Nagu ikka, piiras ja ümbritses rahvas Jeesust ka Jeerikos, kust ta oli läbi minemas. Inimesed kaeblesid oma haiguste ja hädade üle või lootsid näha mõnd tunnustähte. Oma lühidust trotsides ruttab tolliametnike ülem Sakkeus rahvast ette ning ronib mooruspuu otsa, et sealt jälgida, mis toimub ja mida Jeesus teeb. Ilmselt ei tahtnudki Sakkeus, et teda märgataks. Ta tahtis ise hästi näha, kuid ...

Jeesus oli Messias – oodatud ja tõotatud Lunastaja ja Päästja. Tema sõnum ja õpetus Jumala riigist sisaldas endas pääsemist kõigile, kes seda kuulsid ja kuulda võtta tahtsid. Ta ise ka tegutses oma õpetuse kohaselt, päästes inimesi juba siinses maises maailmas nende hädadest, valudest ja haigustest. Ta tegeles inimese kui terviku probleemidega – pakkus vaimuliku ...

Tänase kirjakoha sisuks on kõigile kirikuinimestele tuttavad Aaroni õnnistussõnad. Õnnistada võib mitmeti. Oleme harjunud sellega, et pühapäeval ja kirikupühadel kirikuteel või kiriku uksel kedagi kohates talle õnnistatud pühapäeva soovime. Rohket Jumala õnnistust soovime ka siis, kui kellelgi lähedastest-tuttavatest sünnipäev või mõni ...

Üks mees läheb oma teed. Ta on küürus, sest seljas on väga raske kott, mida ta peab koormana kandma. Iga samm nõuab suurt pingutust. Ta astub nõrkemise äärel olevana oma teed, kuni tema juurde astub ingel, kes küsib: «Miks oled sa nii väsinud olemisega, mida sa õigupoolest oma kotis kannad?» Mees vastab: «Kotis on mure ühe mineviku vea pärast, mis on tehtud, ja samas mure ...

Kas selles maailmas on võimalik, et inimesed elavad üksmeeles? Ilmselt on igaüks oma elus kogenud midagi hoopis muud. Pronkssõduri ümber toimuv näitab selgelt, kui kaugel võivad olla ühes riigis elavad inimesed üksteisest. Ja ilmselt pole siin piiritõmbajaks sugugi ainult rahvus, vaid ennekõike inimeste mentaliteet ja ellusuhtumine. Igaüks arvab, et just temal on õigus, ja nii sünnivadki suured ...

Tänane kirjakoht räägib palvetamisest. Igal inimesel on oma suhe palvetamisega. Mõni veedab palves Jumala ees tunde, teine palvetab igal hommikul ja õhtul, kolmas jälle palub Loojat vaid siis, kui elus midagi lahti on. Suurel osal inimestest on palvetamisest mingi kogemus. See, kas Jumal teeb meie palvete järgi, ei sõltu sellest, kuivõrd hästi me oskame palvetada või kui ilusaid sõnu me teeme. ...

Mehed püüavad jäätunud Peipsi järvel kala. Järsku jää puruneb. Elu ja surma peale võideldes sulbivad mehed jäises vees. Ahastuses on nad valmis Jumalale enda päästmise eest lubama ükskõik mida. Nad palvetavad. Meeleheitel kalurid on valmis oma pääsemise eest isegi kirikule kroonlühtri annetama. Järsku on ühe mehe jalad põhjas. Ta lausub: «Kurat, jalad ...

Rooma koguduse mured leiavad tänases kirjakohas üldistuse, mis valgustab kõigi aegade usklike elu, eriti üksmeele osas. Viimane on aktuaalne ka tänapäeval. Selleks, et Jumala rahva hulgas võiks valitseda üksmeel, on põhiliselt vaja järgida Kristuse eeskuju, ka kõigis teistes küsimustes. Kristuse eeskuju viib apostel Pauluse pühakirja juurde, sest pühakiri räägib Kristusest ja näitab ...

Mõtiskledes tänase kirjakoha üle, tõuseb silme ette Jeesus, tõeline Hea Karjane. Nii inimlikult ja isalikult annab Ta juhtnööre oma jüngritele, kellel pärast Issanda ristilöömist kadus elusiht käest. Inimene jääb inimeseks talle omaste nõrkustega ka siis, kui ta on järginud Jeesust kolme aasta jooksul, on õppinud jumalariigi tarkusi ja näinud Issanda imetegusid. Juhi ...

On üldiselt teada, et Markuse evangeeliumi vanemad käsikirjad lõpevad 16. peatüki 8. salmiga, ülejäänu on hilisem lisand. Miks on see lisandus tehtud? Sest see 8. salm on ühe rõõmusõnumi lõpetuseks kummaliselt kurb: varavalges hauale tulnud naised – Maarja Magdaleena, Jaakobus Noorema ja Joosese ema Maarja ning Saloome – kardavad inglit, kes tunnistab Jeesuse ülestõusmisest. On ...

Piibli alguses, pattulangusloos saatis Issand Jumal Aadama ja tema naise Eedeni rohuaiast välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed (1Ms 3:23j). Siis algas kurbuse ajastu. Naine pidi valuga lapsi ilmale tooma ja mees pidi vaevaga maad harima ning alati sai inimene mullaks, sest sellest on ta võetud.Maarja seisis aga haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta ...

Kui Jeesuse ema andis oma erilisele pojale Kaana pulmas mõista, et Ta võiks kuidagi veini muretseda, vastas Jeesus talle tõredalt: «Minu tund ei ole veel tulnud» (Jh 2:4). Nüüd aga, kui Jeesus on Jeruusalemmas koos jüngritega paasat söönud ja pidanud neile lahkumiskõne, pöördub Ta Isa poole ja ütleb: «Isa, tund on tulnud» (Jh 17:1). Tund milleks? Kirgastamiseks.Jeesus tõstis ...

Tänu meie auväärse hingekarjase ja viljaka sulemehe Toomas Pauli vastutulekule võis mitmes Eesti Kiriku numbris lugeda rubriiki, millel oli pilkupüüdev pealkiri «Rasked kohad Piiblis». Eks see näita, et pühakirjas leidub terve rida salme, peatükke või lausa raamatuid, mis panevad meid nõutult kukalt kratsima. Mitmele «raskele kohale» saab õppinud teoloog kindlasti ammendava vastuse ...

Teatud nurga alt vaadates võib esimese hooga tunduda arusaamatu, miks on paastuaja jutluseks valitud evangeeliumilõik, mis räägib rõhutatult söömisest. Johannese kuues peatükk algab viie tuhande mehe kõhu täitmisega. See oli suur söömaaeg, igaüks võis suhu pista niipalju, kui tahtis (6:11). Peagi pakub Jeesus rahvale justkui lisa, tõsi küll, ühe kummalise eluleiva näol. Kas ...

Meie Isa palves palume muu hulgas: «Ära saada meid kiusatusse...» Martin Luther, seletades seda palvet Väikeses katekismuses, alustab: «Jumal ei kiusa küll kedagi...» Jah, nõnda peaksime tõepoolest uskuma – ning ometigi võib inimesele aeg-ajalt tunduda, et Jumal kiusab teda. Milles see avaldub? Vahest kõige selgemini just mõnes esmapilgul võimatuna näivas ülesandes, mille ...