Ap 13:23−33 Jumal vaatas ja jälgis maailma, kus elasid tema loodud inimesed, kes teda enam ei tundnud ja olid temast kaugele eksinud. Ta nägi, et pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid. Igaüks käis oma teed ja ajas oma asju, nagu oskas, ekseldes sinna ja tänna, otsides väljapääsu probleemidest ja hädadest. Valgust, mille varal sihte seada, elada ja tegutseda. Ei, inimeste endi meelest ei olnud kõik lootusetult pime ega kadunud. Leidus ikka õpetajaid, kes andsid head ...

1Kr 5:6–8 Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Minu nelja-aastane tütar tegi mulle kingituse. Kui püüdsin leida mõtteid käesoleva jutluse tarvis ja edenemine oli visa, usutles mind väike Helena: „On ju, issi, meie elu ei saa kunagi otsa?“ Esmalt olin pisut kimbatuses – mida talle kosta, et laps oma optimismi ei kaotaks? Hetke mõelnuna leidsin, et saan vastata vaid nii, nagu ma asjadest tean ja mõtlen. Seletasin: „Jah, üldiselt on sul õigus, aga ...

Fl 2:5–11 Jeesuse maisest elust teame, et oli kaks hetke, kus inimesed püüdsid teda kuulutada oma kuningaks. Esimesel korral juhtus see ju siis, kui kolm idamaa tarka tulid tähte järgides Juudamaale, et kummardada vastsündinud juutide kuningat. Ja teine kord on see päev, mil Jeesus sõitis „kuninglikult“ Jeruusalemma. Sel teisel juhul võib küll vaielda selle üle, kes selleks tõuke andis, sest evangeeliumidest teame ju, et Jee­sus ise, teades, mis teda ees on ootamas, palub ...

Ilm 21:6–7 Mõni aasta tagasi puhastasime ühe Viljandimaa kaevumeistriga vana kaevu. Aastaid ei olnud keegi sealt vett joogiks tarvitanud. Kaevu seisnud veest tühjaks pumbanud, vinnasin ämbriga üles kruusa ja setteid. Mu elevus oli suur. Appi kutsutud kogenud mees oli napisõnaline: „Noh ega ma enne midagi öelda oska, kui oleme põhjani jõudnud. Mõni kaev on suur mõistatus – peaks nagu õige koha peal olema, aga vett ei anna. Teinekord võib kaev olla üsna kõrge koha peal, aga ...

Mina olen A ja O, algus ja ots. Ilm 21:6 Palju aastaid tagasi kraamisin oma vanematekodus kuurialust. Teate ju küll, kuidas kuuri alla ja saunalakka koguneb aastakümnetega igasugust kola. Vaatasin siis kuuris ringi ja leidsin ühe lauajupi, millele oli midagi kirjutatud. Pühkisin selle tolmust ja ämblikuvõrkudest puhtaks. Lauajupp oli õhuke, ilus hööveldatud laud. Sellele oli valge värviga korralikult maalitud sõnad „kelle nimed olid Eluraamatus“. Viisin lauajupi tuppa, et ...

Me teame, et ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumalastsünnitatu hoiab ennast ja kuri ei puuduta teda. Me teame, et meie oleme Jumalast ja et terve maailm on kurja käes. Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu. Lapsed, hoiduge ebajumalate eest! 1Jh 5:18–21 Johannese kirja viimane lause on mõtlemapanev. ...

Jk 1:2–6 Mäletan, kuidas juhilube taotledes esimesel sõidueksamil põrusin. „Pea kinni!“ kamandas eksamineerija. Kui olin auto teeserva tõmmanud, järgnes küsimus: „Kas sa ei näinud, et siin oli peatumiskeelu märk? Maksavad liikluseeskirjad, mitte see, mida autos räägitakse!“ Tõsi. Sarnaselt rõhutavad apostlid, et „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna“ (Ap 5:29). Me ei ela ohutus ja isoleeritud maailmas. Me ei ole täiuslikud ega valmis. Alati seisame valikute ees, ...

Armu Teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ning Issandalt Jeesuselt Kristuselt. Mõtiskluse aluseks on kirjasõna Heebrea kirjast, mis ütleb: Ometi me näeme teda, Jeesust, kes oli tehtud pisut alamaks inglitest, nii et ta Jumala armu läbi kõigi eest maitseks surma, nüüd pärjatuna kirkuse ja auga surma kannatamise pärast. Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. Sest seetõttu, et ta ...

