Kirikukalendris oleme jõudnud juba teise paastuaja pühapäevani, ülestõusmispühad pole enam väga kaugel. Jõululaps Jeesus on ammu sirgunud meheks ning astub vastu Suurele Reedele. Jõuluaja paljudele mõistetav ja kergesti vastuvõetav idüll katkeb ning Jeesuse kuju satub täiesti uude valgusesse. Võiks öelda, et paastu- või kannatamisaja Jeesus muutub inimestele mõistatuslikuks ...

Paast ja kannatus avavad südamesilmad nägema vaimuilma kogu reaalsuses, tundma head ja kurja sel määral, kui meiesuguste jaoks on antud. Kohe esimesel paastuaja pühapäeval peame altari lektsiooniks oleva loomisloo kaudu tunda saama mao kui saatana kavalat kurjust. Heebrealastele kirjutatud kirjas näidatakse meile aga Jumala Poega kui tõelist ülempreestrit, kes oskab mõista meie kannatust ja valu ning on meiesugustele ...

Takistavad inimesedTänase loo meeldejäävaim osa on esialgsel lugemisel see, kuidas möödakäijad püüavad Issandat appihüüdvat inimest vaigistada. Alati on neid, kelle arvates ühe inimhinge kohtumine Jumalaga on normist kõrvalekaldumine. Usupalve ja seisatumine väliselt lootusetu ja mõttetu olevuse kõrval võidakse aga registreerida jumalateenistusliku korra rikkumisena. Aga võttes ...

Pühapäeva evangeelium (Lk 8:4–8), tähendamissõna külvajast, on jutluse kirjakohaga sügavas seoses ja seda mitte ainult teoloogiliselt. Jumala käest tuleb seeme, mida külvatakse ning üksnes Jumal annab ka tingimused seemne idanemiseks. Et külvitöö saaks toimuda, peab kas juhuslikult või ettekavatsetult olema täidetud eeldus, et põllumaa ja külvaja õigel ajal kokku saavad. See ...

Kõik algab sellest, et Jeesus näeb. Asjata ei nimetata tarka selgeltnägijaks ning oluliste sündmuste ettetundmist nägemuseks. Ülbe ja pilkaja on igaüks, kes nimetab end jumalaotsijaks, ning õnnelik, kes korraga tunneb, kuidas Jumal on mind kogu aeg näinud ning kutsunud, on minu pärast nutnud. Ja sealt edasi minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: «Järgne ...

Rahvahulk vastas siis talle: «Meie oleme Seadusest kuulnud, et Messias jääb igavesti. Kuidas sina siis ütled, et Inimese Poega peab ülendatama? Kes see Inimese Poeg on»? Jeesus ütles neile: «Valgus on veel pisut aega teie seas. Käige, kuni teil valgus on, et teid ei tabaks pimedus. Kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ta läheb. Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.» Seda ...

See, et Jeesus oli Juudamaal palju järgijaid leidnud, oli Tema vastased tegutsema pannud. Kuna nad «otsisid võimalust Teda tappa» (Jh 7:1), Jeesuse aeg, kairos, ei olnud aga veel kätte jõudnud, läks Jeesus tagasi Galileasse. Ta valis selleks lühema tee, mis viis läbi Samaaria. Samaarlaste Jumal oli küll Jahve nagu õigeusklikel juutidelgi, kuid võõrastele jumalatele ohverdamise läbi olid nad end ...

Põhjuseid, miks paastutakse, on mitu ning sugugi alati ei tarvitse need lähtuda religioosseist ajendeist. Eriti tänapäeval näib pigem olevat vastupidi: kõikvõimalikud paastulaagrid lubavad oma reklaamides potentsiaalsetele klientidele eeskätt «organismi puhastumist». Sageli paastutakse ka saledama joone nimel, selleks et vastata ühiskondlikult tunnustatud iluideaalile. Ehk siis: paastutakse enda füüsise ...

Matthias Grünewald kujutab Isenheimi altaril Ristija Johannest pika nimetissõrmega, mis osutab ristile löödud Jeesuse suunas ning mille juurde on maalitud tekst «Vaata, see on Jumala Tall, kes maailma patud ära kannab». Ristija Johannes tundis Jeesuses ära Jumala Poja ja tema liig pikana kujutatud nimetissõrm tahaks otsekui tungivalt osutada: «Vaadake ometi, just Tema lepitab teid Jumalaga ja võtab teie ...

Alles me alustasime advendiaega, lauldes koos Ristija Johannese isa Sakariasega ülistuslaulu Jumalale selle eest, et Ta meile Päästja kingib. Seejärel panime tähele prohveti ettekuulutusi Päästja kohta, kes kingitakse meile pattudest lunastajaks. Mõtisklesime oma patususe üle ja tundsime muret oma süükoorma pärast. Me ei teadnud, kuidas leida jälle teed Jumala, oma taevase Isa armastuse juurde. Aga meie hinge ...

Üks väga vana ja vaga naine polnud rahul olemasolevate usunditega ja otsustas asutada enda oma. Ühel päeval küsis temalt reporter, kes siiralt püüdis tema seisukohti mõista: «Inimesed räägivad, et Teie usu kohaselt ei pääse taevasse mitte keegi peale Teie ja Teie koduabilise. Kas Te tõesti seda usute?» Vanur mõtles hetke ja vastas: «Tõtt öelda, ega ma Maia suhtes ...

Seda kirjakohta loetakse nii 2. advendipühapäeval kui ka hingedepäeval. Olen siit mõnda rida tsiteerinud ka matusekõnede alguseks. Paljude inimeste jaoks on hingedepäev ja advendiaeg vastandlikud kirikupühad. Ühel ajal meenutame lahkunuid ja käime kalmistul. Adendiaeg tähendab aga elevat jõulude ootusaega. Kuid need prohveti read ühendavad nimetatud kaks erinevat kirikuaastaaega ja selgitavad meile advendi- ja ...

Tänavu on 1. advendipühapäev seotud kahe sarnase nimega mehega. Advendiaja alguse juhtlause pärineb igal aastal prohvet Sakarja raamatust, mis on kirja pandud 6. saj eKr, kuid tänavu loeme advendiaja alguses evangeeliumina Ristija Johannese isa Sakariase kiituslaulu, mille preester Sakarias laulis kahe ajaarvamise pöördepunktil.Lk 1:67–79Tänavu on 1. advendipühapäev seotud kahe sarnase nimega mehega. Advendiaja alguse ...

Kiirus ja veelkord kiirus – niimoodi võiks meie praegust elu ja aega iseloomustada. Asjalikud, töökad, alati ruttavad, pea igapäevastest lahendamist ootavatest ülesannetest pungil, muremõtetega, mis ei anna asu ka öösel – niimoodi võiks iseloomustada praeguse aja inimesi. Kiirus ja asjalikkus on dikteerinud rütmi, ajajaotuse, milles tundub, et inimesel endal on vähe kaasarääkimisõigust. ...

Johannese ilmutusraamatut on peetud üheks iseäralikuks saladusi ja sümboleid täis raamatuks. Tegelikult on aga kõigel seal kirjutatul kindel ajalooline tagapõhi. Samas on aga neil sündmustel ning Jumala ilmutusel öelda midagi kõikide aegade jumalarahvale, ka meile. Ja Smürna koguduse inglile kirjuta: «Nõnda ütleb Esimene ja Viimane, kes oli surnud ning on jälle elavaks saanud: Ma tean su viletsust ...