Unenäod, tuli ja vasar
Nüüd, kui suurte pühade aeg on möödas ning
kirikuid ehivad sügiseni rohelised tekstiilid, kutsub Jeremija meid jätkuvalt
ergas olema. Et me ei laseks kõigel omasoodu minna, vaid otsiksime väsimatult
Jumala tahet oma elus. Nii nagu loodus on uppunud rohelusse, võime meie uppuda
hetkelisse heaolutundesse, lastes vohada mugavuse umbrohul.
Nõnda ütleb vägede Issand: Ärge kuulake
nende prohvetite ...
Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses; nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses, meid ette määrates lapseõiguse osalisteks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde oma tahtmise heameelt mööda, tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles ...
Inimese elus on tihti mitmesuguseid aegu.
Kui ta on noor ja elujõus arenev, siis ta mõtleb oma tulevikule. Ta püüab seada
endale plaane ja unistusi ja neid võimalikult kiiresti realiseerida. Eks siingi
sõltu palju võimetest ja mõnigi kord õnnest, kas see täitub, nagu soovitud, või
mitte. Aga kui tal nii ei lähegi, leiab ta ikka jõudu üles tõusta ja edasi
minna. Ja ikka ...
See jutlus on vanemaile ja karjastele. See
jutlus on sullegi, kui sa ka pole kirikuõpetaja. Sinulgi on side
karjaseametiga. Võib-olla täidad koguduses mingit ülesannet, oled valitud
nõukokku. Võib-olla kujuned kristlasena ja ükskord hakatakse ka sinu peale
lootma. «Karjapoiss on kuningas,» on laulnud Jakob Hurt. Ja temast,
karjapoisist Võrumaalt, sai tuntud kirikuõpetaja, eesti rahva vaimne ...
See on üks veidramaid tekste – kiusu ja kadeduse pärast Kristuse kuulutamist on raske püha Pauluse kombel heaks kiita. See oleks, otsekui keegi väidaks: küll on armas, et Andrus Kivirähk võtab Eesti Päevalehe arvamusküljel uljalt sõna Jumala nimel. Ta ei lase eestlastel kui «maailma sekulariseerunuimal rahval» – nii tituleerivad meid religioonisotsioloogid teatava uhkusega – Jumalat ...