Ps 94:8–15 Meie ümber on hiline sügis. Looduses on kõik kolletanud ja närbunud, hinge tekib pimeduse ja lootusetuse tunne. Järgmine pühapäev on igavikupühapäev, mis tunnistab, et inimene on kaduv. Meile öeldakse «Valvake!». Saage aru, te sõgedad rahva seast ja te albid! Millal te saate targaks? Rängad ja valusad on need lauliku sõnad. Tema suu läbi kõnelnud Issanda sõnadest kostab nõutust ja hämmeldust. Looja, kes oma olemuselt on alalhoidlik ja selle omadusega ...

Sina, kuningas, nägid, ja vaata, oli üks suur kuju. See kuju oli suur ja selle hiilgus erakordne; see seisis su ees ja selle välimus oli hirmus. Kuju pea oli puhtast kullast, rind ja käsivarred hõbedast, kõht ja reied vasest, sääred rauast, jalad osalt rauast, osalt savist. Sa vaatasid, kuni üks kivi käte abita lahti murdus ja lõi kujule vastu jalgu, mis olid rauast ja savist, ja purustas need. Siis purunesid üheskoos raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said aganate sarnaseks ...

Ei ole ühtegi, kes hüüaks appi sinu nime, kes ennast õhutaks sinust kinni haarama; sest sina oled peitnud oma palge meie eest ja oled lasknud meid hääbuda meie süütegude tõttu. Nüüd aga, Issand, oled sina meie isa. Meie oleme savi ja sina vormid meid, me kõik oleme sinu kätetöö. Issand! Ära vihasta üleliia ja ära meenuta ülekohut lõpmata: näe, vaata ometi – me kõik oleme ju sinu rahvas! Js 64:6–8 Novembrikuu õhtud on pikad ja pimedad. Päevadki tunduvad rohkem justkui ...

Nõnda ütleb Issand: Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, kes peab liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Issandast. Tema on otsekui kadakas nõmmel, mis ei näe head tulemas; ta asub kõrbe kivirägas, soolasel, elamiskõlbmatul maal. Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega ...

Amasja ütles Aamosele: «Sina, nägija, mine, põgene Juudamaale, söö seal leiba ja ennusta seal! Aga Peetelis ei tohi sa enam ennustada, sest see on kuninga pühamu ja kuningriigi tempel.» Siis Aamos vastas ja ütles Amasjale: «Mina ei ole prohvet ega prohvetijünger, vaid olen karjane ja metsviigipuude vääristaja. Aga Issand võttis mind karja järelt ja ütles mulle: Mine, ennusta mu rahvale Iisraelile! Am 7:12–15 Tõde on valus kuulda. See kõnekäänd on meile kõigile tuntud. ...

Ja mine preestri juurde, kes neil päevil on ametis, ja ütle temale: «Mina kuulutan täna Issandale, su Jumalale, et ma olen jõudnud sellele maale, mille Issand vandega meie vanemaile oli tõotanud anda meile!» Ja preester võtku su käest korv ning pangu see maha Issanda, su Jumala altari ette! Ja sina tunnista ning ütle Issanda, oma Jumala ees: «Mu isa oli rändav aramealane, kes läks alla Egiptusesse ja elas seal võõrana väheste inimestega. Aga ta sai seal suureks, vägevaks ja ...

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: «Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2Ms 20:1–3 Eelmisel pühapäeval kõnelesime kristlase vabadusest. Kuis aegade alul Jumala tahet aimates polnud veel mingeid seadusi, kuid siis hakati neid kirja panema, et tulevastel põlvedel oleks lihtsam otsuseid langetada. Niisamuti kui jalgratta ehitamise reeglite kirjapanek tagab teadmiste ...

Js 1:10–17; Mk 7:5–13 Kas sul on hingel tegusid, mida meelde tuletades tunned valu ja häbi? Minul on. Tean, et avalik patukahetsus ei lõpe alati hästi, sest me ei tea, kuidas inimesed sellesse suhtuvad. Kas leidub lugejate seas neid, kes kuulutavad pattude andeksandmist Jeesuse nimes ja veres nagu lestadiuslased? Või hoopis teisi, kes parastavad ja ütlevad: vaat kus vagatseja, pealtnäha siledakene, aga südame poolest täielik madu! Pealegi piirab avalikku patukahetsust ...

Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud. Issand, meie Jumal! Meid on valitsenud muud isandad peale sinu – me kiidame üksnes sind, sinu nime. Surnud ei ärka ellu, kadunud ei tõuse üles. Sest sina nuhtlesid neid ja hävitasid nad ning kaotasid neist iga mälestuse. Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud. Js 26:12–14,19 Meie maine ...

Mooses vastas neile: «See on leib, mida Issand annab teile süüa. Issand käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju, kui ta sööb, kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku nende jaoks, kes tema telgis on!» Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja teine vähem. Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei olnud ülearu sellel, kes oli kogunud rohkem, ega tundnud puudust see, kes oli kogunud vähem; igaüks oli kogunud nõnda palju, kui ta sõi. ...

Ja Esra avas raamatu kogu rahva nähes, sest ta seisis kõrgemal kui kõik muu rahvas; ja kui ta selle avas, tõusis kogu rahvas püsti. Ja Esra kiitis Issandat, suurt Jumalat, ja kogu rahvas vastas käsi tõstes: «Aamen, aamen!» Ja nad põlvitasid ning heitsid Issanda ette silmili maha. Ja Jeesua, Baani, Seerebja, Jaamin, Akkub, Sabbetai, Hoodija, Maaseja, Keliita, Asarja, Joosabad, Haanan, Pelaja, leviidid, õpetasid rahvale Seadust ja rahvas seisis püsti. Ja nad lugesid raamatut, ...

Rt 1:8–11,14–18 Ruti raamat Piiblis jutustab Taaveti vanavanaema loo. Ruti raamat on suurmehe perekonnalugu, jutustus õnnest ja õnnetusest, elu hoidmisest. See on lugu sellest, kuidas tuleb nälg ja lastetus, ja selle kõige järel annab Jumal elu kuningale rahva eesotsas. Ruti raamat on lugu näljast ja varajasest surmast, see on lugu ustavusest ja heldusest. Oli kord Juudamaal Petlemmas naine Noomi oma mehe ja kahe pojaga, kes oma kodukandis jäid nälga. Kui nad rändasid ...

2Kn 5:1–15 Naamani tervenemise lugu annab kuhjaga mõtlemisainet. Võimas Süüria väepealik, kes on tänu oma vallutustele kuninga soosik, oleks küllap heal meelel valmis nii mõnestki sõjalisest võidust loobuma, kui tal õnnestuks saada võit oma haiguse üle. Tema meeleheide on nii suur, et ta on valmis kui õlekõrrest kinni haarama igast ravivõimalusest, mis tõotab paranemist. Need, kes on ise või kelle lähedased on raskelt haiged olnud, teavad, kuidas ühel hetkel võib tekkida ...

Siis painutatakse inimeste ülbus ja alandatakse meeste kõrkus. Jah, sel päeval on Issand üksinda kõrge. Js 2:17 Prohvet Jesajat on nimetatud Jumala hääleks poliitikas. Kuid 8. sajandil enne Kristust elanud prohveti sõnad ei kõla ainult maailmale, mis oma võimusuhete ja eluviisidega on jäänud kaugesse minevikku. Jesaja kritiseerib rahva sõnakuulmatust, ebausku, väärjumalateenistust, kombelõtvust – kõike seda, mis on ka meie ajastule tuttav. Nii nagu oma aja Lähis-Ida ...

Siis ütles Issand: «Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur ja nende patud on väga rasked. Seepärast ma lähen alla ja vaatan, kas minuni jõudnud kisa kohaselt on nad teinud kõike seda või mitte. Ma tahan seda teada!» Ja mehed pöördusid sealt ära ja läksid Soodomasse, aga Aabraham jäi veel seisma Issanda ette. Ja Aabraham astus ligi ning ütles: «Kas tahad tõesti hävitada õige koos õelaga? Vahest on linnas viiskümmend õiget? Kas tahad siis need hävitada ega taha paigale ...