Mt 25:1–13 Kirikuaasta läheneb jõudsasti lõpule ja varsti lõpeb ka aasta 2013. Mitu aastat on veel ees kogu inimkonnal? Ikka ja jälle kuulen mõnd usklikku kõnelemas lõpu aja märkidest. Neil näib olevat tõsi taga. Ei tea, kas siis, kui kord too Kristuse enese ja apostlite ennustatud päev koidab, ütlevad nad: «Eks ma öelnud!» Seni on seda võinud öelda siiski just sellise kuulutuse vastased, kui mõni Kristuse taastulemise ennustatud päev on järjekordselt möödunud ...

Mt 9:18–26 Taas oleme oma elusid päev-päevalt edasi elades jõudnud läbi ilusast suvest ning saabunud hilissügisesse, niiskesse ja kõledavõitu aega, mil kirikuaasta lõpuni jääb peale tänase veel vaid kaks pühapäeva. Täna on isadepäev ja õhtu saabudes võime oma uste taga suure tõenäosusega kuulda martide laulu. Esimesed hallad on ära olnud, kellad on keeratud ning lehed loodetavasti suuremalt jaolt riisutud. Usinamad on kindlasti ka talvekummid keldrisügavustest ...

Mt 22:15–22. Tänane jutlusetekst räägib meile Jeesuse kiusamisest variseride poolt küsimusega maksumaksmisest keisrile. Maksud on iga riigi alustala ja tänapäeva kontekstis on selline kiusamine ohtlik. Teades riigiametnikuna hästi, kuidas maksu- ja tolliamet töötab, ei riskiks ma sellist küsimust ka provokatiivsetel eesmärkidel küsida, sest riik saab oma maksud kätte niikuinii ja kui sa makse ei maksa või varjad oma tulu, tuleb varem või hiljem kokku saada kohtutäituriga ...

Isand kutsus tema enese juurde ja ütles talle: «Sa tige sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind. Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!» Ja ta isand vihastas ning andis ta piinajate kätte, kuni ta maksab ära kõik, mis ta temale võlgnes. Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui teie igaüks kogu oma südamest ei anna andeks oma vennale. Mt 18:32–35 Sel pühapäeval algab sügisene kirikupühade ...

Jh 4:46–53 Lugedes käesoleva jutluse aluseks olevat kirjakohta, meenub tähelepanelikule piiblisõbrale, et sarnast sündmust kirjeldavad ka Matteuse ja Luuka evangeelium (Mt 8:5–13, Lk 7:1–10). Seal kerkib meie ette paganlik väeülem Kapernaumast, kes palus Jeesust appi oma valudes vaevlevale sulasele. Mehe hoiaku tegi erakordseks usk, et piisab vaid Jeesuse öeldud sõnast, ning olukorras toimub muutus. Väepealik uskus Jeesuse meelevalda käsutada sõnaga vaimse, nähtamatu ...

Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: «Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!» Jeesus ütles talle: «Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?» Ja ta ütles neile: «Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!» Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: «Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. Ja ta arutas endamisi: «Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma ...

Mk 2:1–12 Vana Testamendi laulik kõneleb Jumala armust oma rahva vastu: «Ta asetas tunnistuse Jaakobisse ja seadis Iisraelisse Seaduse, mida ta käskis meie esivanemail teatada oma lastele, et tulevane põlv seda tunneks, lapsed, kes sünnivad, et nemadki tõuseksid seda jutustama oma lastele, ja et nad paneksid oma lootuse Jumala peale ega unustaks Jumala tegusid, vaid peaksid tema käske.» (Ps 78:5–7) Jumala lunastusteod ja Seadus on üha olnud Jumala rahva tunnistuseks ja ...

