1Kr 13 Tänase jutluse aluseks antud tekst, mis on tuntud armastuse ülemlaulu nime all, on osa ühest suuremast teemast Pauluse esimeses kirjas korintlastele, milleks on suhtumine vaimuandidesse. Tänapäeval räägime inimese vaimuannetest, aga see tähendab midagi muud. Vaimuannid, millest on juttu Uues Testamendis, ei olnud inimese intellektuaalsed ja loomingulised võimed, vaid võimed, mida peeti üleloomulikeks, nagu võime kõnelda prohvetlikult (mis hõlmas ka võimet näha ette ...

1Kr 3:7–15 Paulus võrdleb koguduse rajamist ja ülesehitamist põllutööga ja maja ehitamisega. Põllul on nii, et üks istutab, teine kastab. Koguduses on palju asju, mis sõltuvad kristlaste aktiivsusest, leidlikkusest ja pühendumisest. Kõik need tööd ja töötegijad on olulised, kuid kahjuks – või õnneks – ei ole meil universaalset koguduse eduka arengu mudelit. Näe, elab jõudsalt kogudus, kus väliste näitajate järgi see ei saaks olla võimalik. Ja mõnigi kord märkame, et kõigist ...

Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale. Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema ...

Fl 1:12–20 2005. a oli mul võimalus olla taas Taizé kloostris koos noortega Eestist. Kui olime ühel õhtul jälle palvetamas Taizé Lepituskirikus ühes sadade teistega mitmest paigast üle maailmast, tapeti Taizé vennaskonna rajaja, 90aastane vend Roger. Teda pussitas õhtupalve ajal vaimselt ebastabiilne naine kõikide juuresolekul. Naine võeti muidugi kohe kinni, vend Roger toimetati haiglasse, aga oli juba hilja. Varsti saabus haiglast tema surmateade. Istusin kirikus pisut ...

Juba ohtrate auhindadega pärjatud Paolo Sorrentino filmis «La Grande Belezza», mida meie kinolevis näidatakse pealkirjaga «Kohutav ilu», on üheks võtmetegelaseks Aafrikas misjonärina pea lakkamatult haigete eest hoolitsev 103aastane õde Maria. Ta magab põrandal ja sööb tavaliselt kõigest 40 grammi taimejuuri päevas. Õde Maria küsib filmi lõpus peategelaselt, 65aastaselt ajakirjanikult Jep Gambardellalt: «Kas sa tead, miks ma ainult juuri söön?» ja vastab talle: «Sest juured ...

1Tm 6:13–16 Hiljuti ühel vaiksel õhtul, kui polnud veel ka lund maha sadanud, ehmatati kogu Tõrva linna rahvast ootamatu voolukatkestusega. Kõik kodud ja tänavad veetsid ühe tunni pimeduses. Küllap mitmes peres süüdati siis ka küünal, et midagigi näha. Aga suures pimeduses üks küünlaleek jääb siiski tagasihoidlikuks valguseks. Väike on küünlatule sära. Kirikus on see väike küünlatuli siiski väga tähtsal kohal. Ei taha me pühakojas ühtki palvet ilma küünlaleegita teha. Eks ...

Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida ei nähta. Usu kaudu me tunneme, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et mitte sellest, mida võib näha, ei ole tekkinud see, mida nähakse. Hb 11:1,3 Usk on kindel usaldus … Kui kergesti ja kui tihti me seda mõtet väljendame, ütleme ja ka mõtleme! Hoopis iseasi aga on see, kui tihti me tegelikult selle järgi ka elame. Ja kui kergelt või raskelt see meil siis õnnestub. Kindel usaldus. Kindel usaldus millegi vastu, mida ...

Ilm 22:16–17 Jumalal on koguduste jaoks oma saladus. Selle saladuse on ta kogudustele avalikustanud oma ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse läbi. Mõnigi võib öelda, et mis saladus see siis on. Kuid sellest ei piisa, kui sa tead vaid Jeesuse nime. Tean paljude inimeste nimesid. Kirikuraamatus on tuhanded nimed, ja siiski, kui keegi küsib mõne kohta neist, ei tea ma muud, kui inimese nime, tema sünniaega, mis on kirjas, ristimise aega ning võibolla ka leeri- ja laulatuspäeva. ...

Ap 8:26–40 Jutluse aluseks olev piiblitekst kirjeldab, kuidas Filippus ristis eunuhhi, Etioopia kuninganna kõrge võimukandja. Kas keegi Eesti Kiriku lugejaskonnast võiks endalt küsida samamoodi nagu see eunuhh: «Mis takistab, et mind ei võiks ristida?» Kas selle lehe lugejatest on üldse keegi ristimata inimene? Vaevalt küll, aga kui tõesti keegi on, siis oleks huvitav teada, miks. Mitte et miks ta loeb Eesti Kirikut, vaid miks ta on ristimata. Siinkohal meenub ühe ...

Rm 12:1–5 Kui meenutada möödunud aastat Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus, siis pole vist sobilikumat kirjakohta välja käia. Võiks kirjutada lehekülgi, kui kergelt läheb kristlastel, aga ka vaimulikel meelest, milleks või kellele nad oma tööd teevad. Kuid nagu Eleanor Roosevelt on öelnud: «Suured mõtlejad räägivad ideedest, keskpärased asjadest ja mõttetud mõtlejad inimestest.» Ning kes meist siis ei tahaks suurelt mõelda või vähemalt pisutki avaramalt kui nääk­lejad, ...

Kui Jumal Aabrahamile tõotas, siis ta vandus iseenese juures, kuna tal ei olnud kedagi suuremat, kelle juures vanduda. Ta ütles: «Tõesti, õnnistades õnnistan ma sind ja rohkendades rohkendan ma sind!» Ja nõnda, olles pikameelne, koges ta tõotuse täitumist. Inimesed vannuvad ju kellegi suurema juures, kui nad ise on, ja vanne on neile kinnitus igasuguse vastuvaidlemise lõpetamiseks. Just seepärast, et Jumal tahtis tõotuse pärijaile veel selgemini näidata oma nõu kõikumatust, ...

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab hahetama ning koidutäht tõuseb teie südameis. Seda mõistke esmalt, et ühtki prohvetiennustust Pühakirjas ei või omapäi seletada, sest iialgi pole ühtegi prohvetiennustust esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest. 2Pt 1:19–21 Täna, advendiajal, mõtleme Jeesuse ...

Hb 10:35–39 Advendiaja 2. pühapäev sarnaneb väga kirikuaasta viimaste pühapäevadega – need kõik keskenduvad Kristuse taastulekule. Või pisut rahvapärasemalt väljendudes: keskenduvad maailmalõpule. Ja rõhutavad inimeste, eriti kristlaste kui Jumala poolt eriliselt valitud, õnnistatud ja juhitud inimeste valmisolekut. Nende erinevate pühapäevade pühakirjalugemised joonistavad meie silme ette erinevaid pilte, mida näib ühendavat ennekõike lämmatav vastutustunne. Ja hirm ...

Et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel, keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga, kui te võtate vastu usu eesmärgi – oma hingede pääste. Seda päästet on hoolega otsinud ja selle üle juurelnud prohvetid, kes on ennustanud seda armu, ...

Mt 25:31–46 Usuisa Martin Lutherile on omistatud mõte hämmastumisest. See mõte kõlab selliselt: «Taevasse pääsedes saan ma hämmastuma vähemalt kolme asja üle. Esiteks – ma hämmastun nähes, et ma ise olen seal. Teiseks – ma näen seal paljusid, keda ma kunagi ei lootnud seal näha. Kolmandaks – ma ei näe seal paljusid, keda ma ees kohata lootsin.» Nõnda võib juhtuda meie kõikidega kord sinna jõudes. Kuidas on aga lood siin ja praegu? Kas me hämmastume? Mille üle me imestame? ...