Jh 8:46–59 Naatsareti Jeesus pidi surema, sest osade juutide silmis pani ta toime usulise kuriteo, omistades inimesena enesele jumaliku päritolu.  Kui ta seisis suurkohtu ees, toodi kohale tunnistajad, kes väidetavalt olid kuulnud teda ütlemas teotavaid sõnu templi kohta jne. Aga lõpuks otsustas asja Jeesuse vastus ülempreestri küsimusele: „Kas sina oled Messias, Kiidetava Poeg?“ Markuse järgi kostis Jeesus: „Mina olen see, ja te näete Inimese Poja istuvat Väe ...

Lk 7:36–50 Armu ja rahu Jumalalt, meie taevaselt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Õnnistegijalt ja Lunastajalt. Sellel nädalal on paastuaja teine pühapäev. Mõtiskluse ja enesesse süüvimise aeg on kirikuaasta rütmis liikumas. Tore, et Jeesus meid korraldab ja juhib. Issand ise rääkis meiega pühakirja vahendusel usust, andeksandmisest-lunastamisest, päästmisest. Kõikide asjade algus ja lõpp ja ka keskpaik on Issandas, meie Jumalas. Issand ise on kogu aeg ...

Mk 1:12–13 Jeesus oli kõrbes nelikümmend päeva kuradi kiusata. Evangelistid Matteus ja Luukas räägivad sellest palju pikemalt kui napisõnaline Markus. Nad teavad kõnelda kolmest korrast, kui kurat käis Jeesust kiusamas. Esimesel korral käskis ta Jeesusel teha kivid leibadeks, teisel korral käskis pühakoja harjalt alla hüpata ja kolmandal korral viis ta mäe tippu, näitas maailma au ja hiilgust ning lubas selle kõik Jeesusele, kui Ta teda kummardab.  See mäe tippu ...

Mk 10:32–45 Jeesus on koos oma jüngritega teekonnal, mis kujuneb talle viimaseks palverännakuks, üles Jeruusalemma. Jeesus oli olnud sellel teel juba alates kirgastusmäe kogemusest ka siis, kui ta pidi selleks läbima merepinnast madalama Surnumere oru. Selle kogemuse valguses kõlavad tähendusrikkalt psalmi 23 sõnad: „Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind“ (Ps 23:4). „Vaata, me ...

Mt 13:31-33 Sexagesima on tõlkes kuuekümnes. Umbkaudu kuuskümmend päeva on jäänud Kristuse ülestõusmise pühani, kirikuaasta suurima pühani. Suurima seepärast, et tunnistus ülestõusmisest on kristliku usu kese. Peetrus kirjutab: „Kiidetud olgu Jumal, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist“ (1Pt 1:3). Kui võtta see tunnistus ära kristlikust kuulutusest, ei jää sisuliselt alles enam midagi. Seega, ...

Lk 17:7–10 Jeesus jutustab loo peremehest ja sulasest, kes päeval töötavad koos ja õhtul tulevad koju. Meid ehmatab selle jutustuse juures hoolimatus: peremees näitab, kes on tema ja kes sulane, öeldes õhtul, et mina istun maha, sina too seda ja teist, kuni mina söön, ja siis pärast võid ise süüa. Nad elavad ühe katuse all, harivad sama maad, milleks klassivahe? Põhja-Euroopa inimestena oleme harjunud viisakuse ja võrdsusega. Põhjus, miks Jeesus klassivahet näitab, on ...

Siimona ämm lamas voodis palavikus. Ja otsekohe räägiti Jeesusele temast. Ja Jeesus astus ta juurde, võttis tema käest kinni ja aitas ta üles. Ja palavik lahkus Siimona ämmast ning ta teenis neid. Aga õhtu jõudes, kui päike oli loojunud, toodi Jeesuse juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vaevatud; terve linn oli kogunenud maja ukse ette. Ja ta tervendas paljusid, kes põdesid mitmesuguseid haigusi, ning ajas välja palju kurje vaime ega lubanud kurjadel vaimudel rääkida, ...

