He 34:1–16,31* Pean tunnistama, et Issand Jumal on vaatamata majesteetlikkusele üks paras vigurivänt. Nii nagu omal ajal auväärne Harri Haamer, kes jahmatas neiusid end neile esitledes surmtõsiselt kniksu tehes. Helistati mulle kirikulehe toimetusest, õnnitleti preestriordinatsiooni puhul ja pakuti võimalust lehte jutlus kirjutada. Küsisin käigult, et mis selle pühapäeva teema on. Hea karjane, kuulsin vastuseks. Ohoo, no see on vahva, nii heal teemal tahan ikka jutlust ...

Jh 21:1–14 Igal hommikul avame oma silmad. Rõõm on ärgata hommikusse, kui avatud silmad tajuvad valgust. Pimedamad hommikud vajavad enam jõudu. Inimese meeled ja võimed ning Jumala loodud maailm annavad üheskoos hulgaliselt võimalusi toimimiseks: väsimuseks, isegi tüdimuseks, kartuseks, aga ka edukogemuseks, oma võimekuse taipamiseks, lootuseks ja armastuseks. Maailmas on alati teatud pinge jumalikkuse ja inimlikkuse vahel, pean silmas inimese katkematut valikut selle ...

Jh 20:1–18 Kas suudame ennast asetada Iisraelis aset leidnud sündmuste keskele? Vaid paari päeva eest seisid Jeesuse risti juures mõned inimesed ja nende hulgas oli ka Maarja Magdaleena. Seejärel olid Arimaatia Joosep ja Nikodeemos korraldanud Jeesuse ihu matmise Jeruusalemma lähedal asuvas aias paiknenud uude hauda. On hommik. On aed oma puude ja põõsastega ning värske hauaga. Maarja minek hauale on üks paljudest sündmustest, mis tõstatab küsimusi. Miks Maarja läks ...

Jh 12:1–8 Mõni aeg tagasi andsin koolis õpilastele ülesande, et nad kirjeldaksid seda, kuidas ja kas me sünkretismi tänases maailmas kohtame ja kas see meie elu ja uskumusi mõjutab. Olen sünkretismi lihtsustatult õpilastele seletanud nii, et inimene, kes erinevatest religioonidest võtab midagi omaks ja loob sellega uue uskumuse, tegeleb sünkretismiga. Sünkretistlikud on need religioonid, mis on tekkinud eespool kirjeldatu tulemusena. Need ei pea olema konkreetsed ja suuri ...

Tolsamal ajal tulid mõned variserid ja ütlesid Jeesusele: „Lahku siit ja mine teele, sest Heroodes tahab sind tappa!“ Aga tema ütles neile: „Minge ja ütelge sellele rebasele: Vaata, ma kihutan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ning kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule. Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme, sest ei sobi, et prohvet hukataks mujal kui Jeruusalemmas. Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks ...

Jh 6:24–35 Moosese ajal oli Jumal toitnud rahvast taevamanna ja vuttidega 40 aastat (2Ms 16:35). Prohvet Eliisa oli toitnud 100 meest 20 odraleivaga, nii et jäi ülegi (2Kn 4:42–44). Nüüd on Jeesus õpetanud rahvast ning toitnud viie leiva ja kahe kalaga 5000 meest pluss naised ja lapsed, aga inimestest märkamatult eemaldunud, kui mõistis, et nad tahtsid teda kohe kuningaks teha. Vahel tõuseb poliitikataevas mõni ere täht, kas uus erakond või üksikpoliitik, kes saavutab ...

Ehkki Jeesus oli juutide silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse, et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: „Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?“ Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud: „Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.“ Seda ütles Jesaja, sest ta nägi ...

Keegi rahva hulgast vastas Jeesusele: „Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on keeletu vaim, ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud.“ Aga tema vastas neile: „Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu juurde!“ Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja ...

