Jeremija rääkis Juuda vürstidele ja kogu rahvale, öeldes: „Issand on mind läkitanud prohvetlikult kuulutama selle koja ja selle linna kohta kõiki neid sõnu, mis te olete kuulnud. Ja nüüd parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Issanda, oma Jumala häält, siis Issand kahetseb õnnetust, mida ta teile on tõotanud. Aga mina, vaata, olen teie käes; tehke minuga, nagu teie silmis on hea ja õige! Ometi teadke kindlasti, et kui te mind surmate, siis tõmbate süütu vere iseeneste ...

Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juurde ning ütles temale: „Nõnda ütleb Issand: Sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks!“ Siis pööras Hiskija oma näo seina poole ja palus Issandat, üteldes: „Oh Issand, meenuta ometi, kuidas ma sinu ees olen elanud ustavuses ja siira südamega ja olen teinud, mis sinu silmis hea on!“ Ja Hiskija nuttis kibedasti.  Aga Jesaja ei olnud veel väljunud keskmisest ...

Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Ärgu kiusatav öelgu: „Jumal kiusab mind!“ Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma. Jk 1:12–15 Selle kirikuaasta paastuaja esimese pühapäeva ...

Mt 6:10 Peagi algaval paastuajal on mõistlik üle vaadata need asjad, mida rutiinselt teeme. Kindlasti on issameie nii meeles, et alati ei pruugi mõttega selle juures olla, kui palvetame. Kristlastena elame korraga mitmes riigis. Tähistades peatselt oma riigi sünnipäeva, on hea meenutada selle tulemist. 21. veebruaril 1935 kirjutas tollane Sindi õpetaja ajalehes Eesti Kirik: „Õnnelik on rahwas, kellele Jumal on kinkinud siin maailmas maa, mida ta wõib nimetada esiisadelt ...

Ho 10:12–13 Jumal väljendab Hoosea kaudu teda mitte järgivate inimeste tavalist käitumist. Enamasti ollakse enda silmis tark ja võimekas ning Jumalat pole vaja. Teadus on tänapäeval teinud suuri edusamme. Tehnika on selline, mida me ei tunne inimkonna minevikust. See võib jätta mulje, et oleme kõigeks võimelised. Teaduslikke teooriaid on hakatud uskuma sel kombel, et neist on saanud uued usundid. Aga teadus on pidevalt muutuv. Mingi aja jooksul tuleb uus või täpsustav ...

Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud. Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud, ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. Fl 3:12–14 Päris väikesest lapsest peale on meil vaja tagasisidet oma tegemiste kohta. Me tahame teada, kuidas ...

2Ms 33:18–23 Rahust kõneleb ka vana Siimeon. Ta ütleb, et võib nüüd rahus minna, sest tema silmad on näinud päästet. Jeesusega kohtumine tõi temale selle rahu. Võiks järeldada, et enne seda oli ta rahutu. Ilmselt ongi inimese elu rahutu ilma Jumalata ja tema armuta. Rahutu võib olla ka inimene, kes on kogenud Jumala ligiolu, aga kuidagi argised askeldused, igapäevaelu aitavad kaasa, et ikka jälle ja jälle tunneme rahutust. Olen mõned korrad sellest isiklikust kogemusest ...

Js 30:18–21 70 aasta eest kirjutas piiskop Johan Kõpp: „Praegu on palju rahutust, isegi ärevust maailmas. Mis on tulemas? Kõik märgid suruvad hinge üha kindlamal kujul tunde ja aimduse, et on valmimas suured ja otsustavad sündmused inimkonna elus, sündmused, mis ka meie isiklikku ja rahva saatust õige ligidalt haaravad. Kuhu need viivad? Kas suurele Harmagedonile, lõplikule võitlusele Kristuse ja tema vaenlaste vahel (Ilm. 16:16)? Need küsimused ei ole antud meile ...

