Teoloog Priit Rohtmets kirjutab, et Eesti rahvuslikku lugu pole tänini õnnestunud luterlusega siduda, seevastu taara- ja maausuliste kuvand ühiskonnas on selgelt rahvuslik ja kristlikule minevikule vastanduv. Hiljuti avalikustatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse usku puudutavale statistikale on Eesti avalikkuses järgnenud ootuspäraselt elav diskussioon. Ühed rõõmustavad, et Eesti elanikkond ei pea endiselt religioossetesse ühendustesse kuulumist ülearu ...

Jämaja kogudus tänab kõiki, kes aitasid kaasa kirikutorni kordategemisele. Aasta tagasi oli Jämaja kogudus tõsises mures oma järjest enam värvi kaotava kirikutorni pärast. Kaunis punane tornikiiver ajas värvi maha lausa päev-päevalt. Lähenemas olid sõrulaste päevad, kokku oli tulemas sõrulasi lähemalt ja kaugemalt. Hädasti oli tarvis torni remontida. Kuid olemasolevaid vahendeid üle vaadates tunnistasime, et kirikul ei jätku raha vajalikeks parandustöödeks. Pöördusime ...

Kas mul on õigus surra? Alustagem algusest: kas mul on õigus sündida? Tundub rumal küsimus. Aga ei ole. Seda ei küsi loote käest keegi, kas ta tahab sündida, selle otsustavad teised. Aga just see annab küsimusele filosoofilise dimensiooni. Kes on see, kellel (millel?) ei ole õigusi, üksnes kohustus ilmale tulla? Lugege E. M. Ciorani «Sündimise ebaõnnest». Eesti Vabariigi karistusseadustiku paragrahv 116 sätestab: «Ema poolt oma sündiva või vastsündinud lapse ...

Tartu Ülikooli õppejõud Tõnu Lehtsaar leiab Postimehe arvamusportaalis rahvaloenduse tulemustest ja Eesti elanike religioossusest rääkides, et kogu maailmas muutub religioon üha individuaalsemaks ning heaoluühiskondades inimesed taganevad Jumalast.   Miks on Eestis nii vähe usklikke? On see hea või halb? Esmalt tuleks määratleda, mida mõistame usklikkuse all. Kui mõõdupuuks on jumala või kõrgema jõu olemasolu tunnistamine, siis erinevate uuringute andmetel ...

Vabakutseline näitleja ja teoloog Malle Pärn kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et kristlik kirik on jäänud sekulaarmaailma hammaste vahele.  Veider, et kiriku «muutumist» nõuavad need, kes kirikust suurt midagi ei tea, kes ise kirikus ei käi, kiriku liikmete hulka ei kuulu, kellel on olemas vaid mingi imelik ettekujutus kirikust kui üpris vägivaldsest ja ajast maha jäänud organisatsioonist. Kas pole see umbes sama, kui põhikooli õpilased hakkaksid nõudma, et ...

Eestimaalaste usuleigust «tõestanud» rahvaloendusest jäi kõlama valesõnum. Tõsi, me ei armasta kirikuid, kuid oleme sellest hoolimata üsna usklikud, mida aga loenduse vigane küsimusepüstitus ei näidanud, kirjutab Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur Atko Remmel Postimehe arvamusportaalis. Hiljuti avaldatud rahvaloenduse usuteemalised andmed on meid rikastanud teadmisega, et 29 protsenti eestimaalastest «tunnistab kindlat usku» ning et 54 protsenti «ei ...

Eesti evangeelse luterliku kiriku avalike suhete juhi Arho Tuhkru hinnangul peab luterlik kirik inimestega varasemast paremini kogu eluteel kaasas käima. Tuhkru ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et luterliku kiriku populaarsuse kahanemist mõjutab ka meedias viimased kümme aastat meedias korratud mõte, et kirikul ei tohiks tänases päevas jõudu olla. "Kirik ise peab leidma paremaid vahendeid, kuidas olla inimestega kaasas, elada koos inimestega sedasama elu, mis algab ...

