Mt 12:33–37 Variserid süüdistasid Jeesust koostöös saatanaga. Nimelt et Jeesus ajab saatana abil välja kurje vaime. Pühapäeva evangeelium on lõpuosa Jeesuse vastusest variseridele. Variserid peavad nõustuma, et Jeesuse teod on head. Ta aitab hädalisi. Käesolevas juhtumis teeb Jeesus kuuljaks ja nägijaks inimese, kes oli enne tumm ja pime. Mida tähendab peres selline inimene? Tõenäoliselt enamik meist ei oska isegi ette kujutada, mida tähendab see sellele inimesele ja ta ...

Mt 21:28–32 Jeesus jutustab 1. sajandi Jeruusalemmas rahvahulgale väga mõistetava loo 21. sajandi perekonnast. Isa küsib lapselt, kas ta tuleks issile appi. Laps vastab, et ei viitsi, ja jääb nohisema oma nutitelefoni juurde. 1. saj kuulaja küsib: „Kus on püksirihm? Mis inimene sinust saab, kui sa ei taha olla seal, kus su isa? Mida käsib Mooses teha pojaga, kes …“ Kui Jeesus räägib tüli alustuse loo, viitab ta vanale mõttemustrile: kaks poega, kaks erinevat elu. Selliseid ...

Lk 4:23–30 Hea kirikuline, hea lugeja, kuulaja, hea õde ja vend, tõsiselt jumalasõna selgituseks nüüd sea valmis end! On teemaks täna prohvetid ja nende austus kodumaal. Üks neist elas me oma riigis veel üsna hiljutisel a’al – kui mööda suure linna tänavaid prohvet Kaarel ringi käis, kel sõnum oli mehine, üheselt selge ja rikkalt vaimu täis. Ei prohvetil endal suurt rõõmu olnud oma kuulutusetööst, kui päästa püüdis maad ja rahvast tulevast pimeduseööst. Ta ...

Mt 25:14–30 Rahast ei sobi rääkida, ammugi veel kirikus – see mõte on nii levinud ja paraku vahel ka endal meeles mõlkunud. Ometi elame ju mitte veel taevariigis, vaid materiaalses maailmas ja seepärast peavad rahaasjadega tegelema ka kirikuinimesed. Jeesus ei tunne mingit valehäbi, kui ta oma tähendamissõnas jutustab rahast ja selle kasutamisest. Tähendamissõna ei ole meile aga antud mitte äritegevuse õppimiseks, vaid see räägib taevariigi ootusest ja selleks ...

Mt 25:31–46 (Tähendamissõna viimsest kohtust) Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt! Sel aastal tähistame 500 aasta täitumist luterlikust reformatsioonist ja 100 aastat Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku sünnist. Nende suurte sündmuste taga olid elavad inimesed, kes neid asju korraldasid. EELK jaoks üheks oluliseks isikuks oli Johan Kõpp, kelle iseloomustamiseks toon mõned mõtted. Muidugi on meil põhjust Jumalat tänada õp Margit ...

Jeesus ütleb: „Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse! Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.“ (Mt 7:13–14) Meie ees on ainult kaks salmi Jeesuse mäejutlusest. Seda ei ole palju, aga need annavad meile piisavalt ainet mõtlemiseks. On ju mäejutlus Jeesuse õpetuste kogu, mis annab meile juhtnööre elu mitmesugusteks juhtumiteks. ...

Lk 15:11–32 Kadunud poja lugu on üks tuntumaid piiblilugusid, sest selles tulevad esile inimese kõige sügavamad tunded. Esimene, mis seda lugu lugedes silma torkab, on poja soov asju kätte saada enne, kui selleks tuleb õige aeg. Kui tegu on isa pärandusega, mida poeg enne isa surma kätte soovib saada, siis on esmapilgul tegu kohatu sooviga. Teisalt on taustal tolleaegne maailm, kus esimene poeg päris kogu varanduse, teine aga sai vaid rahasumma, millega võis minna otsima ...