2Ms 17:1–6 Pühapäeva teema on „Jeesus ilmutab oma jumalikku väge“. Kirikukalendris antud tekstikoht toob selle kohta näite Vanast Testamendist: Mooses lööb oma kepiga kaljut. Sellest tungib välja veeallikas ning joodab janust Iisraeli rahvast. Milline näide veel paremini sobiks teofaania ehk Jumala ilmumise rõhutamiseks? Meil inimestena on erinevad maailmavaated. Kas Jumal on ligidal või kaugel? Näitlikustagem meie mõtlemist paiknevana koordinaatteljestiku x-teljel. Ühe ...

Nl 3:22–26 Küsin jõulupeol armsalt, elus üksjagu kannatanud memmelt, mis on tema soov pühadeks ja uueks aastaks. Paljutähendusliku naeratusega vastab ta, „et ma hommikul saan ärgata ja jaksan tõusta; et kõigil mu lastel ja lastelastel läheks hästi; ja et ma ikka saan kõige eest kiita ja tänada“. Kas need soovid on liiga väikesed? Paljud meist oleks reastanud teistsuguseid märksõnu. Järele mõeldes on need kõige suuremad võimalikud soovid üldse. Märkan liigutust meie vestlust ...

1Ms 21:1–7 Advendiaja esimese pühapäeva jutluses küsib Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp, et millist Kristust me ootame ja millist vajame, ning jõuab kauni advendiaja sissejuhatuseni – südamerahu ootuseni Kristuses. Võib küsida, kas me kaldume ootama eelkõige seda, mida vajame kõige enam – seda, millest on kõige suurem puudus me ümber ja me sees, just nüüd ja praegu. Nii nagu on igale asjale siin ilmas oma aeg, nii on oma aeg ehk ka igal ootusel? Advendiaega ...

Ml 3:23–24 On vana tarkus, et lihtsad asjad on siin elus tegelikult kõige olulisemad. Samas ei pruugi sageli selle lihtsa päriselt tõeks elamine kuigi kerge olla. Vähemalt tundub see meile eemalt vaadates sageli nõnda. Pealtnäha lihtsatest asjadest räägib ka see kirjakoht prohvet Malaki raamatust, mille kalender meile kolmandaks jõuluootuse pühapäevaks annab: laske oma südamed pöörata üksteise poole, vanemate südamed laste poole ja laste südamed vanemate poole – tehke seda ...

Js 35:3–6 Inimene on harjunud mõtlema Jumalast kui kellestki, kes on väljaspool aega ja ruumi ning teisel pool meie tunnetuse piire. Ega see mõte vale olegi – kui Nägija Johannes kirjeldab, et Jumala trooni ees oli „midagi, mis oli nagu klaasmeri“ (Ilm 4:6), tähendab see, et Jumal on sealpool nähtavat taevalaotust. „Jumal on taevas ja sina oled maa peal“, öeldakse Koguja raamatus (Kg 5:1). Ka siin ei ole taevas mitte paik ruumis, vaid Jumala olemise mõõde, mis eristab teda ...

Lk 21:25–33(34–36) Kas olete märganud, milline on meie taevas hommikuti ja õhtuti? Pea igal hommikul ja õhtul saab nautida värvide mänge. Mäletan, et ühel õhtul viisin oma poega lasteaiast koju ja enam-vähem oleksin ümber kukkunud, sest kogu aeg oli vaja taevasse vaadata. Lihtsalt nii võimas oli see vaatepilt. Loodusvaatlused, looduse tõlgendamine, loodusega koos hingamine peaks ju eestlastele üpris omane olema. On ju see taganud meie ellujäämise ja edenemise, et on osatud ...

Mt 25:31–46 Sügisel loodus otsekui sureb. Lehed langevad, päevad muutuvad üha pimedamaks ja vihma kallab lõpmatult. Pole ime, et inimese mõtted liiguvad selle kõige taustal nii lähedaste kui enda eksistentsi lõppemisele. See on üks põhjus, miks novembrit ka hingedekuuks kutsutakse. Sel kuul võtab igavikupühapäev kirikuaasta viimase pühapäevana kokku kõik eelneva ja samas ka järgneva. Inimese üks põhiküsimusi on „Mis ootab mind pärast maise eksistentsi lõppu?“ ja ...