Järgmisel päeval tahtis Jeesus minna Galileasse. Ja ta leidis Filippuse ja ütles talle: «Järgne mulle!» Filippus oli pärit Andrease ja Peetruse kodukülast Betsaidast. Filippus leidis Naatanaeli ja ütles talle: «Me oleme leidnud tema, kellest on kirjutanud Mooses Seaduses ja Prohvetid: Jeesuse, Joosepi poja Naatsaretist.» Ja Naatanael ütles talle: «Mis võib küll Naatsaretist head tulla?» Filippus ütles talle: «Tule ja vaata!» Jee­sus nägi Naatanaeli enda juurde tulevat ja ...

Luuka 14:1–6 Mõnedel rahvastel, näiteks prantslastel, on vastupanu päeval väga selge tähendus. Teistel, sealhulgas eestlastel, tuleb sellele päevale alles sisu anda. Meie rahva enamuse vastupanu seisnes punastele pugemises. Ja siiamaani ollakse uhked, et küll me ikka pugesime hästi. Selle taga on mõisaaegne mentaliteet, et kellel selle paharetiga parem läbisaamine, saab põrgus soojema koha, näiteks katlakütja oma. Ju usutakse, et selles pugemises oli nii suur annus ...

Lk 7:11–16 Naini linn asub metsase mäe jalamil. Taamal on Tabor. Kõikjal põllud. See on idülliline atmosfäär. Aga ometi on selles pildis midagi väga tõsist ja vahest ehmatavatki. Linna väravast kanti välja surnut, lesknaise ainsat poega. See on suur kaotus. Poeg oli seni naise ainuke tugi siin elus, kes oleks ema eest hoolitsenud tema vanaduspäevadel. Ema on kurb, surm ligineb ju ka vananevale emale. Aga nüüd on hoopis poeg surnud ja vaja maha matta. See sündmus tähendab ...

Jeesus ütleb: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada? Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!  Mt 6:25,27,33 Me kasutame oma igapäevaelus päris palju mõisteid, millel on ambivalentne tähendus ja mida võib sõltuvalt kontekstist lausa kaksipidi mõista. Üks selline sõna on «teenima», mis võib tähendada nii saamist ...

Lk 17:11–19 Juba esimese sajandi, aga eriti veel keskaja teoloogid püüdsid seletada usuga seotud teemasid ka teaduslikul moel. Nii kujunes välja mitmeid õpetusi sellest, kuidas Jumal looduses tegutseb või ka juhiseid Jumala märkamiseks meie elus. Arutlusmeetodite abil püüti selgitada maailma olemust ja tekkimist ning ka inimese mõistuse ja ideede maailma puudutust Jumala poolt. Kui esialgu ei vastandunudki nn teadus ja religioon üksteisele, siis 14. ja 15. saj alguse saanud ...

Lk 10:25–37 Seadusetundja küsis Jeesuselt kaks väga olulist küsimust: «Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?» ning «Ja kes siis on mu ligimene?». Esimese küsimuse esitas ta seepärast, et tahtis Jeesust kiusata, ja teise küsimuse ajendiks oli eneseõigustus, ta tahtis iseend õigeks teha, olla kindel, et pärib igavese elu. Tänu Jumalale, et see seadusetundja oli nii pahatahtlik ja enesekeskne, sest muidu ei oleks ta neid küsimusi esitanud ja siis võibolla ei ...

Jeesus ütles: «Effata!», see on «Avane!»... Ja Jee­sus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid. Mk 7:34, 36 Hää lehelugeja, armsad sõbrad! Hämmastumist saab väljendada mitmeti, ka nii nagu siinse loo lõpus: Ja inimesed hämmastusid üliväga ja ütlesid: Kõik on ta hästi teinud ... Siinsamas evangeeliumis mõni peatükk hiljem on dialoog Jeesuse ja rikka noormehe vahel, kes nimetab Jeesust heaks õpetajaks, ning ...

Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna: «Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner. Seisma jäädes palvetas variser endamisi: «Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner. Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.» Aga tölner seisis ...