1 Kr 13 Meile nii tuttavat armastuse ülemlaulu on ikka mõistetud kui laulatuse üht alusteksti, mis sõnade kõlades loob ja kinnitab pühalikku hetke ning hiljem antavat lubadust ja tõotust. Ometi annab 1. Korintose kirja 13. peatükk ka maitse ja suunise tervele kogudusele, kes seda kuuleb ja taipab, milline on Kristuse armastus ja milleni viib kristlik armastus. Mis seob iga inimest enda külge ja liidab koguduseliikmeid ning annab aimu tegelikust sügavusest, suurusest ja ...

1Kr 1:20–25 Jutluse aluseks olevas pühakirjalõigus kõlavad korduvalt kaks sõna: tarkus ja narrus. Viimase asemel tahaksin meelsamini kasutada sõna rumalus, nii nagu seisab kirjas juba 1715. aasta Uues Testamendis. Piibli 1968. aasta välja­andes seisab siinkohal aga sõna jõledus, mis ei ole minu arvates stilistiliselt eriti õnnestunud sõnavalik. Meil on välja kujunenud suhteliselt kindlad ja piiritletud arusaamad nende sõnade tähenduse kohta. Kui me nüüd oleme kokku ...

Rm 9:11–23 „Sa ära Kristust unusta, Ta sündis sulle vennaks, et võtta sinult surm ja süü, tõi ohvriks iseennast“ (KLPR 269,1), on meie lauluraamatus ühe laulu sõnad, mis rõhutavad, et Kristust Jee­sust tuleb alati meeles pidada ja teda ka tänada. See kõik on sündinud tänu Jumala armule ja halastusele. Kui sa tunned, et oled Jumala heade kavatsuste ja valikute osa, siis anna talle tänu. Meie usku aitavad hoida pühakirja tõotused, mis meie jaoks pole lihtsalt kuldsalmid, ...

2Kr 1:3–7 Paulus ütleb, et Jumal on „halastuse Isa ja kõige lohutuse Jumal“. Seda ei tee Paulus mitte vastandumiseks Vanale Testamendile ja selle karmusele. Ta ei kirjuta tagamõttega „vaata, sina Mooses, kes sa kirjutada ei oska, vaata, sina Eelija, kes sa käituda ei oska, mina kirjutan nüüd ilusamini!“. Pigem pean ma ütlema, et Paulus, öeldes „halastuse Isa ja lohutuse Jumal“, hoopis jäljendab Vana Testamenti. On ju Paulus õppinud Jeesuselt, et Jumal on Isa. Ka Vana ...

Paulus, Jumala sulane ning Jeesuse Kristuse apostel Jumalast valitute usu järgi ja selle tõe tunnetuse järgi, mis vastab jumalakartusele, igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu, ja kes on määratud ajal teinud oma sõna avalikuks jutlustamise läbi, mis on usaldatud minu kätte Jumala, meie Päästja käsu kohaselt. Tt 1:1–3 Tänane pühapäev kõneleb meile Jeesusest ilmutamas oma jumalikku väge, mille läbi võis avalikuks ja ilmsiks ...

Gl 3:23–29 Arm ja rahu kasvagu meis meie Issanda ja õnnistegija Jeesuse Kristuse tundmise kaudu! 7. jaanuari teemaks on püha ristimise and ning kõik püha tekstid räägivad meile ristimise armust. Neid tekste üheskoos tüpoloogiliselt vaadeldes avaneb meie ees teekond, mille nägemine aitab mõista nähtamatuid tähenduse niite, mis pühakirja läbivad. Pühapäeva teemas on kaks alajaotust: Esiteks on Vana Testamendi tekst, mille tähendus avab ristimise tähenduse sümboolikat. Teiseks ...

Rm 15:8–13 Praegusel kohati hüsteerilisel kõigi võrdseks tunnistamise ja kõige võrdseks sundimise ajajärgul kipub varju jääma tõsiasi, et erinevused tähendavadki ebavõrdsust. Meeste ja naiste, noorte ja eakate inimeste, suurte ja väikeste rahvaste võrdsus võib teostuda mingil abstraktsel tasandil, tegelikus elus aga ilmneb, et igaühe kaasasündinud võimed ja loomus, elu- ja ajalugu annavad nii võimalusi kui seavad ka piiranguid. Kas vähemalt jumalariigis leiame ...