Jeesus rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud: „Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat.“ Ja keeranud raamatu kokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda. Tema hakkas neile rääkima: „Täna on see ...

Lk 3:15–18,21–22 Olid ajad, mil vool kirikutesse oli päris suur. Ristiti ja leeritati, laulatati ja maeti. Tollal torkas kõrva, kui paljud ütlesid: tahame oma lapsed ära ristida. Vanemad tahtsid ennast ka ära ristida, ära leeritada ja vist ära laulatadagi. Öeldi veel: käime kirikust läbi. Paistab, et paljude puhul oligi just sõna „ära“ see õige. Pärast pidulikku tseremooniat oligi sama tühjus kui enne. Ei olnud aega nende asjadega tegelda. Pidu oli ju peetud ja elu ...

Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud Tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus. Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda taibanud. Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes, see pidi tunnistust andma, tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma. Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama ...

Mt 1:18–25 Jõulude lähenedes elavnevad mälestused jumalateenistusest ja jutlusest Jeesuse sündimisest Petlemmas ja karjastest, kes karja hoides inglite teadaannet ja laulu kuulsid. Luuka evangeeliumi tekst on meile tuttavlikult armas ning Matteuse evangeelium seostub pigem idamaa tarkade külastusega vastsündinud Jeesuse juurde ning püha perekonna põgenemisega Egiptusesse. Siiski kutsub Matteus meid enne seda osa saama Jeesuse sünni sügavast sõnumist. Õnnistegija ...

Jh 1:19–29 Seisame jõulude künnisel. See on kõigiti tegus ja ärev aeg praegu. Kuid olgem tänulikud, et sellel viimasel pühade-eelsel nädalal aitab meil õiget suunda hoida lihaks saanud Jumala Poja otsene teevalmistaja Ristija Johannes. Oma kõrbejutlusega ja ristimisega annab ta tunnistust tõest. Teda kuulama jäädes selgub meile tõelisus nii Jumala kui meie endi kohta. Seda silmas pidades tasuks teda kuulama jääda õieti kõigil, kes tänapäeval on kahtluse alla seadnud ...

Lk 17:20–24 Teise advendipühapäeva teema on „Sinu kuningas tuleb kirkuses“. Austades seda teemat tuleb küsida, kuidas me saame näha kirgastatud Kristust. Meile, tänastele kristlastele, on kirgastamise mäeks jumalasõna. Seega julgen arvata, et meile on antud head eeldused jumalariigi kohaloleku tajumiseks. Kuidas ja millal tuleb jumalariik? See küsimus on erutanud väga paljusid inimesi juba enne meid ja küllap erutab ka tulevikus. Tänane evangeelium tõstatab olulise ...

Lk 19:28–40 Kirikuaasta alguse, advendiaja esimese pühapäeva evangeeliumitekstiks on keskajast pärit traditsiooni kohaselt lugu Jeesusest, kes saabub Jeruusalemma, ratsutades alandlikult eesli seljas. Selles loos sai Jeesuse kaasaegsete jaoks elavaks 6. sajandil enne Kristust elanud prohvet Sakarja ennustus Jumala poolt tõotatud rahukuninga tulekust: „Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on ...

Ml 3:19–20 Kirikuaasta lõpeb kohe, kalendriaasta veel kestab. Lõppeval aastal on üks kartus ühendanud inimesi ja rahvaid lausa ülemaailmselt. Levib ebamugav ja salakaval viirus ning inimesed tunnistavad, kuidas nad kardavad ja tunnevad hirmu. Kardetava viiruse eest soovime hoiduda, selle eest tuleb põgeneda. Täna kostab meile Jumala kõne „teile, kes te mu nime kardate“. Kas see tähendab, et me tunneme Jumala ees hirmu? Kas see keelitab meid Jumalast hoiduma ja ...