Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale: sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus! Lk 2:10–11 Eenok Haamer. FOTO: Kätlin Liimets Sina ehk ütled: Ingel ütles küll, et ärge kartke, aga miks ei peaks kartma, kui meie ümber on nii palju, mis meid ähvardab ja ahastama paneb? Kas see on siis mööda läinud, kui öeldakse, et ärge kartke? Kas see saab mu kartuse minult võtta, et jälle on ...

Kaidu Saak. FOTO: Illimar Toomet 5Ms 18:15–19 Viies Moosese raamat, mis on selle pühapäeva jutluse aluseks, koosneb peaasjalikult Moosese suu läbi Iisraeli rahvale antud Issanda headest nõuannetest, kuidas siinilmas oma asju ajada nõnda, et õnnistus ei lakkaks. Selle raamatu keskmeks on kümne käsu kordamine ja Jumala seaduse argioludesse rakendamine. Eks sellesama Jumala õnnistust vajame ka meie täna siin Eestimaal. Antud lõigus on juttu suurest ...

Joona Toivanen. FOTO: Erakogu Js 44:6–8 Armu ja rahu teile meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt! Ma olin vahepeal unustanud, kui ilus on Jesaja raamat. Poeetiline keel ja vahelduvad keelekujundid loovad emotsionaalselt köitva terviku, mis vaheldub Jumala armastavast julgustusest hukkamõistva noomimiseni. Võib-olla on raamatu emotsionaalsus korraga selle tugevus ja nõrkus, sest tekst annab ruumi väga erinevatele tunnetele, mistõttu on kahjuks ka võimalik, ...

Js 49:8–10Jumala armu abiga astume uude kirikuaastasse, advendiaega. Olemine ja meel muutuvad helgemaks, maa on valge ning kõlavad taas tuttavad ja armsad advendilaulud. Soovime üksteisele head ja õnnistatud adventi. Kuid mida tähendab hea ja õnnistatud advent, seda mõtestavad ja sisustavad inimesed erineval viisil ja moel. Paljudele tähendab advendiaeg seda, et algab toimekas jõuludeks valmistumise aeg. Advendiaja algul süüdatakse koos kogukonnaga ühiselt advendiküünal. ...

Mt 25:31–46Katoliku preester, mulla ja rabi seisid koos tee ääres plakatiga „Lõpp on lähedal! Peatuge, kuni pole hilja!“. „Jätke meid rahule oma ajupesuga, usufanaatikud!“ karjus neile mööduva auto juht ja lisas kiirust. Masin kadus kurvi taha ja oli kuulda vette kukkuva auto plärtsatust. Seepeale küsis üks vaimulikest teistelt: „Mis te arvate, äkki kirjutaks sildile lihtsalt SILD ON KATKI?“ Oleme jõudnud igavikupühapäevani. Selles sümboolses ajahetkes asetatakse meie ...

Mk 13:33–37 Millal asjad paranevad? Kas oled kunagi endale selle küsimuse esitanud? Istud tugitoolis ja vaatad uudiseid. Näed, et maailmas on palju segadust. Näed, et majandusseis on viimasel ajal oma hüpleva graafiku pärast palju tähelepanu saanud. Väikeettevõtjad, puidutootjad, väikemajade ehitajad ja paljud teised otsivad jumalikku juhatust ettevõtete ellujäämiseks. Vahetad kanalit, kuid seal käib poliitiline debatt riigieelarve või riigikogulaste hüvitispiiride üle. ...

Lk 12:4–7Jeesus ütles sageli oma õpilastele: ärge kartke! Kui ühte asja peab mitu korda kordama, ju see siis on üks tähtis asi. Aga ega me siis ilmaasjata karda. Laulusalm ütleb: „Elu on kui meri, mis mul hirmu teeb, kui ta laine hari vahutab ja keeb“ (KLPR 336). Elu võib olla päris hirmutav ja ohtlik. Ja siis on inimestel veel viisiks ette mõtelda, näha tuleviku kohal ainult süngeid pilvi. Täna saame veel kuidagi hakkama, aga mis homme saab, midagi head ei ole oodata. Meil ...

Mt 18:15–22 Andke andeks! – vahel kõlab see vabandusena, vahel tõelise ja olulise palvena, kui inimene kahetseb oma eksimust. See aga, millal ja millisena me seda sõnade paari mõistame, sõltub väga palju meie enese hoiakust ligimese suhtes. Jeesus suunab meid mõtlema sellele, et mitte kunagi ei saa küllalt andeksandmisest. Küllap seepärast, et eksimine on inimlik, kuid samas meelde tuletades, et andeksandmine on jumalik. Mikk Leedjärv. Erakogu Jeesus seob ...

Mt 16:1–4Järjekordselt püütakse Jeesust panna proovile. Kiusajad leiavad, et kui Jeesus tegutseb Jumala volitusel, peaks ta andma neile ühe erilise ime – tunnustähe taevast. See tõestaks, et ta on Jumala läkitatu. Kui ta ebaõnnestub, siis oleks Jeesust lihtne tühistada. Ja elu võiks vanamoodi edasi minna. Tunnustähe nõudmine ei ole midagi väga inimlikku. Küsitakse tõendeid, missugune on Jumala plaan, arvamus või kas teda üldse on olemas. Jumal justkui peaks pingutama, et ...

Lk 10:1–12Pühapäev on kirikukalendris misjonipüha, mis meenutab kristlastele nende peamist ülesannet. Nii nagu Jeesus läkitas oma jüngrid rõõmusõnumit kuulutama, oleme meiegi ristimises saanud eesõiguse jagada head sõnumit. Käesolevale ajale mõeldes on põhjendatud küsimus, kas kirik mõjutab maailma või tungib maailm hoopis kirikusse. Jumalariik on küll ligidal, kuid mitte veel päral. Kui Jeesuse läkitatud jüngrid reisilt tagasi jõudsid, imestasid nad, et ka kurjad vaimud ...

Mees vastas neile: „Ma ju ütlesin teile, ent teie ei võtnud kuulda. Miks te tahate seda veel kord kuulda? Kas ka teie tahate hakata tema jüngriteks?“ Ja nad sõimasid teda ja ütlesid: „Sina oled tema jünger, meie oleme aga Moosese jüngrid. Meie teame, et Jumal on rääkinud Moosesega, aga kust tema on, seda me ei tea.“ (Jh 9:27–29) Jeesus on eelnevalt Siiloa tiigi ääres tervendanud sünnist saati pimeda mehe. Meile ei anta evangeeliumis teada tema nime. Ega sedagi, kas ...

Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad? Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada? Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe ...

Johannese jüngritel ja variseridel oli tavaks paastuda. Nüüd tuldi ja öeldi Jeesusele: „Miks Johannese jüngrid ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?“ Ja Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Niikaua kui peigmees on nende juures, nad ei või paastuda. Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad tol päeval. Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, muidu paik ...

Jh 11:21–29(30–31)32–45Huvitav, kuidas kellegi haigus saab olla Jumala austuseks? See sõbra haigus – esmapilgul näha – oli ju surmaks. Kui Jeesus Laatsaruse juurde jõudis, oli see juba neli päeva hauas olnud. Ja nüüd ütleb Jeesus, et see on Jumala austuseks. Jeesuse teekond viis Jeruusalemma ja õigupoolest Laatsaruse ülesäratamine Johannese evangeeliumi järgi oligi see, mis sundis Jeruusalemma keskvalitsust, suurkogu, langetama otsust Jeesuse kohta. See haigestumine ja surm ...

Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu. Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet. Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: „Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!“ Aga Issand vastas talle: „Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast ...