Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks. Kes temasse usub, selle üle ei mõisteta kohut, ja kes ei usu, selle üle on kohus juba mõistetud, sest ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse. Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed ...

Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma. Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões. Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud. Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie ...

Jeesus ütles: «Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja see tuleks südaöösel ta juurde ja ütleks talle: «Sõber, laena mulle kolm leiba, sest mu sõber on rännakul tulnud mu juurde ja mul ei ole midagi talle pakkuda!», kas saaks ta toast vastata: «Ära tüüta mind, uks on juba lukus ja ma olen koos lastega voodis, ma ei saa üles tõusta sulle andma!»? Ma ütlen teile, kui ta ka ei tõuse teisele leiba andma sõpruse pärast, siis ta teeb seda ometi tema järelejätmatu pealekäimise ...

Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse. Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks. Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin. Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand ...

Jh 14:1–7 Igaüks on oma elu jooksul teinud vähemalt mingisuguseid plaane, milleni tahaks jõuda. Need võivad olla päris väikesed ning nende saavutamine läheb kuidagi iseenesest ja märkamatult. Saab aga teha ka suuri plaane, milleni jõudmise viisid pole plaanijale endalegi päris selged. Tahaks midagi tõsist teha ja saavutada, aga kuidas? Tuleb kelleltki teiselt nõu ja abi paluda. Jeesuse jüngrid olid sarnases olukorras. Nad olid mõnda aega juba Jeesuse juures olnud, kuulnud ...

Kristus ütleb: «Mina olen uks.» (Jh 10:9) 2014. a vaimulike konverents lõppes arutlustega tulevase peapiiskopi üle. Mitmed vaimulikud astusid kõnepulti ja rääkisid sellest, milline oleks ideaalne peapiiskop. Olulised silmapilgud minu vaimulikul teel on seotud erinevate ülemkarjastega. Praktikale määras mind Kuno Pajula ja diakoniks ordineeris Einar Soone; õpetajaks ordineeris Jaan Kiivit ning Harju-Madise kogudusega laulatas Andres Põder. Kuid see viimane vaimulike ...

Lk 24:36–49 Selle pühapäeva ladinakeelne nimetus on quasimodogeniti ehk nii kui vastsündinud lapsed. Seda mõistet kasutatakse Peetruse esimeses kirjas: «Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole» (1Pt 2:2). Peetruse kirja algusosa peetakse ristimiskõneks või manitsuseks ja juhatuseks vastristitud pagankristlastele. Autor juhib tähelepanu sellele, et ristimise läbi Jumala lapseks sündinute usk on veel nõrk, seepärast ...

Mt 28:1–8 Kristus on surnuist üles äratatud. See kuulutus on kostnud läbi sajandite usklike suust. Jumal on kõik hästi teinud. Jeesuse ülesäratamine on ime ja selle tähendus on suurem, kui sellest rääkida oskan. Apostel Paulus ütleb: «Ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi» (1Kr 15:4). Esimesed, kes kuulsid sõnumit Jeesuse surnuist ülestõusmise kohta ja teda elavana nägid, olid Matteuse evangeeliumi järgi kaks naist: Maarja Magdaleena ja ...

Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid. Ja ta ütles neile: «Kirjutatud on: Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!» Pühakojas astus ta juurde pimedaid ja jalutuid ning ta tegi nad terveks. Kui ülem­preestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: «Hoosanna Taaveti Pojale!», siis nende meel läks pahaseks ja ...

Jeesus hakkas mõistu rääkima: «Üks inimene istutas viinamäe ja piiras aiaga ja õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ning reisis võõrsile. Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et see võtaks rentnike käest vastu andami viinamäe viljast. (Mk 12:1–2) Tähendamissõna viinamäe rentnikest kujutab Iisraeli maad, mille Jumal on kinkinud oma rahvale. See räägib prohvetitest, keda Jumal saatis oma rahva juurde otsima ...

Jeesus ütles juutidele: «Mina olen eluleib. Teie esiisad sõid kõrbes mannat, ja surid. See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene sellest sööks ega sureks. Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest.» Sellest tõusis juutide keskel suur tüli. Nad küsisid: «Kuidas saab tema anda meile süüa oma liha?» Jeesus ütles neile: «Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ...

Jh 8:46–59 Elame keerulises maailmas. Meie ümber on asjad, mis meid seovad, ja me sõltume vähemal või suuremal määral nendest. Olenemata sellest, kas me tahame seda või mitte. Sotsiaalse ühiskonna osa on sõltumine üksteisest ja seeläbi ka vastutus. Me lävime oma kaaskondlastega ja saame seeläbi neilt ka vastusidet. Kas oleme teinud siis kõik hästi ja nad on meiega rahul või oleme olnud rumalad ja pole millegagi hakkama saanud. Ja nii ühe kui ka teise meelest. Kuid kui ...

Jeesus ütles Siimonale: «Seepärast on sellele naisele palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut.» (Lk 7:47) Tsiteeritud Luuka evangeeliumi kirjakoht on Jeesuse kokkuvõtlik iseloomustus naisest, kellele ta tema patud andeks andis. Nimelt juhtus, et Jeesus oli ühe variseri majja sööma palutud. Sinna ilmus üks langenud naine, kes ilmselt oma keha müümisega elatist teenis. Ta niisutas nuttes pisaratega Jeesuse ...

Kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe ja ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda. (Mk 1:12–13) Oleme astunud paastuaega ja täiesti õigesti algab see kiusatuste teemaga. Jeesus oli enne oma tegevuse algust tsivilisatsioonist kaugel kuradi kiusata ja ta võitis. Tema kolmekordse kiusatuse mõte oli ahvatleda teda oma ülesandest loobuma, panna ühel hoobil maksma taevariik maa peal. Ehk teisisõnu: kehtestada kõige hullem ...

Jüngrid olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid. Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab: «Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta ...