Jeesus ütles: „Üks inimene tegi suure pidusöögi ja kutsus paljusid. Ja pidusöögi alates läkitas ta oma sulase kutsutuile ütlema: Tulge, sest kõik on juba valmis! Aga nemad kõik hakkasid nagu ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: Ma olen ostnud põllu ja pean tingimata minema seda vaatama, ma palun sind, vabanda mind! Ja teine ütles: Ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid proovima, ma palun sind, vabanda mind! Ja veel teine ütles: Ma olen äsja võtnud naise ja ...

4Ms 6:22–27 Täna on kirikukalendris kolm­ainupüha, millega lõpetame kirikuaasta esimese, Jeesuse isikuga seotud kirikupühadega poolaasta ja astume kirikuaasta teise poolde, kus suuri kirikupühi ees ei oota. Nii eesolevad kiriklikud tähtpäevad kui ka nüüd juba seljataha jäänud kirikupühad annavad meile tunnistust kiriku kestvusest ning Jumala õnnistuse jätkumisest. Väga vahetult on Jumala õnnistusega seotud kõigile kristlastele tuttavad Aaroni õnnistamissõnad 4. Moosese ...

Kiri heebrealastele 4 Taevalinna rahvas ootas paari aastatuhande eest pühal maal Messiat-Päästjat, kes tooks vabastuse rõhumisest, mis toonase ajastu rahvast vaenas. Enamik inimestest kirus vaid maiseid vaevu ja toimetulekuraskusi ning ootas päästjat, kes tooks poliitilise vabaduse. Osa tunnetas aga erilisemalt hoopis vaimset survet, mis piiras inimeste mõtte- ja usuvabadust. Mida ootas meie rahvas, mida ootame meie? Üks lõik mõtiskluse aluseks olevas kirjakohas on väga ...

Jh 3:1–15 Esimene pühapäev pärast nelipüha on pühendatud kolmainu Jumalale. Me täname, ülistame ja kiidame Isa kui Loojat, Jeesust Kristust kui Päästjat ja Lunastajat ning Püha Vaimu, kes pühitseb ja teeb elavaks. Lääne kristlikus traditsioonis hakati seda püha tähistama alates 14. sajandist. Selle päeva pühitsemisega on võetud kokku eelnevate sajandite jooksul välja kujunenud kristliku usu alustõed, mis kajastuvad apostliku, Nikaia-Konstantinoopoli ja Athanasiose ...

Jh 14:23–29 Miljonid inimesed maailmas otsivad iga päev midagi olulist, mis annaks tasakaalu – me igatseme rahu. Kust ma leian oma elus rahu? Mõne jaoks on see elukestev otsing, mis pole kunagi edukas. Täna, hea lugeja, arutlen selle üle, mis on õigupoolest Jeesuse pakutud rahu ja miks on see eriline. Võin kohe julgustada, et Jeesuse tõotatud rahu annab elule positiivse sisu olenemata sellest, milline võib olla meid ümbritsev asjakord. Kanada läänekaldalt Eesti peale ...

Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis tema tunnistab minust. Ja teiegi tunnistate, sest te olete olnud minuga algusest peale. Seda ma olen rääkinud teile, et te ei komistaks. Nad heidavad teid kogudusest välja. Jah, tuleb tund, mil igaüks, kes teid tapab, arvab end Jumalale teenet osutavat. Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind. Kuid seda olen ma teile rääkinud, et kui see tund tuleb, siis tuleks ...

„Mul on vaja nii palju teha, et esimesed kolm tundi pean ma palvetama.“ See äratundmine kuulub Martin Lutherile. Teisedki suured usunaised ja -mehed on rõhutanud palvetamise olulisust, ise palju palvetanud ning teistelegi palvekunsti õpetanud. Mis on palve? Hästi lihtsalt öeldes on palve kahekõne Jumalaga, selline usalduslik ja tõsine kahekõne, kus vestlejad on osaduses teineteisega. Millest inimese jutt koosneb? Inimene tänab ja palub, kiidab ja laidab, jagab oma teadmisi, ...