Viimasel ajal on Eestis taas esile kerkinud arutelu eutanaasia seadustamise üle. Tallinna diakooniahaigla juhataja Jelena Leiburi hinnangul ei ole aga Eesti selleks veel valmis ning enne tuleb panna tugevatele alustele sümptomaatiline ravi. Eesti evangeelse luterliku kiriku diakooniahaigla Tallinnas on üks väheseid kohti, kus tegutseb hospiits. Sealsed töötajad on koolitatud, et siit ilmast lahkumine oleks võimalikult väärikas, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal". "See ...

Läänemaal on 11 aastaga veidi vähenenud end luterlaseks nimetajate ning pisut tõusnud end õigeusklikuks nimetajate osakaal. Statistikaamet avaldas nädala alul 2011. aasta rahvaloendusel kogutud andmed Eesti rahvastiku religioossuse kohta. Küsimus esitati vähemalt 15aastastele. Kui 2000. aasta rahvaloendusel märkis end usklikuks 23,2, siis nüüd 22,5 protsenti läänlastest. Ühtegi usku ei pea omaks 63,5 protsenti läänlastest. Ülejäänud ei soovinud küsimusele ...

Ajakirjanik  ja õppejõud Priit Hõbemägi leidis, et ajakirjanikud on rahvaloenduse tulemusi inimeste religioossuse küsimuses kajastades korraldanud justkui võistluse, et mis kirik sai liikmeid juurde ja milline kaotas. «Ajakirjanikud on siin kohe teinud võistluse, et kes võitis – aga samas pole see ju jalgpall, et kes sai juurde, kes kaotas - see pole oluline,» leidis ta Kuku raadio saates «Keskpäevatund». «Kui iseseisvus taastati, oli EELK-l kolm eesmärki: ...

Tartu Ülikooli vanemteadur Irina Paert kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et Eestis on kiriku liikmeskonna vähenemine viimase poolsajandi jooksul äärmuslik näide üldisest trendist, mis valitseb Põhja- ja Lääne-Euroopas. Rahvaloendus kinnitas seda, mida varasemad küsitlused ja uuringud on välja toonud – et Eesti on maailma kõige ilmalikumate maade hulgas. Selle põhjused on keerulised ning  vaieldavad. Ajalooliselt on Eestis kristlust seostatud vallutajate ja ...

Juulis toimuv keskkonnasõbralik pärimusmuusikafestival Hiiu Folk teeb koostööd 4. mail peetava üle-eestilise Teeme Ära talgupäeva korraldajatega, premeerides kõiki talgulisi võimalusega lunastada festivalipass tavahinnast soodsamalt. „Meil on hea meel Teeme Ära talgupäeva korraldajatega koostööd teha, sest meie eesmärk on sama: puhas keskkond ning loodusest ja üksteisest hoolimine. Talgulise passiga näitame, et väärtustame talguliste aega ja soovi heategevusprojektis ...

Põhjuseid, miks inimesed kirikust eemalduvad, võib olla väga erinevaid, ning kirik peaks selle välja selgitama ja selle põhjal eneseanalüüsi tegema, kirjutab Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi religiooniuuringute dotsent, EELK Tallinna praostkonna vikaarõpetaja Jaan Lahe Postimehe arvamusportaalis. Äsja meedias avalikustatud viimase rahvaloenduse andmed on algatanud luterliku kiriku liikmete ja vaimulike hulgas (kelle hulka minagi kuulun) elava ...

Eestlased pole vähereligioosne rahvas, nad lihtsalt ei kipu toetama organiseeritud usuvorme, kirjutab Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadur Lea Altnurme Postimehe arvamusportaalis. Arusaam, et Eesti on üks Euroopa vähemreligioosseid maid, tuleb sellest, et eestlaste seas (kuid mitte venelaste) on toetus organiseeritud usuvormidele väike ja kahaneva tendentsiga. Kui anda võimalus, mida rahvaloenduses ei pakutud, määratleda end religioosselt ebamääraselt, ...

Populaarsust ja usaldatavust on kahandanud katsed kirikut «moderniseerida», kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder Postimehe arvamusportaalis, arutledes rahvaloendusel selgunud usklike arvu üle Eestis. Rahvaloendusega on tehtud ära suur ja tänuväärne töö, mida alles asutakse analüüsima.  Seejuures tuleb arvesse võtta kõiki küsitlusega seotud subjektiivseid ja hinnangulisi aspekte.  Vastus küsimusele sõltub sellest, kuidas on usk  defineeritud ...