Lk 19:1–10 Lugu on meile kõigile teada: Sakkeus, tölner, otsib Jeesust, aga et ta on lühike mees, siis ronib puu otsa. Aga miks ta ikka pidi sinna puu otsa ronima? Tõenäoliselt oli võimalik Jeesust kuulda ka rahvahulga seas olles, teised ei hakanud puude otsa ronima. Oli ju ka hetki, kus Jeesuse kõneldes tõenäoliselt rahvahulk tema ümber istus maha. On siis vaja hakata arutult kuhugi ronima nagu Rammsteini kontserdil, et asja paremini näha? Luukas ütleb meile, et Sakkeus ...

(Mt 13:44–46) Jeesuse tänased kaks lühikest tähendamissõna peaksid huvi pakkuma iseäranis aaretejanulistele lugejatele. Ta õpetab, kuidas kõige kallimat varandust omandada ja endale kindlustada. Me kõik ei himusta suuri aardeid. Paljud lepivad oma elus vaid hädavajalike andidega ning paljudel on lihtsalt oma kindlad soovid ja vajadused, mis meie elu rahuldavad, ning puudub iha kallimate aarete järele. Kuid rohkesti on kodanikke, kellele on tähtis koguda aardeid üha juurde, ...

Jh 15:1–10 Kolmainupüha järgneb kirikuaasta kolmele suurele pühale ning võtab kokku jõulude, ülestõusmise ja nelipüha tähenduse. Kolmainupüha tuletab meile meelde Jumala pühadust, kuidas ta on imelisena üle inimlike mõtete ja inimliku kujutlusvõime. Inimesel on raske mõista isegi kogu meile teadaoleva maailma avarust ja rikkust, rääkimata sellest reaalsusest, mille olemasolu me vaid aimame, kuid ei tunne. Inimene unustab nii kergesti, et seisame igal eluhetkel suure ...

Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama. Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja ...

Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.“ Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud. Jh 7:37–39 Jumala plaani järkjärguline teoks saamine Jee­suse elu ja tegevuse kaudu tundub ikka endiselt inimese mõistuse jaoks tõeline müstika, sest ...

Mt 6:5–13 Kohtusin hiljuti mehega, kellel haigus sõna otseses mõttes oli jalad alt võtnud. Kõik oli õnnetusest alates tema jaoks allamäge veerenud. Põdura tervise tõttu oli ta valudega voodisse aheldatud. Kuudepikkuse haiglasoleku ajal oli mehele ligi hiilinud ka masendus ning elumõte hakkas kaduma. „Minust pole enam mitte mingisugust kasu. Mul on häbi oma naisele otsa vaadata, sest ma ei suuda meie peret üleval pidada. Miks Jumal küll laseb sellel kõigel juhtuda? Miks ta ...

Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast. Jh 17:6 On üks vana lugu Jeesuse ja peaingel Gabrieli jutuajamisest taevastes. Tänapäevases sõnastuses kõlaks see nii: Gabriel on tõsiselt huvitatud Jee­suse inimeste Jumala riigi tulekuks ettevalmistamise projekti jätkusuutlikkusest ilma Jeesuse osaluseta. Jeesus selgitab, et ta kutsus maa peal paar kalurit ja maksukoguja endaga rändama ning õpetas neid. Gabrieli arvates ei ole see ...

Jh 17:11–17 Oled ehk sinagi, hea lugeja, kuulanud mõne mobiilifirma teenindajat erutunult selgitamas, mida ja kuidas tuleks teha, et su elukvaliteet ja suhtlemiskiirus (megabaitsekundites) paraneks. Kuulan ja mõtlen, et rääkija on suurepärane inimene, tahab teha head, ainult mina kuulan ega oska kasu saada väärt maailmast. Ilmselt sarnases olukorras on Vallo Ehasalu end väljendanud tabavalt: „Mandumine on minu inimõigus!“ Maailma arust on Jeesusega elamine heal juhul ...