Kui Tallinnas on suure reede ristikäike korraldatud juba pikemat aega, siis Tartus käidi see tee läbi alles teist aastat. Tee kulges ühe kiriku juurest teiseni, kokku tehti peatusi 9 kiriku juures ning ristikäik lõpetati Peetri kiriku juures, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ristiteest olid oodatud osa võtma kõik inimesed, sõltumata nende kiriklikust kuuluvustest: luterlased, katoliiklased, baptistid ja metodistid. Edasi ERR Uudistest.

Täna, Suurel reedel toimus Tallinnas ristitee rännak, mis algas kell 13 Jaani kirikust, suundus vabadusristi juurest Tallinna Kaarli kirikusse ning sealt edasi Toomkirikusse. Mõtisklustega ja palves läbiti ristitee peatuspunktid kolmes Tallinna vanalinna kirikus ja mõeldi kannatusele ja lunastusele. Üheskoos ristitee käimine on märk kirikute ühtsusest ja usust ning kuulutusest ühiskonnale. Rännakumõtisklusi ja palveid lugesid Tallinna koguduste vaimulikud Arne ...

Suurel reedel, mis tänavu on 3. aprillil, kutsuvad kaheksa Tartu kirikut huvilisi ühisele ristitee palverännule. See algab kell 17 Salemi kirikust ja kulgeb sealt edasi järgmisel marsruudil: Pauluse kirik – Maarja kirik – Püha Luuka kirik – Kolgata kirik – Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik – Jaani kirik – Peetri kirik. Sihtpunktis on kavas olla kolme tunni pärast (viga parandatud: algselt oli tekstis südaööl). Tartu Ülikooli-Jaani koguduse abiõpetaja Triin ...

Suur Reede on Jeesuse surmapäeva mälestamine. Püha Ristitee ehk Via Crucis või Via Dolorosa pärineb varajastelt palveränduritelt Pühalt Maalt, kes püüdsid jäljendada Kristust, läbides Tema kannatamisega seotud paiku. See oli esialgu vaid Katoliiklik traditsioon, kuid tänaseks on see laialdaselt kasutusel ka protestantlikus kirikus. Nii etendatakse ka Eestis viimastel aastatel seda Kristuse ristiteed. Edasi vt Reporterist.

Täna, suurel reedel, toimus läbi Tallinna vanalinna kirikute ristitee ehk Jeesuse Kristuse kannatustee rännak. Koos mõtiskluste ja muusikaga läbiti ristitee 14 peatuspunkti vanalinna kirikutes, mõeldes kannatusele, inimlikkusele, lunastusele ja Kristusele, teatas EELK Tallinna piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Ahro Tuhkru.   Edasi loe Delfist.

Täna pärastlõunal toimus  Rakvere kirikute poolt ühiselt korraldatud suure reede palverännak “Loomisest lootusesse”. Rakvere tammikus käidi üheskoos läbi inimkonna tee loomisloost kuni Kristuse tagasitulekuni, saatjaks mõtisklused, ühised osadushetked ja palverännaku sügavuti minev vaikus. Edasi vt Virumaa Teatajast.

  Ja ennäe, Jeesus ise tuli neile vastu ja ütles: „Olge rõõmsad!“ Matteuse 28:9 Jeesuse surnukeha võidma tulnud naisi tervitab ülestõusmishommikul tühi haud. See ei ole enam pime ja rõske koobas, kuhu reedeõhtuses hämarikus asetati vaevatud Jeesuse surnukeha. Avatud hauast, kuhu naised sisenevad, on külma rõskuse igavesti peletanud varahommikune ülestõusmisvalgus. „Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. Teda ei ole siin, ta on ...

30. märtsil külastas EELK Konsistooriumit Tallinnas Rootsis elav proua Katarina Veem, kes andis üle osa oma isa, peapiiskop Konrad Veemi (1914-1996) piiskopiornaadist: mitra, piiskopisärgi ja saua. Konrad Veem kirjutab oma piiskopiornaadi saamisloost järgmist: „Tellisin vajalikud peapiiskopi pidulikud ametirüüd „Librariast“, Rootsi kiriku spetsiaalsest töökojast, mis hoolitseb kõrgete ametiisikute pidulike rüüde traditsiooni ning stiilipuhtuse eest. Siit pärinevad ...