Rm 14:7–9 Inimene, üks Jumala looduist, on mõistatus ja vastuste otsimine eelkõige temale endale. Meie elu on uudis ja vastutus ühtlasi elu Looja poolt antud väärikuses ja väärtuses, võimalustes ja kestvuses. Kutsumises ja kutsumuses, selle oskustes või oskamatuses. Väärtuste mõistmises ja nende pidevas ümberhindamises. Üks julgustavamaid kristliku elu ja elamise mõtte kinnitusi on apostel Pauluse kiri roomlastele, mis esimese sajandi keskpaiku Rooma kristlastele ja seal ...

Jeesus ütleb: „Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.“ Siis mõned ta jüngrid ütlesid üksteisele: „Mis see on, mida ta meile ütleb: „Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle!“ ning „Ma lähen Isa juurde!“?“ Nad ütlesid siis: „Mis see on, mida ta ütleb: „Veel pisut aega“? Me ei tea, mida ta räägib.“ Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus. Teid ...

Jh 10:11–16 Ülestõusmisaja helgus ja päikselisus on mõnus aeg kujutlemaks end Kristuse lambukestena haljal aasal lebamas, maiustamas ja päikest võtmas. Milline idüll! Mis saakski seda rikkuda? Vahest ehk ainult mõned teised lambad. Jah, parem hoida neist teistest pisut eemale. Mina ja mu karjane, sellest piisab. Las nood teised, teinekord tülikad või muidu mulle ebameeldivad lambad lebada mujal, mina aga vaatan ise, kuidas ja kus mul kõige mugavam on. Mis saaks viltu minna ...

Jh 20:19–31 Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Need ülestõusmispühade järgsed päevad esitavad sulle, hea lugeja, küsimuse: mida sa oled valmis uskuma? Kas ülestõusmine on võimalik? Mida sellesse uskumine või mitteuskumine endaga kaasa toob? Lõpuks esitab see igaühele Pilaatuse kuulsa küsimuse: mis on tõde? Umbes aasta tagasi kirjutas professor Randar Tasmuth neil veergudel: „Haualt kodu poole oleksime ka meie läinud teadmisega, et Maarja ...

Lk 24:1–12 Suur õnn ja rõõm, kui võime ja oskame tervitada lihavõtte 1. püha hommikul Ülestõusnut – meie päästjat patust, surmast ja kurjuse jõududest. Veel suurem rõõm, kui meil on inimesi, kellega seda rõõmu jagada. Teisalt kogu loodu ägab ning on taassünni rõõmsas valus ja vaevas. Kõik muutub ja teiseneb. „Isegi kivi pole olnud kivi igavesti, kuigi see võib nii näida. Varem oli see kivi midagi muud. See fossiliseerus läbi sadu tuhandeid aastaid kestva protsessi kiviks. ...

Jh 12:12–24 „Neil päevil sündis …“; „… ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis: „Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!““; „Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale …“; „Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse …“. Need nopped võtavad kokku evangeeliumi ja on ühtlasi tuntuimad kirjakohad, mida teavad ka usu- ja kirikukauged inimesed. Ükski neist ...

Jh 11:47–53 Tänu taevale, et Johannese evangeeliumidesse on kirja saanud mõned lõigud, mille juures Jeesuse eemalolu on sama kõnekas kui Issanda teod ja tähendamis- ning õpetussõnad. Need read aitavad meil selgemalt näha lunastusloo arenemist ja selle mõistmist Jeesuse kaasaegsete poolt. Mõnd näidet esile tuues alustaks lõiguga Jh 3:22–30. Jeesus oli apostlitega läinud Juudamaale ja Ristija Johannes selgitas oma mõneti segaduses olevaile jüngritele viimaks Jeesuse olulisust ...

Jh 6:1–15 Maailm ei tunne Jumalat. Lahutav kuristik Jumala ja minu vahel on ületamatu. Mitte kõige vähematki ei saa ma teha omalt poolt selle lahutava kuristiku ületamiseks. Ega peagi midagi tegema! Sest Jumal on kõik teinud, kõik andnud. Jumala arm Pojas, Jeesuses Kristuses. On Kristuse kannatamisaeg. Kristus on kannatanud ja surma läinud minu pärast, sinu pärast, meie kõigi pärast. Et meil oleks julgust, see tähendab ühendav tasapind üle lahutava kuristiku. Ristiinimese ...