Selle Jeesuse on Jumal surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie kõik.                  (Ap 2:32) Kui kaks Jeesuse jüngrit Tema ülestõusmise päeva õhtul asusid kurvanäolistena teele oma koju Emmausesse, sai Jeesus ise neile matkakaaslaseks. Ta käis nende kõrval lohutajana, keda nad just vajasid. Ta aitas kooskõlastada prohveti kuulutuses ilmutatud Jumala tahet nende erutavate sündmustega nõnda, et nad hakkasid ...

Jh 21:1–14 Anekdootlik lugu räägib Maarja Magdaleena tulekust jüngrite juurde: „Poisid,“ ütles ta, „mul on teile kaks uudist: hea ja halb. Hea uudis on see, et Jeesus on surnuist üles tõusnud. Halb uudis on see, et ta tahab teiega kokku saada ja rääkida sellest, mis reedel juhtus.“ Mõni ime siis, et jüngrid endid lukustatud uste taha peitsid. Tegelikult muidugi ei tulnud Jeesus kurjustama nendega, kes ta reetnud olid. Ta tuli, et osutada halastust ning lepitada ka ...

Maarja seisis haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valges riides inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis, ja need ütlesid talle:„Naine, miks sa nutad?“ Tema vastas neile: „Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud.“ Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust.        Jh 20:11–14a Maarja Magdaleena nutab. Ühed pisarad ...

Jh 12:1–8 Pühapäeval tähistame palmipuudepüha. Selle pühaga algabki vaikne nädal. Johannese evangeeliumi 12. peatükis jutustatakse sellest, kuidas Jeesus tuleb paasapühadeks Betaaniast üles Jeruusalemma. Inimesed tervitavad Jeesust nagu valitsejat palmiokste ja rõõmuhõisetega. See püha räägib meile kuningate Kuningast, kes – erinevalt rahvahulkade ootusest, et on saabunud uus hiilgav ilmalik valitseja – madaluses oma ülesande täidab, „saades kuulekaks surmani, pealegi ...

Lk 13:31–35 Praeguse maailma õhustik on täis elektrit. Ülemaailmne lõpmatu hooga tarbimine juhib meid ökoloogilise katastroofi suunas. Süvenev individualism koos kaasneva üksilduse, tühjustunde ja mitmesuguste sõltuvustega tundub alles sisse juhatavat vaimse tervise katku. Pinget on lisanud koroonapandeemia, sõda Ukrainas, energiahinna tõus, kõrge inflatsioon jne. Sotsiaalmeedias leviv vahkviha, avalik „tühistamiskultuur“, kasvav tsensuur ja silmakirjalikkus ning ...

Kui siis rahvahulk nägi, et seal ei olnud ei Jeesust ega ta jüngreid, astusid nad paatidesse ning tulid Jeesust otsides Kapernauma. Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle: „Rabi, millal sa siia said?“ Jeesus vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis. Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile ...

Jh 12:37–43 Kui Jumal on hea, siis kuidas ta lubab kurjusel maailmas tegutseda? Miks on sõjad ja rahutused, maavärinad ja looduskatastroofid, miks puutuvad inimesed kokku näljahäda ja töötuse, ihuliste ja hingeliste raskete haigustega, abielude ja perede purunemisega? Miks valitakse mõistmise asemel mõistmatus, armulikkuse asemel halastamatus? Ja miks Jumal ei sekku? Nii küsitakse üha sagedamini ja püütakse neile küsimustele vastuseid leida. Apostel Paulus tunnistab ...

Keegi rahva hulgast ütles Jeesusele: „Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on keeletu vaim, ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud.“ Aga tema vastas neile: „Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu juurde!“ (Mk 9:17–19) Paastuaja teine ...

Mt 16:21–23 Kui Jeesuse maapealne teekond hakkas lõppema, algas nii tema kui jüngrite jaoks uus periood. Üheks selle pöördepunktiks kujunes hetk, mil Peetrus tunnistas Jeesust Kristusena. Messia saabumist oli sellel maal oodatud juba aegade algusest, kuna terve maailm oli pattulangemise kaudu antud surma ja patu orjusesse. Selle tõsiseim tagajärg oli igavene lahutatust Jumalast.  Ometi ei soovi Jumal, et ükski inimene satuks hukatusse. Jeesuse enda kõrval oli ...

„Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks. Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa. Nüüd on mu hing ehmunud. Ja mida ma ütlen? Kas ma pean ütlema: Isa, päästa mind sellest tunnist? Kuid ma olen juba astunud sellesse tundi. Isa, kirgasta oma nime!“ Siis tuli hääl taevast: „Ma olen kirgastanud ja kirgastan veel.“ ...

Jh 4:31–38 Kuigi Jeesuse jüngrid juba paar tuhat aastat tagasi paistsid kohati lühinägelikud, märgates vaid omaenda kätetööd, siis nüüdisaeg arvestab veelgi vähem põlvkondade pikaajalise sidususega. Me ei ole nii hoolsad oma vanemate kätetöö säilitamisel ja jätkamisel. Peame vajalikuks ise püstitada uusi hooneid, meisterdada või hankida uusi rõivaid, olmetehnikat, elektroonikat ning kasvatame oma elutempo kiireks. Samas korraldame ettevõtmisi või kasutame sõnu, mis ...

Mt 19:27–30 Mis on inimestele kõige tähtsam? Jeesus viitab siin kahele: perekond ja varandus. Selles on inimesed Jeesusega ühel meelel. Aga Jeesus tahab olla oma järgijatele perekonnast ja varast eespool. Tema ise moodustab oma järgijatega perekonna, koguduse. Ja vara pärast ei pea me muretsema, sest meie „taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi“ (Mt 6:32–33). Kui Jeesusele ...

Mt 14:22–33 Lugu Jeesuse vee peal kõndimisest sisaldab mitut kihti ja seob Vana Testamendi kultuuriloo kristliku koguduse liturgiaga. Loo struktuur on liturgiline ning algab palvega, millele järgneb Jumala vägivalda võitev ja loova armastuse tunnistus, ning lõpeb koguduse usutunnistusega. Paljud sündmused ja lood algavad ja lõpevad Piiblis palvega, mis näitab, et inimese tegevus algab ja lõpeb sellega, et ta märkab oma suhet kõiksusega. Palve tuletab meile meelde, et ...

Jh 4:39–42 Lugedes jutluse aluseks antud salme, tõuseb minu meeltes esile kaks mõtet või kaks teemat. Esiteks see, kui oluline on oma usku tunnistada: Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas …! Olen ikka vaimulikuna mõelnud, et kui kasvõi üks inimene saab minu maise töö tulemusena, minu tunnistamiste tõttu igavesele elule päästetud, siis on mu elu korda läinud. Korda läinud vähemalt selle ühe jaoks.  Samaaria naise ...

Jh 4:5–26 Kiriku aastaringis on Kristuse ilmumisaeg jõulupühade valguskuma ja inglite julgustus: ärge kartke, sest ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale, teile on sündinud Päästja! Kristus on ilmunud maailmale, Iisraeli rahvale, paganatele, ka eestlastele ja minule. Kristuse ilmumine maailma tähendab kohtumist Jumala Pojaga. Kohtumisel Jeesusega on tähendus, meile kinnitatakse, et kohtumine temaga lahutab maailma ja Jumala lapsed, vaimulikus ...