd. Viiruse tõttu kardinaalselt muutunud rutiinile ei ...

Paulus nägi öösel nägemuse: üks makedoonia mees seisis ja palus teda: „Tule meie juurde Makedooniasse ja aita meid!“ Kui ta oli seda nägemust näinud, püüdsime kohe minna Makedooniasse, olles veendunud, et Issand on meid kutsunud neile evangeeliumi kuulutama. Siis me purjetasime Troasest välja ja tulime otseteed Samotraakesse, järgmisel päeval aga Neapolisse ja sealt Filippisse, mis on tähtsaim linn tolles Makedoonia osas, Rooma koloonia. Selles linnas me viibisime mõned ...

1Kr 9:24–27 Ma usun et enamik lugejatest on vähemalt kooliajal võidu jooksnud ja ilmselt teavad kõik, et hea tulemuse saavutamiseks tuleb pingutada ning eeskätt iseennast võita. Mõni on andekam, mõni vähem andekas, aga kõige rohkem sõltub hea tulemus ikkagi treeningust ja võitlusest iseendaga ning selle tulemustest. Nii nagu apostel ütleb: „Ent iga võistleja on kasin kõiges …“ Tänapäeval, kus väga paljud arvavad, et nad on suutelised kõigeks, tuleb seda igal juhul ...

Kl 3:12–17 Aga üle kõige selle olgu armastus – see on täiuslik side! Armastus on otsekui ruumi tegemine oma südames nii ligimesele kui ka iseendale. Armastuse sideme teadvustamine ja hoidmine aitab teha ruumi mitte ainult sellele heale, mida näeme enda ja teiste juures, vaid ka sellele, mis meile teiste ja enda juures ei meeldi. Armastuse side teeb ruumi ka eksimustele, vigasusele, ebatäiuslikkusele. See teeb võimalikuks andestamise, nõnda nagu Issand meile andeks on ...