Tauno Toompuu on noor särav Rakvere pastor, keda naised armastavad ja kellest mehed lugu peavad. EELK kirikuvalitsuse kõigi aegade noorim liige unistab tarvilikest rakendustest mobiilis ja loob jutlusi jooksurajal. Olete nii noor, et võite ära näha päeva, mil viimane luteri kirik Eestis oma uksed suleb... Sellist päeva ei tule, kuigi selle tulemist on ennustatud kaua. Keegi jääb kirikusse ikka, kuigi praegu on kirikutes vähe inimesi. See aga ei tähenda, et kirik suisa ...

Endine Lääne praost, piiskop electus Tiit Salumäe kavatseb oma ametis väärtustada Lihulat ning muuta see linn tosina aastaga piiskopkonna keskuseks. Tiit Salumäe sooviks on taastada Lääne-Saare piiskopkond oma endisaegses uhkuses. Kui Riia peapiiskop moodustas 1228. aastal Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, oli piiskopkonna keskuseks Lihula. Haapsalu ei ole olnud juba mitusada aastat piiskopilinn, aga 23. aprillil, mil ...

Peapiiskop Urmas Viilma liitus Facebookiga. Loe ja vaata siit.      

Järva-Madise kogudus plaanib taasavada vana kalmistu, kuhu on teiste hulgas maetud ka kirjanik A. H. Tammsaare vanemad. Kalmistu taasavamine on seotud sellega, et kiriku ümbruses asuval kalmistul hakkavad matmispaigad lõppema. Koguduse juhatuse liige Aune Suve-Kütt ei välistanud, et esimesed matmispaigad väljastatakse sinna juba sel aastal. Seoses sellega kutsub aga kogudus kõiki talgutele, sest kalmistul tuleb maha võtta kuivanud puid ja koristada prügi, mis ...

Peapiiskop Urmas Viilma saatis 25. märtsi ehk paastumaarjapäeva eel kogudustele ja Eestimaa kristlastele karjasekirja. Viidates ingel Gabrieli ilmumisele neitsi Maarjale, kõneleb peapiiskop inimese elu muutvatest kohtumistest isikutega, kellest võivad saada prohvetlikud sõnumitoojad.   Meenutades märtsiküüditamise sündmusi kirjutab peapiiskop: “Me usume, et Jumal võib meidki kõnetada isikute kaudu, kellega meie elutee või -saatus ristuvad. Vahel võib mõni selline ...

25. märtsil on paastumaarjapäev, oluline kevadpüha Eesti rahvatraditsioonis. Piibli järgi kuulutas peaingel Gabriel sel päeval Neitsi Maarjale ette Jeesuse sündi. See sündmus on kujundanud mitte ainult maailma palet, vaid ka rahva enesemõistmist. Käesolev teema-aasta “Kaheksa sajandit Maarjamaad” peaks aitama meil süveneda mitte ainult ajaloolistesse või geograafilistesse üksikasjadesse, vaid panema ka küsima, mida tunneme ja mõtleme, kui ütleme Maarjamaa. Keskse ...

Tartu Kultuurikandja 2014 tseremoonial aasta kultuurisündmuse kategoorias võitjaks kuulutatud laulupeo «Enne ja nüüd» korraldajad otsustasid aunimetusega kaasneva 1800-eurose rahalise preemia annetada laulupeokiriku ehk Tartu Maarja kiriku taastamiseks. Annetust kasutatakse kiriku peatrepi remondiks, mis on ajaloolise hoone taastamistööde alguseks. Viimase Tartu laulupeo kunstilise juhi Riho Leppoja sõnul on aeg, et laulupeod toetaksid esimese üldlaulupeoga seotud ...