Aga sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juurde tungles Jumala sõna kuulama, et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid neist välja läinud ja loputasid võrke. Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist. Lk 5:1–3 Jeesus kutsub oma esimesed jüngrid, kelleks olid kalamehed Siimon Peetrus ja ta kaaslased Jaakobus ja Johannes. Jeesus kõneleb ja ...

Lk 1:57–66 «Mis saab küll sellest lapsest?» küsisid ümberkaudsed inimesed, kes olid kuulnud, kuidas lapse isa oli jäänud tummaks ja sai ootamatult kõnevõime tagasi, kui tuli lapsele nimi anda. Me teame, mis sai sellest lapsest, Ristijast Johannesest. Temast sirgus silmapaistev mees, kes pühendas oma elu Jumala teenimisele. Jumal andis talle ülesande olla Messia tuleku ettevalmistajaks, meeleparanduse ristijaks. Johannest teati ja temast räägiti, tema juurde tulid  ...

Lk 15:1–10 Olen ikka kuulnud, kuidas noored pühakirja lugedes takerduvad hetkeks ja loevad siis naisest kümne trammirahaga. Sest drahm on nii võõras sõna, mida pole ju enne kuulnud. Tänapäeval pole ka trammis rahaga enam midagi teha, trammisõit pidi suisa tasuta olema, aga kaugest ajast suudan ette kujutada küll last, kes oma nelja või viit kopikat kõvasti pihku surub, et koju sõita. Ja kui trammiraha juhtus ära kaduma, siis olid pisarad varuks ja tuli pärast pikk maa maha ...

Aga Jeesus ütles: «Üks inimene tegi suure pidusöögi ja kutsus paljusid. Ja pidusöögi alates läkitas ta oma sulase kutsutuile ütlema: Tulge, sest kõik on juba valmis! Aga nemad kõik hakkasid nagu ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: Ma olen ostnud põllu ja pean tingimata minema seda vaatama, ma palun sind, vabanda mind! Ja teine ütles: Ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid proovima, ma palun sind, vabanda mind! Ja veel teine ütles: Ma olen äsja võtnud naise ja ...

Oli üks rikas inimene ja tal oli kombeks rõivastuda purpurisse ja peenlinasesse, pidutsedes päevast päeva rõõmsasti. Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees, täis paiseid, ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid. Siis sündis, et vaene suri, ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Aga ka rikas suri ja maeti maha. Ja põrgus piineldes tõstis ta oma silmad üles ja nägi Aabrahami kaugelt ja ...

Jh 3:1–15 Kolmainupüha on kirikukalendris viimane suurem püha, mis võtab otsekui kokku eelnenud suurte pühade sõnumi. Sellel pühal mõtleme kolmainu Jumalale, keda kiidame, austame, täname, oma Issandale, keda usaldame. Jõuludel saatis Looja maailma oma Poja, ülestõusmispühadel sai Jeesusest Kristusest meie Päästja ja Lunastaja ning nelipühadel valati välja Püha Vaim – need kolm ja samas üks, keda me tunnistame oma usutunnistuses. Martin Luther on öelnud: «Jumal on see, ...

Jh 14:23–29 Neljapäevaõhtuses osadusgrupis küsis koguduseliige Kersti ootamatuna tundunud küsimuse: mida ja kas üldse midagi tähendab Püha Vaim luterlikus kirikus? Kersti on tulnud küll nelipühi kirikust, aga EELK liige juba peaaegu veerand sajandit. Ja selline küsimus! Püha Vaim on kuulutuses olulisel kohal ja seetõttu vajab selgust. Heebreakeelne ruach nagu ka kreeka pneuma tähendab esmalt tuuleõhku, aga ka jumalikku hingeõhku, mis annab elu (Ii 27:3; 33:4; Ps 104:29) ja ...

Jh 15:26–16:4 On pühapäev ennem nelipüha ja seepärast räägib Jeesus tänases evangeeliumis, et ta saadab omade juurde Tõe Vaimu. Johannese evangeeliumis on üldse palju juttu tõest – rohkem kui kõigis teistes evangeeliumides – ja seepärast kohtab siin sageli ka omadussõna «tõeline»: Jeesus ütleb, et tema on tee, tõde ja elu (14:6); ta on tõeline viinapuu (15:1), tõeline valgus (1:9), tõeline leib taevast (6:32). Aga just Johannese evangeeliumis on ka kirjas Pilaatuse kuulus ...

Jh 16:23–33 Mõne aja eest juhtusin nägema üht pilti, millel oli kujutatud teelahe, kus ühe teena kulgenud rada hargnes kahte suunda. Sellel teel oli palju inimesi ning kõik peale ühe läksid lahknenud teel ühte suunda, vaid see üks astus teisele rajale. Pildi juures oli küsimus, kui sageli me nii tunneme. Tõepoolest on elus tihti nii, et tunneme end üksijäänuna, kõik käiksid justkui hoopis teisi radu, nii et meie teed ei kattu kuidagi. See teeb meele mustaks ja ...

Jh 16:16–23 Hõisake! Nii hüüab selle pühapäeva psalmi antifoon ning Jeesuski kõneleb rõõmust, mida keegi ristiinimeselt ära võtta ei saa. Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Aga miks? Kust see rõõm ja hõiskamine õieti tulema peaks? Ülevoolavalt rõõmsal meeleolul võib ju olla mitmesuguseid põhjusi. Kui on hästi magatud, ihu eest hoolt kantud ning viibitakse meeldivas seltskonnas, võib lisada ka pisut rütmikat muusikat ja ongi särtsu kui palju. Umbes aasta tagasi oli Eesti ...

Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali –, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest. Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma ...

Jüngrid said rõõmsaks Issandat nähes. Jeesus ütles nüüd neile taas: «Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid.» Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: «Võtke vastu Püha Vaim! Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud.» Aga Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, üks kaheteistkümnest, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli. Teised jüngrid ütlesid nüüd ...

Luuka 24:1–12 Naised tulid hauale esimesel võimalusel. Varahommiku hämaruses oli näha, et kivi oli hauakambri eest ära veeretatud. Hauakamber oli tühi. Ei olnud võimalik Jeesuse ihu eest kombe kohaselt hoolt kanda. Seisid nõutuna, lõhnarohud käes. Nad olid pidanud viimastel päevadel palju üle elama. Jeesus vangistati ootamatult aasta suurimal pühal Jeruusalemmas. Sündmused järgnesid üksteisele kohutava kiiruse ja paratamatuse ängistava jõuga. Jeesuse ülekuulamise ajal ...

Jh 12:12–24 Palmipuudepühaga astub kristlik kirik kirikuaasta kõige vastuolulisemasse ja mitmeti mõistetavasse nädalasse. Kui jõuluööl oli tegemist rõõmuga ja rõõmusõnumiga, mis üha levis, siis siin käib rahva meeleolu ühest äärmusest teise. Täna hõisatakse «hosianna!», mõne päeva pärast asendub see palvehüüd vihahüüuga «poo risti!». Miks on need muutused nii suured, miks Jeruusalemma rahvas on nii kõikuva meelega? Tegelikult me oleksime ebaõiglased, kui süüdistaksime ...

Seepeale kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu koosoleku ja ütlesid: «Mis me teeme? See inimene teeb palju tunnustähti. Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva.» Aga üks neist, Kaifas, kes oli tolle aasta ülempreester, ütles neile: «Teie ei tea mitte midagi ega mõtle, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub.» Aga seda ta ei öelnud ...