Mt 16:21–23 Pole juhus, et me paastuaja esimesel pühapäeval loeme paradiisiaia pattulangemisest ja kiusatustest. Usk on selleks, et näha ka müütiliste lugude taga olevat reaalsust ja selle sõnumit tänasele päevale. Sinule ja minule. Olgugi paast seotud loobumisega, on ta teistpidi seotud saamisega. Mida me siis siit saame? Eks ikka vaimutoitu ja kirgastumist. Saavutame inimväärikust toitva võimekuse hoomata ülevat. Kui keskendume heale. Keskendumine heale, ülevale ja ...

Jh 12:25–33 Tänane kirjakoht lubab heita pilgu Jeesuse Jeruusalemma tulekule palmipuudepühal ja sellele järgnevatele sündmustele. Aastast aastasse on meie tähelepanu kinnitunud piduliku rongkäigu hingeülendavasse sündmustikku. Jeesuse olemus, Jumala tahtega arvestamise sügavus saab ilmsiks alles pärast palmipuudepüha ringkäiku: tema kuningaks olemise kõrvalpildina. Jeesuselt oodati, et tema kuninglik väljakutse tagaks juutidele poliitilise võidu, ilmaliku rahu ja ...

Vahepeal palusid jüngrid teda: „Rabi, söö!“ Aga tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.“ Siis arutasid jüngrid omavahel: „Kas keegi on talle süüa toonud?“ Jeesus ütles neile: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö. Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks! Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks ...

Mt 19:27–30 Üks rikas mees mõtles oma elu jooksul vaid rahale ja surreski lasi endale kirstu kaasa panna suure kukru. Taevas nägi ta pikka lauda täis kõiksugu hõrgutisi. „Mis lõheleib maksab?“ – „1 kopikas.“ – „Aga pasteet?“ – „Ikka sama, siin on kõik sama hinnaga,“ vastati.  „Kui odav,“ mõtles mees rõõmuga ja tõstis kandiku täis. Kuid müüja ei võtnud ta kuldraha vastu: „Sa oled elus vähe õppinud!“ – „Miks minu raha siis ei kõlba,“ pahandas mees. „Siin arvestame ainult ...

Mk 9:38–41 Selle pühapäeva evangeelium ei ole midagi meie päevil nii levinud usulise ükskõiksuse taolist, mille kohaselt igaüks uskugu, mida aga tahab, kui ta ainult teisi ei häiri. Tänane vestlus on ümbritsetud ettekuulutustest Õnnistegija kannatuste, surma ja ülestõusmise kohta ning jüngritele antud juhistest tema nime tunnistamise kohta. Tähendab, pole kaugeltki ükskõik, mida inimesed usuvad, milliseid vaime appi kutsuvad või kelle nimel palvetavad. Jeesus räägib tema ...

Mt 14:22–33 Inimese peale mõeldes võib tabada end mõttelt, et ta pigem „laseb end elada“, kui et elab. Ta võtab elu nõnda, nagu talle näib, ega anna endale aega mõelda niisuguste küsimuste üle nagu elu tähendus, elu eesmärk, elu pühadus … Keskendutakse isiklike soovide rahuldamisele. Mõningasele küpsusele jõudnud kaasteelised püüavad oma panuse anda perekonna ja ühiskonna asjades aktiivselt kaasa lüües. Samas ei muretseta eriti selle pärast, millisel alusel need kohustused ...

Jh 4:39–42 Need viimased salmid Samaaria naise loos on justkui pilt kuninglikust pulmapeost, kui kogu maailm saab lõplikult lepitatud. Inimesed, kes enne olid vaenujalal, on nüüd Kristuse kaudu ühendatud: Samaaria külarahvas, naine, Jee­sus ja tema jüngrid. Jüngreid küll nendes salmides ei mainita ja kutse saab justkui Jeesus üksi, kuid isegi siis, kui jüngrid Jeesusega külla kaasa ei läinud, teoloogilises mõttes algab osadus inimeste vahel siis, kui nad on avatud ...