Kolmainu kutsumise vääriliselt
Ef 4:1–6
Kolmainupüha on kirikuaasta seatud suurte pühade ringis mitmes mõttes eripärane.
Esmalt on see läänekiriku suurpühadest üks kõige hilisemaid ja nooremaid. Pühimale kolmainsusele pühendatud jumalateenistuskorda hakati teadaolevalt kasutama alates VII sajandist. Sageli pühitseti seda pühapäeval pärast nelipüha ja alates IX sajandist kohtame seda tava järjest enamates piiskopkondades, eriti Põhja- ja Lääne-Euroopas. Üleüldisesse kalendrisse lisas selle alles paavst ...
Ap 2:1–13
Püha Risti Johannes on öelnud, et suure osa oma elust lebame kui märjad ja toored puuhalud armastuse tules, lootes, et läheme ükskord põlema, kuid mida ometigi ei juhtu, sest oleme siiski liiga toored. Enne, kui saame leekidena põlema süttida, peame kuivama ja saavutama süttimistemperatuuri. Meiega sünnib sama mis tulle asetatud toore puuhaluga, mis alguses küll sisiseb tules ning alles selle käigus kuivab. Püha Risti Johannese arvates me sisiseme ...
Siis nad pöördusid tagasi Jeruusalemma mäelt, mida kutsutakse Õlimäeks ja mis on Jeruusalemma lähedal ühe hingamispäeva teekonna kaugusel. Ja kui nad linna tulid, läksid nad ülemisse tuppa, kus neil oli tavaks viibida: Peetrus ja Johannes ja Jaakobus ja Andreas ja Filippus ja Toomas, Bartolomeus ja Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja seloot Siimon ja Juudas, Jaakobuse poeg. Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse ...
Me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb? Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult. Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest. Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal ...
Rm 8:9–11
Kahe riigi vahel, kahe loomuse vahel, kahe polaarsuse vahel pingestatud elu vibunöör valmistub lähetama meid noolena sihtmärgi suunas. Selles olukorras on paslik palvetada.
Kui palju kordi on küsitud kristlastelt: kus on teie Jumal? Kus on teie taevas? Meie oleme Jumala taevas, meie oleme Jumala eluase, tema säng, tema rüü, meie oleme nii taevas kui maa peal ikka Jumala omad, täidetud tema ligiolust ja armust oma headel päevadel ning igatsedes ja kaeveldes ta ...
(Jh 17:11–17)
Üks meie lauluraamatu laule algab sõnadega: «Mu Isa koja õue ma astun harduses ...» (KLPR 194). Vana Testamendi laulik ütleb: «Üks päev sinu õuedes on parem kui muid tuhat; ma seisan pigemini läve juures oma Jumala kojas, kui viibin õelate majades» (Ps 84:11).
Mis eriline paik see kirik on, et seal olemist nõnda väärtustatakse? See on Jumala koda, Jumala ja tema rahva, ristirahva, kokkusaamise koht. Juudid on pidanud hingamispäeva eelmaitseks taevast. ...
Vanemaid teie seas ma kutsun nüüd üles kui kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja ning ühtlasi osaline tulevases kirkuses selle ilmumisel: hoidke teile hoida antud Jumala karja, mitte sunni pärast, vaid vabatahtlikult Jumala meele järgi, mitte häbiväärses kasuahnuses, vaid andunult, mitte nagu isandad liisuosa üle, vaid olles karjale eeskujuks. Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja.
1Pt 5:1–4
Karja eest ...
Apostel Peetrus ütleb: «Teie tapsite Elu Juhi, aga Jumal on ta surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie. Ja kuna tema siin, keda te näete ja tunnete, on uskunud Jeesuse nimesse, siis on see nimi teinud ta tugevaks, ja usk, mis tuleb Jeesuse läbi, on talle andnud täie tervise teie kõikide silma all.»
(Ap 3:15,16)
Seljataha on jäänud kannatusnädala rasked sündmused. Suurel reedel asetasime Jeesuse hauda ning kolmandal päeval äratati ta surnuist üles. Me oleme ...
Kui aga Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud surnuist, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist ei ole? Aga kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud. Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk. Ja meid leitakse siis olevat Jumala valetunnistajad, sest me oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud Kristuse, keda tema ei ole üles ...
2Kr 2:14–17
Lõhnamaailm saadab meid sünnist surmani ja suunab meie igapäevaseid toimimisi ja otsuseid sageli enam, kui seda teadvustada oskame või märkame. Lõhnad on alati olnud tulus äri. Alates trendikatest ja kallitest lõhnaõlidest kuni kodukeemia osakondades pakutavate õhuvärskendajateni. Üksvahe oli kohutav komme riputada autodesse lõhnakuuski – seda võinuks ka lõhnaterrorismiks nimetada. Olen alati imetlenud idamaa pudi-padi poodide müüjate vastupidavust ...
Teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu, kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua eneses need kaks üheksainsaks uueks ...
Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine, kadetsemine ja mis tahes keelepeks! Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole, kui te olete tunda saanud, et Issand on helde.
1Pt 2:1–3
Peetruse kirjad kuuluvad Uue Testamendi katoolsete ehk kõigi jaoks määratud kirjade hulka. Esimene kiri on tõenäoliselt kirjutatud Roomas ja mõeldud ringkirjana Väike-Aasia kogudustele. Selle eesmärgiks on ...
Ilm 3: 14–19
Leon Morris kirjutab, et Laodikeia oli oma aja üks rikkamaid kaubanduskeskusi, mis oli kuulus ka oma heal järjel panganduse, tekstiilitööstuse ja meditsiinikooli poolest. Nendel elualadel sõltub edu rohkem inimeste kätetööst ja on vähem loodusjõudude meelevallas kui põllumajandus. Nii võibki jääda petlik mulje, et pingutame veidi rohkem ja saamegi ise hakkama. Jumal kuulub aga traditsioonidega koos nende … noh … vaimsete väärtuste hulka. Jajaa, me teame küll, ...
Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks! Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda.
1Kr 10:12–13
Juhtusin möödunud nädalal koos tütrega vaatama Sojuzmultfilmi 1977. a valminud multifilmi «Pjatatšok». Lugu räägib mägrapojast, kes leiab viiekopikalise ja hakkab otsima õnnetut kaotajat. Oma teel ...
Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Ärgu kiusatav öelgu: «Jumal kiusab mind!» Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.
(Jk 1:12–15)
Jumal tahab anda meile parimat. Kiusatus ...